Tandem Ojasoo-Semper toob Sadamateatri lavale filmiliku sarimõrvariloo “Roberto Zucco”, esietendus oli 3. X. Menumuusikalide “Verevennad” ja “Evita” põhjal võiks Vanemuise publik eeldada, et lavastaja Tiit Ojasoo ning kunstnik Ene-Liis Semperi koostööna valminud uus lavastus on kergema meelelahutuse alla kvalifitseeruv heliteose lavandus. “Roberto Zucco” on midagi muud. Kõige täpsemini kirjeldaksid lavastust ehk märksõnad: filmilikult kiire montaa?; karm, kuid poeetiline; raputis melodraamast, actionist, realismist ja burleskist. Lavastust toetab Sadamateatri täiesti uudne ruumilahendus, kujunduses on kaalukas osa valgusel! Roberto Zucco on ajalooline isik, itaalia poiss, kaheksakümnendate alguse sarimõrvar. Ta oli siis viieteistkümne aastane… Legend räägib, et Koltès nägi kusagil metroos Zucco tagaotsimiskuulutust, lugu intrigeeris… “Roberto Zucco” on ühe olulisema prantsuse “uue draama” esindaja Koltèsi esmalavastus Eestis. Bernard-Marie Koltès (1948 – 1989) suri 41aastaselt aidsi. “Roberto Zucco” on Koltèsi viimane näidend, mis jõudis esmakordselt lavale Berliinis (lav. P. Stein) pärast kirjaniku surma. Nimiosas on Tambet Tuisk, teistes osades Katrin Pärn, Kersti Heinloo, Janek Joost, Lembit Eelmäe, Kristel Leesmend (külalisena), Raivo Adlas, Andres Mähar, Riho Kütsar, Kaie Mihkelson (Eesti Draamateater). RAINER KERGE “Arabella ja Taaniel” Rakveres Täna kell 19 esietendub Rakvere teatri suures saalis Aino Perviku noorsoojutustusel põhinev lavastus “Arabella ja Taaniel”. Etenduse originaalmuusika on kirjutanud Ardo R. Varres. Käsikiri ja libreto Peeter Raudsepalt ja Toomas Suumanilt. Lavastaja Hege Tvedt (Norra). Peaosades Hannes Kaljujärv (külalisena), Liisa Aibel (külalisena) või Birgit Landberg või Helen Tähtvere ja Velvo Väli. Hege Tvedt on Norra lavastaja ajaloolisest pealinnast Bergenist. Inglismaal, Taanis, Rootsis ja Ühendriikides töötanud lavastajale on see esimene töö Eestis. Oma valikut tulla Rakveresse lavastama põhjendab lavastaja materjali võimalusterohkusega. Lõpetanud küll balletikooli on Tvedt töötanud viimasel ajal rohkem lavastajana. Ta on ka “Arabellas ja Taanielis” kasutanud koreograafilisi elemente. Kunstnikutöö on Arne N¸stilt (Norra), keda assisteeris Maret Kukkur. Muusikarepetiitor on Riina Roose (külalisena). Ühtlasi avatakse “Arabella ja Taanieliga” kõigile vaatajaile Rakvere teatri 63. hooaja.
Olari Eltsi debüüt Austraalias Oma esimesel Austraalia reisil astus Olari Elts üles Adelaide’i SO ees. 21. IX ning 27. – 28. IX juhatas ta kaht kava, viimast Adelaide’i suurimas saalis, Festival Theatre’is. Esimesel, nüüdismuusika õhtul kõlasid O. Messiaeni “Kolm väikest liturgiat”, M. Lindbergi “Gran duo” (2000), J. Schwantneri “From a dark Millennium” ja T. Takemitsu “Night Signal”, teises Beethoveni VIII sümfoonia, Jolivet’ “Kontsert ondes Martenot’le” (sol. Valerie Hartmann-Claverie Pariisist) ja Rahmaninovi “Sümfoonilised tantsud”. Kõik kolm kontserti läksid suure menuga, publik kutsus esinejad mitmel korral tagasi. Dirigent teeb koostööd veel NYYD Ensemble’i, Läti Rahvusorkestri, ERSO ja kuu lõpul Tampere FOga, kuni 1. XI kantakse Riias Suure Gildi saalis koos Läti RSOga kontsertkorras ette Mozarti “Idomeneo”, nimiosas Juhan Tralla ja Idamante osas Annely Peebo. PRIIT KUUSK Järvide plaadid edukad Soome heliplaadiajakiri Classica (nr. 8/9) andis hea hinnangu Ferruccio Busoni loomingu CD-le, Neeme Järvi salvestas Busoni muusika BBC Philharmonic Orchestraga Manchesteris inglise firma Chandos tellimusel. Soomlastele on oluline plaadi avateos, orkestrisüit nr. 2 (“Geharnischte Suite”), mille neljast osast igal on pühendus helilooja ühele soome sõbrale (Sibelius, Armas ja Eero Järnefelt, Adolf Paul). Plaadil on veel “Berceuse élégiaque”, Klarnetikontsertiino, “Tanzwalzer” jt., kus avanevad hästi Busoni loomingu väga erinevad tahud. Saksa plaadiajakiri FonoForum (nr. 8) toob tunnustavalt esile Paavo Järvi ERSOga salvestatud Sibeliuse plaadi (Virgin/EMI), millel rahvusvahelise solistidekoosseisuga ooper “Neiu vangitornis”, süit “Pelléas ja Mélisande” ning “Valse triste”, kaastegev on ka RAM. Collegium vocale Bochum Eestis 1991. aastal Ruhri ülikooli juurde asutatud 35 lauljaga kammerkoor Collegium vocale Bochum teeb oktoobri keskel kontserdireisi Eestisse ja Lätti. Tallinna Jaani kirikus antakse kontsert 13. X kl. 18. Ettekandele tulevad Robert Schumanni “Missa sacra”, c-moll op. 147, Heinrich Poosi “Ave Maria” ja Maurice Duruflé “Requiem” d-moll op. 9. Aastapreemia Pärnu linnaorkestrile Pärnu linnavalitsuse 30. IX istungil kinnitati muusika aastapreemia määramise ?ürii ettepanekul otsus anda muusika aastapreemia, 25 000 krooni Pärnu Linnaorkestrile. Linnaorkestri kandidatuuri seadsid üles festivali “Klaaspärlimäng” kunstiline juht Peeter Vähi, Läti Rahvusorkestri peadirigent Olari Elts, RAMi peadirigent Ants Soots ja Pärnu Kammerkoor. Preemia määramise ?üriisse kuulusid Margus Tammekivi, Silvi Baradinskas, Toomas Velmet, Andrus Haugas ja Mati Põdra. 1994. aastast kutselise sümfooniaorkestrina tegutsev Pärnu Linnaorkester on ainus pidevalt tegutsev linna alluvuses orkester väljaspool pealinna. Aastas antakse ca 30 eri kavaga kontserti barokkmuusikast estraadini. Linnaorkestril on olnud kaks peadirigenti: algusaastail Loit Lepalaan ning alates 1997. aastast Jüri Alperten. Sügisfestival muusikaakadeemias Eesti muusikaakadeemia otsustas 1999. aastal tähistada uue hoone avamist Eesti muusika festivali algatamisega. Mullu nimetati see ümber “Sügisfestivaliks” ning sel aastal 10. – 13. X on esimene kord tegemist rahvusvahelise üritusega, mis kaasab esinejad ja osalejad Amsterdami ja Reikjaviki muusikakõrgkoolist. Festivali kavas on Reikjaviki Konservatooriumi kompositsiooniosakonna juhataja Mist Thorkelsdottiri ja Amsterdami konservatooriumi kaasaegse kammermuusika õppejõu Frans van Ruthi meistrikursus ja kontsert, kaks EMA üliõpilaste kontserti, Hollandi tudengite kontsert koostöös eesti flötisti Tarmo Johannesega ning NYYD Ensamble’i kontsert Olari Eltsi juhatusel. Kõik üritused toimuvad EMA hoones ning on avatud kõigile huvilistele. Meistrikursustele on oodatud kõik kvalifikatsioonile vastavad Tallinna muusikud, eelvaliku teeb akadeemia õppejõududest moodustatud komisjon. Meistrikursustel osalemine on tasuta. Festival on suunatud eelkõige Tallinna kontserdipublikule, kes on huvitatud uuest muusikast, selle interpretatsiooni nüanssidest ning eri koolkondade õpetajate lähenemisnurkadest. Plaadiesitlus 26. IX esitleti Tallinnas kümmekond päeva varem valminud CDd “The Path Of Mantra” (Erdenklang ja Estonian Record Productions). Kohal oli enamik plaadi tegijaist, samuti patroon Tema Pühadus XXXVII Drikung Kyabgon Chetsang Rinpoche Tiibetist. Esitlust juhtinud Igor Garðnek hindas eminents Druwang Rinpoche, india munkade (Konchok Chusnit, Tsering Tondup, Tsewang Dorje, Konchok Choswang, Gaynin Phuntsok, Konchok Gyaltsen, Konchok Tharchin, Namgyal Tondup, Konchok Norbu), Pemba Lama (Nepal), eesti helilooja Peeter Vähi ja vokalist Lembit Traksi ning USAs tegutseva fagotisti martin Kuuskmanni koostöö transkontinentaalseks ja sellest sündinud CD erakordseks. Ka Peeter Vähile on kõnesolev plaadistus erakordne – kui tema varasemad teosed ja plaadid on valminud mõne kuuga, siis viimatise idee sündis juba viis aastat tagasi. Munkade musitseerimine on salvestatud nende Eesti-tuuridel Estonia kontserdisaalis. “Tiibeti rituaalne muusika on kasutanud mind selle teose tekkeks,” parafraseeris Peeter Vähi Veljo Tormist, selgitades, et võttis endale õiguse miksida tiibeti muusikat enda loominguga küsimata, kes on autor. Garðnek ütles, et plaat ei paku kergelt kuulatavat new age’likku sünteesi ja tunnustas eesti muusikuid, kes on olnud munkadele tiibeti rituaalmuusikas võrdväärsed partnerid. 10. X kl. 18 toimub Pärnu uue kunsti muuseumis Leo Normeti 80. sünniaastapäeva kontsert. Kõlab Normeti kammermuusika, esinevad Urve Tauts, Piia Paemurru, Veera Taleð, Lilian Semper. Esitusele tulevad laulutsüklid “Garcia Lorca y la muerte” ja “Akvarellid” ning klaveritsükkel “12 kaheteisttooni klaveripala”. Kontserdi II osas Ranna hotelli salongis kõlab Leo Normeti operetilooming. Esinevad Therese Raide, Toomas Kuter, Triin Ella, Jaak Jõekallas, Piia Paemurru, Peeter Kaljumäe ja Andranik Ketchek. Kontserti toetab Pärnu Kontserdibüroo. “Jazzkaar” ja Goethe Instituut kutsuvad 7. X kell 19 kontserdile Estonia talveaeda, kus esineb Christian von der Goltz Trio Berliinist. 1959. aastal muusikute peres sündinud Christian von der Goltz alustas klaveriõpinguid kuueselt, 13aastaselt hakkas teda huvitama jazz. Olles ühtviisi andekas nii muusiku kui kunstnikuna – maalikunsti õppis Berliini kunstiülikoolis, tegeles ta paralleelselt mõlema alaga. Pärast 1995. aastat, mil Goltz sai riikliku stipendiumi täiendusõppeks New Yorgi maineka jazzpianisti Kenny Werneri juures, valis ta jazzmuusiku tee. Naasnud Saksamaale, sai temast üks Berliini jazzikooli asutajaid, kus töötab tänini, andes pedagoogitöö kõrvalt tihti oma trioga kontserte nii Saksamaa klubides kui ka välismaal. Trio esitab oma liidri loomingut, mille stilistilisteks juurteks võib pidada Bill Evansi, Keith Jarretti ja Chick Corea muusikat, samuti jazziklassikat. Goltzi muusikas võlub peen värvitaju, ta svingib nõtkelt ja küpse tunnetusega. Goltzi triosse kuuluvad Stefan Weeke (kontrabass) ja Michael Griener (trummid). Rahvusooper Estonia korraldatud “Estonia 100” kujunduse sümboolikakonkursi võitis Kristian Kirsfeldti töö märgusõnaga “A1”. Konkursile laekus 15 tööd. Kümneliikmelist konkursikomisjoni juhtis peadirektor Paul Himma, kelle sõnul õnnestus konkurss hästi: “Huvi oli suur ning tööd väga kõrgetasemelised.” Himma sõnul on võitjatöös Estonia pikk traditsioon ühendatud tänapäevase elukeskkonnaga. “Sümboolika kasutuselevõtuks tuleb seda aga veel töödelda, selleks asutakse autoriga läbirääkimistesse,” ütles Himma. Riiklik programm “Estonia 100” reguleerib rahvusooperi juubeliga seonduvate ürituste ja nende ettevalmistamise korraldamist ning finantseerimist aastatel 2002 – 2006. Programm jaguneb sihtprogrammideks, millest peamised on eesti algupärase uudisloomingu tellimine ja esitamine; rahvusooperi etenduste ja estoonlaste loomingu jäädvustamine audio- ja videoformaadis; Estonia hoone renoveerimine; Eesti väärisdramaturgia esitamine koostöös ELLi ja eesti sõnateatritega; lastele ja noortele suunatud projektid.
Täna algab kell 11 Akadeemia Majas Toompeal Eesti TA seminar “Psühholoogia siin ja praegu” sarjast “Teadus ühiskonnale”. Seminari avaettekanne “Muutuv psühholoogia muutuvas ühiskonnas” on akadeemia asepresidendilt Peeter Tulvistelt. Ettekannetega esinevad Eesti tuntumad psühholoogid, ülikoolide õppejõud: Jüri Allik, “Eestlane kaasaegsete võrdlevate isiksuseuuringute andmeil”; Talis Bachmann,·“Kuidas objektid jõuavad teadvusse: esimesed 0,15 sekundit”; Mare Pork, “Psühholoogia rakendusi tänases Eestis”; Tiia Tulviste, “Arengupsühholoogia Eestis: uurimused ja rakendused”; Eve Kikas, “Koolipsühholoogia probleemid ja uurimused; Eesti hetkeseis”; Kaia Kastepõld, “Kliinilise psühholoogia probleemid ja uurimused; Eesti hetkeseis”. Seminarile on oodatud osalema teadlased, õppejõud, psühholoogid. Osa võivad võtta kõik psühholoogiaprobleemidest huvitatud. Infotel. 644 4739. VILLI EHATAMM Enesereflektiivne ja -irooniline ehe 3. X avati Hansapanga galeriis grupi F.F.F.F. (Kristi Paap, Kaire Rannik, Berit Teeäär, Ketli Tiitsar, Maria Valdma) näitus “Meie igapäevane leib”. Anders Härm meenutab pressitekstis, et lühend F.F.F.F. tähendas algselt “Fun For Five Females”. Lihtne ja lõbus nimetus on osutunud produktiivseks ja toonud käibele mitmeid mõisteid nagu F-kunst, effid, effima jne. – kõik, et iseloomustada juba ligi kuus aastat kunsti ja tarbekunsti vahemaastikul tegutsenud bipolaarset rühmitust. F-fenomen seisnebki selles, et nad ei ole ennast kummalegi poolele lõplikult kätte mänginud. Neil on õnnestunud luua suhteliselt autonoomne F-tsoon kahe intensiivsusvälja vahel. Kunstikriitika huvikeskmes on vaieldamatult olnud nende “F-failid”, “My Million Dollar Face”, “Leave Your Message for the Future”. Kuigi ka effide ehtekunsti (“E-Meedium” jt.) võib tegelikult pidada kontseptuaalseks, metatasandi mõtisklusteks ehte üle, on nende loomingu selle osa “sihtgrupiks” seni olnud peamiselt tarbekunstimuuseum. Praegune, eneseiroonilise pealkirjaga ehtenäitus, “Meie igapäevane leib” ilmselt murrab selle institutsionaalse pieteedi. Kai Lobjakas kirjutab rühmituse kataloogis, et ehte mõiste ei tähenda effide puhul mitte ainult mütoloogilisi talismane, vaid laieneb “kaunistamise või ilu kandja analüüsiks, lahates mõnikord kaasaegset sotsiaalsust, mõnikord salapärast isiklikkusekandjat”. “Meie igapäevane leib” on eelkõige eneserefleksiivne näitus. Viiest f-kunstnikust on enamuse jaoks ehtekunstniku professionaalne leib peamine sissetulekuallikas, või vähemalt peaks olema... Lihtsa retoorilise võttega tõmmatakse tool alt pretensioonilt näha seal enamat, kui seal on. Seal on viie kunstniku ehted, mis eksponeeritud praepannidel nagu küpsed ahjukartulid. Irooniline kommentaar kunstnikelt, kes, nagu ütleb Kai Lobjakas: “armastavad mõtestada seda, mida nad teevad ja kes nad on”. Kui kollektiivsetes fotoprojektides on kergesti tuvastatav ühine f-mõtlemine, siis ehetes avaldub iga kunstniku isikupärane käekiri, mis varieerub tundlikust psühhologismist ja naiselikust haprusest rõõmsalt popiliku campini. Inspireerivad faktuurimängud 1. X avati Deco galeriis Sirje Eelma graafika näitus “Roosteaeg”. Näitus jätkab aastatel 1999 – 2000 alustatud graafilist mängu vanade metallplaatidega. Kunstnik kasutab trükkimisel leidlikult roostes faktuurpinda, võludes esile üha uusi pilte. Oluline on graafilise pinna ja joone kontrast, pildisisene mängumaa ja rütm. Eelma puhul on tiraa? väike või puudub üldse, kuna olemasolevaid trükiplaate või muud trükikõlbulikku kasutades on põnevam teha uus töö kui korrata eelmist. Sel näitusel esitatu põhjendab kulunud/koitanud/roostetanud faktuuri ühtpidi viidetega antiiki (“Pesupäev muuseumis”) ja teistpidi äratallatud kanalisatsioonikaantele. Kõik tööd kannavad käesolevat aastanumbrit ja on Eestis esmakordselt eksponeeritud. Mikoff avab taas inimese olemust 3. X avati Tallinna Kunstihoone galeriis Mare Mikoffi näitus “Ta näeb. Ta kuuleb”. Mikoff on suurepärane skulptor, kes tehnikale lisaks valdab (inim)kujutise loomise kunsti. Inimene, eelkõige tema vastandlik inimlik/saatanlik olemus on olnud kunstniku meelisteema. Selle väljapaneku on kunstnik pühendanud kõigile inimestele: neile, kes näevad ja kuulevad, ning neile, kes ei näe ega kuule. Galeriid täidavad erivärvilistesse kangastesse mähitud istuvad inimfiguurid. Pea asemel on kujudel pappkast, mida nad hoiavad püüdlikult kas põlvedel või seal, kus peaks olema pea. Lisaks annavad kujud salajasi, kunstiklubi publikule äratundmisrõõmu pakkuvaid vihjeid. Viljandisse uus raamatukogu ja galerii Homme avatakse Viljandis linnaraamatukogu uus hoone. Kell 11.15 algab raamatukogu vana maja (Pikk tn. 8) juurest rongkäik. Kell 12 algab uue hoone ees avamistseremoonia. Viljandi raamatukogu I järgu ehitas Facio Ehituse AS, projekteeris RTG Projektbüroo AS (arhitekt Jelena Beljajeva), sisekujunduse tegi kogu majale Varik Projekt OÜ (arhitektid Ülar Varik ja Kai Murs). Vastavalt hoonestaja AS Centrumi ja Viljandi linna lepingule ehitas LeviEhitus OÜ II ja III korrusele raamatukogu ruumid, mis antakse kasutusvalduslepinguga üle linnale. Ruumide projekteerija oli JVR arhitektuuribüroo (arhitekt Ilmar Jalas). Raamatukoguhoones on igati arvestatava suurusega kunstisaal (ca 200m²). Kunstiprogrammi eest hakkab hoolt kandama Viljandi kunstnike ühendus Kiriküüt. Avamisel teeb kunstnike ühendus performatiivset laadi üllatuse. Avatakse esimene näitus “Kadunud pojad”, Viljandi kandist pärit, kuid mitte enam seal tegutsevate kunstnike loomingust. 30. IX avati Viljandi Kilpkonna galeriis Donald Koppeli sõja- ja pagemisfotode näitus “Võõras sõda – Atlandi ookean”. Rahvusraamatukogus ja ERMis eksponeeritud näituse, mis nüüd Viljandisse on jõudnud, on koostanud Peeter Linnap. Miamis elava Koppeli ideoloogiliselt neutraalsed fotod, väljendavad eestlase tüdinud neutraalsust II maailmasõja suhtes. 3. X avati Rakvere Kroonikeskuse III korrusel Anne Parmasto ja Valeri Vinogradovi maalide näitus “Maal ja ruum”. Näitus annab läbilõike kunstnike viimase aastakümne töödest: Vinogradovi maalid on 1990ndate algusest, Parmasto väljapanek keskendub viimasele kahele aastale. Maalikunsti gurmaanidele on taaskohtumine tõeline rõõm, sest steriilselt valged ruumid toovad esile ootamatuid ning uusi nüansse. Homme kell 17 avatakse Kesklinna galeriis Jüri Ojaveri näitus “Kõik on üks”. Ojaveri näitus koosneb mitmest, siiski terviku moodustavast installatsioonist. Ta on kasutanud graniiti, rauda, kulda, puuvilju – ikka silmas pidades spetsiaalselt Rakvere galeriid.
TPÜ koreograafia õppetooli Mait Agu nimelise
tantsustipendiumi sai kultuuriteaduskonna koreograafia eriala neljanda
kursuse üliõpilane Karmen Ong. Ong võtab aktiivselt osa
koreograafia õppetooli tegemistest, on Eesti Folkloorinõukogu noortekogu
liige, tantsutrupi Hetero Stuudio pedagoog. Ta kuulus neidude rühmaliigi
üldjuhi assistendina 2002. aasta IX noorte tantsupeo “Vikerkaar”
lavastusgruppi. 2001. aasta kevadsemestril õppis Ong
vahetusüliõpilasena Oulu polütehnikumi koreograafia osakonnas.
Stipendium ühtib aastaarvuga (2002 krooni), lisanduvad mälestusesemed.
30. IX – 1. X peeti Narva Hermanni kindluses V Eesti muuseumide näituste festival ja seminar. Põhiettekande Hollandi muuseumide reformist “Muuseum ja turg. Ootused ja probleemid” pidas Jan Vaessen. Ettekandele järgnenud elav diskussioon tõi esile mitmeid meie muuseumide reformimisel tekkinud probleeme. Konkursil esines 6 muuseumi, ?ürii jagas preemiad (kokku 30 000 krooni) järgmiselt: I koha pälvis mahukal uurimistööl baseeruv Tallinna linnamuuseumi näitus “Maarjamaa tagasitulek”, kus tutvustati põhjalikult katoliikluse ajalugu Eestis (koostas Toomas Abiline); II koha sai piirivalvemuuseumi ekspositsioon “Idapiir: 1920 – 1940” (koostas Ruth Ristmägi), mis esitles huvitavat dokumentaalset allikmaterjali atraktiivsete kujunduselementidega. Seekord anti välja kaks võrdset III kohta: Harjumaa muuseumi “Tulekud ja minekud” (koostas Heli Nurger) ning Tartu kunstimuuseumi kontseptuaalne näituseprojekt “Ladestumine” (kuraatorid Ahti Seppet ja Hannes Varblane). Muuseumide koostööle ning tegevuslõikude spetsiifikale orienteeritud seminar toimus kolmes töörühmas, seda juhtisid Aivar Põldvee Eesti ajaloomuuseumist, Helgi Põllo Hiiumaa muuseumist ja Virve Tuubel Eesti Rahva Muuseumist. ÜLLE KRUUS
EFWMF järgmine aastakoosolek Viljandis 26. – 29. IX toimus Budapestis Euroopa maailmamuusikafestivalide foorumi (European Forum of Worldwide Music Festivals, EFWMF) aastakoosolek. Ungarist naasnud Viljandi pärimusmuusika festivali pealiku Ando Kivibergi sõnul võttis koosolek vastu pakkumise ja otsustas, et järgmine aastakoosolek korraldatakse Viljandis 25. – 29. IX 2003. Eesti rahvamuusikaelu korraldajaile ja rahvamuusikutele on see haruldane võimalus tutvustada ühe foorumi liikmesfestivali maad, oma kultuuri- ja kontserdiprogrammi käigus konkreetseid esinejaid – viia meie muusika ja muusikud maailma. Iga-aastane EFWMFi suurmess “Strictly Mundial”, mille programmi on Viljandi festival pakkunud ansambli Wirbel, toimub 26. II – 1. III 2003 Prantsusmaal Marseille’s. EFWMF on 1991. a. asutatud mittetulundusorganisatsioon, sõltumatute festivalide võrk, mille liikmed on veendunud, et kultuuri eripärade tundmaõppimine ei vii mitte ainult uute põnevate muusikaelamusteni, vaid aitab mõista teisi inimesi ja nende eluviise, välistades rassismi ja marurahvusluse. Foorum on avatud kõigile Euroopa festivalidele, mille eesmärk on pakkuda maailma-, pärimus- ja folkmuusikat kogu maailmast ning mis on toimunud vähemalt 3 korda järjest. Viljandi pärimusmuusika festival on EFWMFi liige aastast 2000.
Muusikapäeva ümarlaud Rahvusvahelise muusikapäeva puhul kogunesid Vanemuise kontserdimajja ümarlauale Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna, Vanemuise teatri, Tartu laululava, Linnamuuseumi ja Vanemuise kontserdimaja esindajad arutlemaks teemal “Kultuurisuvi 2002! Kultuurisuvi 2003?!”. Rääkides möödunud kultuurisuvest, jõuti ühisele järeldusele, et müüt uinunud Tartust ei vasta tegelikkusele: üritusi piisab nagu ka publikut, puudu on vaid juulikuine tippsündmus. Suve põhjal tehti plaane järgmiseks. Ühe suure muudatusena luuakse linnavalitsuse kultuuriosakonna eestvedamisel ja rahastamisel ühine internetilehekülg, millel kirjas kõik plaanitav, et paremini koostööd teha ja suurürituste toimumisaegu kooskõlastada. Linnavalitsuse toel ilmub järgmisest suvest loodetavasti ka Tartu suviseid kultuurisündmusi kajastav nädalaleht. Välja kuulutatakse avalik konkurss juuli tippsündmuse leidmiseks aastaks 2003. Tartu Kultuurkapitalile tehakse ettepanek luua professionaalse muusikakriitiku stipendium inimesele, kes kajastaks/arvustaks Tartus toimuvaid muusikasündmusi. Ühiselt jõuti seisukohale, et kultuurisündmuste korraldajate eesmärk ei ole üksteiselt publikut ära meelitada, vaid suurendada aktiivsete külastajate hulka.
Aastanäitus avatud
|