Läti klassik Eestis

Adamson Ericu muuseumis oli 3. veebruarini vaadata läti emigrandi, kunstniku Sigmunds Vidbergsi erootilise graafika näitus. Nädalapäevad enne näituse lõppu, 24. jaanuaril, toimus muuseumis kohtumisõhtu välisläti luuletaja ja tõlkija Juris Kronbergsiga, kes töötab kultuuriatašeena Läti Suursaatkonnas Stockholmis. 1946. aastal sündinud Kronbergs kõneles oma lapsepõlvest 1950ndate aastate Rootsis, pagulane olemisest ja pagulusega seotud probleemidest, välisläti kunstist ja kirjandusest, keelest ja kakskeelsusest ning oma tulekust kirjandusse 1970ndate aastate alguses.
Juris Kronbergs on hea paradoks lätlastele ja eriti läti kirjanikele. Neid tõlkijaid, kes suudavad tõlkida läti kirjandust võõrkeelde, ei ole palju. Juris on suuteline tõlkima nii luulet, proosat kui ka rahvaluulet. Aasta tagasi ilmus temalt rootsi keeles läti rahvaluule raamat. Selle tõlkimine oli keerukas, sest tuli otsida uus võimalus, tuli leida n.-ö. kesktee, kuidas tõlkida juhul, kui ühel keelel on teisest sootuks erinev traditsioon. Jurisel see õnnestus. Tema tõlgituna on ilmunud rootsi keeles ka läti kirjanduse antoloogia. Selles on esindatud nelikümmend autorit, alates Rainisest, vendadest Reinis ja Matîss Kaudzîtestest, mis tähendab klassikat, ning lõpetades noorte autoritega. Muidugi tuli kirjutada ka eessõna, elulooülevaated jne. See raamat ilmus Rootsis 20 000-lises tiraa?is, mis rootslaste arvates oli uskumatu. Juris on tõlkinud ka Vizma Belševicat, sest Vizmat on esitatud mitu korda Nobeli preemia kandidaadiks. Veel on ta rootsi keelde tõlkinud tema kolm proosaraamatut “Bille”, “Bille elab edasi” ja “Bille ilus noorusaeg”. Esimese osa on Ita Saks ka eesti keelde tõlginud, kuid see seni avaldamata: siin, tundub, keegi seda ei taha. Juris on tõlkinud rootsi keelde ka Knuts Skujenieksi ja minu luuleraamatu. Tema esimene keel oli läti keel, rootsi keel oli esimene kirjakeelena.
Juris luuletab nii läti kui rootsi keeles. Ta tuli kirjandusse ajal, kui peaaegu iga pagulane oli luuletaja. Jurise suhtumine luulesse oli teistsugune: tema lähtus sellest, et kirjandus ei ole ainult Läti nostalgia. Ta näitas või tõestas, et võib olla pagulasluuletaja ja kirjutada kõigest. Jurise isa oli näitleja ja kunstnik. Paguluses ta näitlejana enam töötada ei saanud, ent saavutas suure tunnustuse kunstnikuna. Juris õppis Stockholmi ülikoolis kirjandust. Luulesse tuli ta 1970. aastal luulelehega “Maa-alune luule” (“Pazemes dzeja”). See oli aeg, kui Juris valmistus sõitma Ameerikasse ja töötas metroos piletikontrolörina. Metroos sündinud luuletustest sündis ka tema luuleleht 15 – 20 luuletusega, mis oli jällegi ebatraditsiooniline. Ühelt pool oli maa-alune luule seotud sõna otseses mõttes Jurise töö kohaga, teisalt aga oli tegu underground-luulega. Siis sõitis Juris Ameerikasse ja kohtus seal 1960ndatel tekkinud rühmituse Hell Kitcheni liikmetega. Tuli tagasi ja avaldas mitu luuleraamatut nagu “Nohu ja teisi luuletusi”, mida iseloomustavad põnevad pealkirjad, iroonia, paradoksaalsus, keele- ja sõnamängud. 1989. aastal ilmus tema esimene luuleraamat Lätis. Koos Uldis Bçrziòšiga on ta välja andnud väga huvitava dialoogivormis luuleraamatu “Aeg”. Väga huvitav oli ka tema “Hunt ükssilm”, mille ta kirjutas pärast silmaoperatsiooni, kui ta ei tohtinud viis kuud lugeda ega kirjutada. See on kirjutatud kahes keeles.
Ta on tõlkinud ka rootsi luuletajaid läti keelde. Näiteks Östen Sjöstrandi, kes on suur modernist Rootsis pärast Laabanit, siis Tomas Tranströmerit, Bengt Bergi, Benkt Erik Hedini jt.
Tänu Jurise tegevusele on läti kirjandus leidnud Rootsis ka laialdast vastukaja. On tehtud raadiosaateid, avaldatud vastukaja ajakirjanduses. On toimunud seminare ja arutlusi. See, mis on ilmunud, ei ole jäänud tähelepanuta. Jurise tutvusringkond on tohutult lai. Olen ka ise Rootsis esinemas käinud ja sealne vastuvõtt oli väga soe ehk just tänu eelnevale tutvustusele. Kaks aastat tagasi toimusid Londonis Balti luule päevad, needki korraldas Juris koos Rootsi Instituudiga. Anti välja ka ingliskeelne raamat. Möödunud aastal toimus tema eestvedamisel luuletajate ümarlaud Siguldas, kuhu oli kutsutud Eesti, Soome, Rootsi, Peterburi ja Moskva luuletajaid ning kus arutleti luule probleemide üle laiemalt. Juris on olnud tegev ka paljudel raamatumessidel. Oleme väga õnnelikud ja tänulikud, et meil on Juris Kronbergs, kes, nagu meie ütleme, on suuteline kirjutama mõlema käega, ja see on tõsi – nii ülekantud kui ka otseses tähenduses.

Guntars Godiòš