Vanemuises jõuab lavale “Salakütt”
Arvo Pärdi sünnipäevanädal Rakveres Rakvere märgib Arvo Pärdi sünnipäeva traditsiooniliselt terve sarja ettevõtmistega. Tema 67. sünnipäeval, 11. IX avatakse kl. 16 Rakvere muuseumis näitus “Tõnu Tormise fotod Arvo Pärdist”, kl. 19 annab Rakvere kirikus “Sünnipäevakontserdi” Hortus Musicus Andres Mustoneni juhatusel. 13. IX kl. 19 on Rakvere kirikus hooaja avakontserdiga Eesti Filharmoonia Kammerkoor oma peadirigendi Paul Hillieriga. Soolokontsertidega on Rakvere-mail noor pianist Mihkel Poll, kes esineb 16. IX kl. 19 Rakvere gümnaasiumis ja 18. IX kl. 15 Väike-Maarja rahvamajas. Üritused on korraldanud Virumaa Noorteorkestri Selts ja Eesti Kontsert. Mart Saar – 120 28. IX möödub eesti rahvusliku muusikastiili rajaja Mart Saare sünnist 120 aastat. Sünniaastapäeva väärikaks tähistamiseks moodustas Kultuuriministeerium möödunud aastal komisjoni, kuhu kuuluvad Eesti Interpreetide Liidu, Eesti Heliloojate Liidu, Eesti Kontserdi, Eesti Kooriühingu, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Muusikaakadeemia, Rahvusooper Estonia, Teatri- ja Muusikamuuseumi ning Viljandi maakonna esindajad. Festivali “Mart Saar 120” pressikonverents toimub täna kell 12 Kultuuriministeeriumi saalis ning ametlik avamine 9. IX kell 11 EMA kammersaalis. 8. septembrist 2. oktoobrini toimub Mart Saare loomingule pühendatud festival, mille käigus antakse 14 kontserti, toimub konverents ja mälestusõhtu. Juubeliaastapäeva puhul ilmub trükist tema klaveriprelüüdide kogumik, mida esitletakse Saare sünnipäeval Tallinna raekojas. Eesti Raadios ja ETVs on juubeli puhul kavas mitmeid saateid Saare elust ja loomingust. 8. IX on Mart Saare kodukohas Hüpassaares laulupäev, kus Saare loomingut esitab 40 koori kokku üle tuhande lauljaga. Koorid annavad kontserdi ka Suure-Jaani kirikus, mille orelil Mart Saar kunagi mängis. “Selleks, et mõista Mart Saare muusikat, tuleb ise Hüpassaares ära käia,” on öelnud Gustav Ernesaks. Hüpassaare mets ja raba olid Saare inspiratsiooniallikas ning tempel, kus ta käis esile manamas oma laule. Siin oli ta sündinud, siia asus ta 1932. aastal elama, kui Eesti riik kinkis talle tema esivanemate rajatud talu, ning siin möödusid ka tema viimased eluaastad. KAIE TANNER Esmaspäeval, 9. IX kl. 11 algab EMA kammersaalis Mart Saare 120. sünniaastapäevale pühendatud konverents. Hommikupoole on kavas kolm ettekannet: Outi Jyrhämä, “Mart Saarest soomlase pilgu läbi”; Kadri Steinbachi, “Mart Saare ja Tuudur Vettiku kirjavahetus” ja Urve Lippuse, “Retsept rahvuslikust köögist: Mart Saare “Eleegia” (1917)”. Pärastlõunal esinevad kella 13. 30 alates Mart Humal, ““Allik” ja iluviga: tekstoloogilis-analüütiline etüüd”; Maria Mölder, “Mart Saare vaimulikud laulud”; Tiia Järg, “Mart Saar ja Johannes Jürisson” ja Vardo Rumessen, “Mart Saare prelüüdid euroopalikus kontekstis”. Lisaks film “Rabaprelüüdid”. Kell 15. 30 diskussioon. 4. IX alustas oma sügishooaega “Jazzkaar” kontserdiga “Eesti keeled”. Katariina kirikus musitseerisid Tuule Kann ja Pille Karras kanneldel, Jaak Sooäär ja Ain Agan kitarridel, Jaak Johanson ja Riho Sibul nii lauluga kui ka suupilli ja kitarriga. Neli aastat tegutsenud kitarride-kannelde ansambel Eesti Keeled on eesti jazzis eriline nähtus. Nende jazzi ja etnomuusikat ühendav looming on intiimne, sügav ja omanäoline. Ansambli repertuaariparemik kõlab CD-l “Sabaga täht”, kus ansambli külalisteks Riho Sibul ja Jaak Johanson, kontserdi tuumiku moodustaski heliplaadile salvestatu, kuid esitati ka mõni päris uus lugu. “Jazzkaare” järgmine ettevõtmine on 8. X, mil Estonia talveaias esineb Christian von der Glotz Trio Saksamaalt. Mitmete väliskülaliste kõrval on haaratud ka eesti interpreedid ja muusika, nii on 5. XI kavandatud Arved Haugi mälestuskontsert. Juba neljandat aastat kingivad muusikatootjad oma õigusi esindava Eesti Fonogrammitootjate Ühingu (EFÜ) kaudu vanemliku hoolitsuseta jäänud lastele ja noortele eesti ja välismaise muusika ja muinasjuttudega laserplaate ning kassette. Varasematel aastatel saadeti plaadid-kassetid lastele jõuludeks, tänavu tehakse kingitus kooliaasta alguse puhul. Sel aastal said 50 laste-, turva-, ja hooldekodu eesti muusikatööstuselt esimeseks septembriks ligi 1000 helikandjat. Traditsiooniks kujunenud kassettide-plaatide saatmisega tahavad muusikatootjad ja maaletoojad teha helikandjad kättesaadavaks ka nendele lastele ja noortele, kelle rahaline olukord ei võimalda endale uusi kassette-plaate soetada. Samas antakse väike ülevaade sel aastal Eestis toodetud muusikast. Muusikatootjad soovivad, et ka lastekodulastel oleks võimalik kuulata uut legaalset ja kvaliteetset muusikat.
Maineka semiootikaprofessori loengud Tartus ja Tallinnas 2. – 10. IX peab Tartu ülikoolis ja Tallinna pedagoogikaülikoolis loenguid Tartu-Moskva semiootikakoolkonna üks prominentsemaid liikmeid professor Boriss Uspenski, kes praegu juhatab slavistika õppetooli Napoli ülikoolis (Itaalias) ja semiootika õppetooli Lugano ülikoolis (Šveitsis). 6. IX kell 16 on tema loeng “Semiotika kulturõ: struktura sakralnogo prostranstva v Moskovskoi Rusi” Tartu ülikoolis (Tiigi tn. 78 õppehoones, aud. 118). Pedagoogikaülikoolis on loengud peahoones Narva mnt. 25: 9. IX kell 10 “Semiotics of Art: The Composition of the Ghent Altarpiece by Van Eyck” (auditooriumis 302); 10. IX kell 13 “Semiotika kulturõ: struktura sakralnogo prostranstva v Moskovskoi Rusi” (aulas). Lisainfo Peet Lepik (TPÜ kultuuriteooria õppetooli juhataja), tel. 657 2775 või 641 1624 või e-post:signans@hot.ee
2. – 14. septembrini tähistab Tartu Rahvaülikool oma 15. aastapäeva. Aastaid Tartu Kultuuriülikoolina töötanud täiskasvanute koolituskeskuses toimuvad näitused, vilistlaste päevad, aga ka avatud uste päevad uutele kursuslastele. Üritused on kõigile tasuta. 2. IX avati Tartu Rahvaülikooli majas (Pepleri 4) ülevaatenäitus aastate jooksul valmistatud töödest, samuti on võimalik tutvuda suviste maalilaagrite ning fotonäitusega. 5. IX algasid vilistlaste päevad – oodatakse nii vanu kui uusi kursuslasi ja õpetajaid. Kokku toimub kaheksa teemapäeva. Vilistlaspäevad lõpevad 14. IX traditsioonilise lillepäevaga, kus lilleseadekooli lõpetajad esitlevad oma lõputöid ning saavad tunnistuse. Kooli maalinäitus läheb septembri kolmandast nädalast ringreisile Lõuna-Eestisse, rahvaülikooli maalikursuste töid näidatakse Võrus, Valgas, Põlvas ja Jõgevalgi. Tartu Rahvaülikool on iseseisev sihtasutus, kus aastas õpib erinevatel kursustel ligi 1200 inimest. Kursusi juhendab 38 õpetajat. Tallinna Kultuurirahvaülikoolil on täiskasvanukoolituses pikaajaline kogemus. Taas oodatakse kõiki huvilisi ennast täiendama 50 erineval kursusel ajaloo, kultuuri, psühholoogia, keelte, kunsti, tervise ja eneseabi alal. Täiskasvanute õppeprogrammid on täienenud uute ja huvitavate kursustega nagu näiteks kunstiajalugu, Eesti kirikud, islami kultuur, ajalugu ja tsivilisatsioon, vene keel, itaalia keel, portselanimaal jpt. Õppejõudude hulgast võib leida David Vseviovi, Anneli Randla, Jüri Kuuskemaa, Juhan Maiste, Helle Niidu, August Alopi, Kattri Türgi jt. Lastele avatakse Ülle Marksi juhendamisel mitmes vanuserühmas kunstikursus. Uudisena veel on plaanis senisest tihedamini hakata korraldama kultuuriloolisi reise Eestisse ja kaugemalegi. Jälgige reklaami! Täpsem info ja registreerimine: tel. 660 4886; 056 901 707, e-post: info@kultuur.ee, www.kultuur.ee
Kunsti ja klubi sümbioos Täna kell 18 avatakse Eesti Kunstimuuseumi näitusesaalis Rotermanni soolalaos Marko Mäetamme, Pete Nevini ja Lucy Harrisoni näituseprojekt “X mistakes Y for Z”. Kolm kunstnikku tulid ka kunstinäituse ja klubilise ürituse sümbioosi ideele, mis hõlmab mitmekülgset kultuuriürituste programmi, pakkudes kujutava kunsti kõrval videoesitlusi ja muusikaüritusi (vt. kultuuriprogrammi kalendrit). Idee autorite eesmärgiks on luua koostööd ja kaasamõtlemist ergutav keskkond, mis hõlmab vaba aja veetmise võimalusi. Projekti pealkirjaks on laenatud Raymond Queneau’ valem, milles x arvab, et y on hoopis z. Kui tuua näiteid selle salapärase valemi tuntud vormidest, siis kolm vaimuhaiget (x, y ja z) peavad endid Napoleonideks ning igaüks neist arvab, et teab ülejäänud kahe kohta absoluutselt kõike. Saal on jaotatud tsoonideks: seal on lugemissaal James Bondi venekeelsete tõlgetega, mugavas keskkonnas pakutakse videoesitlusi, helitaustu ja kontserte. Koopiamasina abil võib külastaja paljundada oma loomingut ja ideid, mis näitusel on tekkinud. Igal reedel toimuvad näitusega liitunud kunstnike videoesitlused. Töötab baar, kus oma teeneid pakub NoKu klubi. Alates 20. IX kurseerib liinil Rotermanni soolaladu – EKA – Mustamäe haigla – EKA – Rotermanni soolaladu nn. ekskursioonibuss, sidudes näitust Mustamäe haiglas aset leidva projektiga “Tervenemine”, mille kuraatoriks on August Künnapu. Mitmekülgse ekspositsiooni märksõnad on “spioonilood”, “külm sõda” ja “paranoia”. Mäetamm põhjendab väljapanekut: “Me kõik huvitume tekstist, keelest, kirjutame lugusid ja meile kolmele tundub, et külma sõja aegne lapsepõlv mõjutab mingil moel meie mõtlemist. Mina olen endine sovet ja vene sõdur, teised on igipõlise kapitalistliku maailma vabad kodanikud. Ent Bondi autor Fleming elas vaid paar maja edasi sealt, kus nüüd elab Lucy. Ja külm sõda ning paranoia sobivad omavahel imehästi.” Nevin põhjendab selliste teemade esilekerkimist nostalgiaga, mida tuntakse külmale sõjale mõeldes. Harrison eksponeerib uusi projekte, sh. dokumentatsiooni ööst, mille ta veetis Viru hotellis, ja Tallinna raamatukogus veedetud päevast. Mäetamme veidrad, poolenisti väljamõeldud, poolenisti tõestisündinud lood käsitlevad inimpsüühika varjulisi nurgataguseid ning kummalisi tühermaid teadvuse ja alateadvuse vahel. Mäetamme töödes mängivad oma mängusid ärakadunud lapsed, veidrad mõrtsukad ja kes veel. Samuti eksponeeritakse Mäetamme videoanimatsioone ja Jumala ja Kuradi dialoogide kiirköitelist raamatut. Nevin on pikema aja jooksul kasutanud Tallinna viimase vanamoodsa trükikoja teeneid, miksides n.-ö. Noa-aegset tehnoloogiat kaasaegsete arvutitehnoloogia võimalustega. Ta pakub vaatajale ringkäigu Moskvas, kus näeme giidide lugusid linna kuulsate vaatamisväärsuste kohta turisti kogemusteprisma vahendatuna. Mõlemad inglise kunstnikud esitlevad oma uusi Eestis trükitud kunstnikuraamatuid. Ilmub kataloog, kus on publitseeritud Sharon Kivlandi (UK) essee ja eesti noore dramaturgi Urmas Vadi ilukirjanduslik peegeldus projekti läbivatest märksõnadest. Linnaruumis levib tasuta ajaleht, mis reklaamib Rotermanni soolalaos kuu aja jooksul toimuvat. 11. IX kella 19 – 20 Kiwa Lolita audio-performance, 12. IX kella 17 – 19 Andres Lõo ja Kiwa loeng ning muusikaesitamine. R. V. R. V. LYLIAN MEISTER
Eesti filmiamatööridele kaks pronksi 23. VIII – 1. IX peeti Luksemburgis 54. ülemaailmne amatöörfilmide festival UNICA 2002, millele esitati 28 riigist 128 filmi. Festivali raames toimus ka üheminutiliste filmide võistlus “World Minute Movie Cup”. ?ürii avalikule istungile valiti Eesti filmidest kaks – tallinlase Dan Leadi animafilm “Punapäine päikseloojang” ja TPÜ filmi ja video õppetooli üliõpilase Elen Lotmani tõsielufilm “Homo sapiens”. Mõlemale filmile anti pronksmedal. Suurbritannia sai kolm ja Saksamaa neli pronksi, Šveits ühe pronksi, Belgia aga jäi hoopis medalita. Meie naabritest said Soome ja Venemaa ühe pronksmedali, Läti filmidest ei pääsenud ?ürii lõppistungile ükski. Juba teist aastat ei osalenud festivalil Leedu programm. Kuldmedali pälvisid kaks filmi: hispaanlase Jan Baca “Halli puudutus” ja Quadriga (Holland) “Kahtlustamine”. Baca mängufilm oli kahtlemata festivali parim, mis pakkus mõtlemisainet inimhinge süvatasandite paotamise ja ootamatu puändiga. Eestist osales kuus filmi. Lisaks Leadi ja Lotmani linateostele põltsamaalase Väino Valdmanni animafilm “Ajaratas”, Narva laste loomemaja stuudio Rovesnik mängufilm “Uued Robin Hoodid”, Tallinna noortestuudio Meksvideo eksperimentaalfilm “Fiction”, tallinlase Leeni Linna mängufilm “Kaksi on parem kui üksi”. Festivali ürii, kuhu kuulus seitse inimest (Itaalia, Rootsi, Luksemburg, Saksamaa, Prantsusmaa, Poola ja Slovakkia), analüüsis eraldi kõigi rahvusprogrammide filme. Eesti filme analüüsiti igati positiivse häälestatusega, kusjuures seekord peatuti igal meie filmil. “Punapäine päikseloojang” mõjus väga värskendavalt oma pildi, heli ja sõna kooskõlaga, filmi ei seganud subtiitrid. Filmis “Homo sapiens” meeldis ?üriile Aleksei Lotmani romantiline ja huvitav isiksus. Rõhutati inimese ja looduse seose loomulikkust filmis. “Ajaratta” puhul märgiti filmi dramaturgia aluseks olevat animatsiooni ja reaalvõtete kollaa?i, mida võis näha ka mõnes teises festivalifilmis. “Uute Robin Hoodidega” seoses rõhutati, et väga tähtis oli idee lastega midagi sellist teha. Väike Robin täitis filmis oma eesmärgi ning andis mõtlemisainet. “Fiction’i” puhul rõhutati autorite oma stiili ja väga head kaameratööd. “Kaksi on parem kui üksi” puhul öeldi, et polnud vaja kasutada teksti. Festivalil prevaleerisid taas mängu- ja eksperimentaalfilmid, vähem oli tõsielufilme. Tavalisest vähem oli esitatud animafilme. Teenete eest filmiamatörismi arendamisel anti Eestile UNICA suur kuldmedal. Järgmine UNICA festival toimub 2003. aasta augustis Varssavis, kus Eesti saab esitada juba 70-minutise võistluskava. 5. ja 6. X peetakse Tallinna Kinomajas 33. Balti amatöörfilmide avatud festival, kuhu oodatakse ka Rootsi, Norra ja Taani programme ning kõiki filmihuvilisi. JAAK JÄRVINE
Arnold Kask 100 Täna tähistatakse teeneka keeleteadlase Arnold Kase 100. sünniaastapäeva. Emakeele Seltsi ja TÜ eesti keele õppetooli korraldusel toimub täna kl. 14 mälestushetk akadeemiku kalmul Raadi kalmistul; kl. 15 kogunetakse ettekandekoosolekule TÜ õpetatud nõukogu saali. Ettekannetega esinevad Reet Kasik, “Arnold Kask Tartu ülikoolis”; Kristiina Ross, “Arnold Kask ja kirjakeele ajaloo tulevik”; Karl Pajusalu, “Arnold Kask murdeuurijana”. Mälestuspäev lõpeb meenutusõhtuga ülikooli kohvikus algusega kell 17. Rannap ja Zahharov Alatskivi lossis 8. IX kell 14 esinevad Jassi Zahharov ja Rein Rannap alatskivilase, USA elektroonikatöösturi ning Eestis rohkeid annetusi teinud Aksel Kiissi 75. sünniaastapäeva mälestuskontserdil Alatskivi lossis. Külastajatel on võimalus annetada Alatskivi lossi taastamisfondi. Aksel Kiiss (9. IX 1927 Alatskivil – 20. IV 1995 New Yorgis) on kodumaa patrioodina teinud rikkalikke annetusi Tallinna tehnikaülikoolile, samuti Alatskivi kirikule ja haiglale. Lesk Helle-Maris Kiiss, kes elab praegu enamjaolt Tallinnas, on rahastanud ka mälestuskontserdi. |