T E A T E R

Tragikoomiline abieludraama Draamateatris

19.jpg (19627 bytes)

Kersti Kreismann, Martin Veinmann ja Elle Kull õhtusöögilauas. Harri Rospu

Eesti Draamateatri väiksel laval esietendub 27. X Donald Margulies’ tragikoomiline perekonnadraama “Õhtusöök sõpradega”, mis võitis 2000. aastal Pulitzeri draama-auhinna.
“Õhtusöögi sõpradega” on tõlkinud Anu Lamp, lavastanud Ain Prosa, kunstnik Kersti Varrak, helilooja Ardo R. Varres. Laval tegutseb kaks keskealist ja perekonnasõpradest abielupaari, toimekad, terved, edukad inimesed, keda ühendavad ühised õhtusöögid ja reisid. Kuni päevani, mil üks paaridest lahku läheb. Ja selgub, et võõrdumine ja eemaldumine on alanud juba ammu. Suur osa tegevust keerleb toidu ümber – köögis, süüa tehes, õhtusöögilauas, koristades. Gabe (Martin Veinmann) töötab toiduajakirjanikuna, tema ja ta naine Karen (Kersti Kreismann) on tõelised gurmaanid. Ühel järjekordsel õhtusöögil teatab nende parim sõber Beth (Elle Kull), et Tom (Tõnu Oja) läheb tema juurest ära, teise naise juurde. Ehmatav uudis sunnib ka kokku jäävat paari oma abielu uue pilguga vaatama – millal on elurõõmu ja armastuse asemele imbunud leige tüdimus?

Täna kell 15 ja 18 esietendub Andres Dvinjaninovi näidend “S. Ööbik JA P. Isik” Tartus Lutsu Teatrimajas. Lavastaja on Andres Dvinjaninov, lavastuse kunstnik on lauluvõistluse Eurovisioon 2002 lavakujunduse konkursi võitnud Iir Hermeliin. Nimiosades Terje Pennie ja Tarmo Männard, teistes osades Hendrik Toompere, Andres Roosileht ja Kristjan-Martin Kasterpalu. Ühes võimalikus Suuilmas kohtuvad 1095. aastal jäävhamba-ajaarvamise järgi Silva Ööbik ja Paul Isik – kuninganna ja Suuilma vapraim rajaleidja, kes peab päästma maailma. Ees on pikk tee Kaariuskindlusesse ja palju seiklusi. Laval on nii nukud kui näitlejad. Lavastust mängitakse ühes vaatuses ja etendus kestab 45 minutit.

25. ja 26. X on Jaan Tätte ja Jaanus Rohumaa “Silda” võimalus näha ka soome publikul, Eesti Instituudi ning kahe sõprusteatri koostööna said teoks “Silla” külalisetendused Helsingi Linnateatri väikses saalis.

Gastrollid on osa Balti kultuuripäevade programmist Põhjamaades, eesmärgiks sidemete loomine eri riikide kultuuritegijate vahel. Ühtlasi lõpetatakse pidulikult oktoobrikuus Helsingi Linnateatri jalutussaalides eksponeeritud Tallinna Linnateatrit tutvustav foto- ja kostüüminäitus.
 
Eesti Teatriliidu peakoosolek
Eesti Teatriliidu erakorraline peakoosolek toimub 29. oktoobril
kell 12 Eesti Draamateatri suures saalis. Kõik valitud 299 delegaati on oodatud ja Eesti Teatriliidu liikmesorganisatsioonide- ja ühenduste liikmed kutsutud.
 
22. X toimus Eesti Lavastajate Liidu erakorraline üldkoosolek, kus tehti põhikirja muudatusi, valiti 14 delegaati 29. X toimuvale Eesti Teatriliidu peakoosolekule ning nimetati Vanemuise teatri draamajuht Ain Mäeots Eesti Teatriliidu volikogu liikmeks Eesti Lavastajate Liidu esindajana.
Päevakorraväliselt tekkis elav mõttevahetus riigikogus menetluses oleva keelepiirangute nõude leevendamise üle. Tõdeti, et üldsusel pole piisavalt informatsiooni kõnealuse põhimõttelise muudatuse motivatsioonide kohta ning et nii tõsised otsused ei tohiks sündida ilma Eesti kodanike selgelt väljendatud mandaadita. Tehti ettepanek lülitada see teema päevakorrapunktina Eesti Teatriliidu peakoosolekule ning kutsuda riigikogu liige Paul-Eerik Rummo teatrirahvale selgitama eelnõu kasulikkust Eesti riigile ja rahvale.
 
Estonia 100. aastapäevaks korda
Rahvusooperi nõukogu arutas oma korralisel istungil 17. X Estonia teatri- ja kontserdihoone renoveerimise esimese etapi finantseerimise tingimusi.
Nõukogu lähtus arutelus kultuuriministeeriumiga sõlmitud kokkuleppest, mille sisuks on teatri- ja kontserdihoone renoveerimise I etapi teostamine Estonia teatri sajandaks sünnipäevaks 2006. aastal. Renoveerimisprogrammi I etapi teostamise aluseks on 07. 03. 2001 rahvusooperi nõukogu kinnitatud hoone rekonstrueerimise tehniline projekt (autoriteks Arhitektuuribüroo Kolde Grupp arhitektid Peep Jänes ja Indrek Allmann). Tegemist on sõjajärgse taastamisprojekti järel esimese kogu hoone renoveerimist hõlmava projekti algetapiga. Renoveerimisprogrammi kogumaksumus on projektis 317 miljonit krooni. Renoveerimise I etapi kohta on koostatud ehitustööde kalenderplaan aastateks 2002 – 2006 maksumusega 94,2 miljonit krooni. Ehitustööd algavad suvel 2002 ja suurem osa tööde mahust on planeeritud 2003. aasta suveks. Projekti finantseerimine toimub pangalaenu abil, mille tagasimaksmiseks eraldab kultuuriministeerium 2003. aastast alates igal aastal kuni laenu kustutamiseni 12 – 13,5 miljonit krooni kultuuriministeeriumile eraldatud riiklikest investeeringute vahenditest. Koos finantskuludega on renoveerimisprojekti maksumus 120 miljonit krooni, laenu tähtaeg 10 aastat. Rahvusooperi nõukogu tegi tegevjuhtkonnale ülesandeks alustada läbirääkimisi finantseerija leidmiseks ja ette valmistada kultuuriministeeriumile dokumentatsioon esitamiseks vabariigi valitsusele. Rahvusooperi seaduse kohaselt on kolmepoolse (kultuuriministeerium, finantsasutus ja rahvusooper) laenulepingu sõlmimiseks vajalik valitsuse luba. Renoveerimistööde I etapi teostamise tulemusena paranevad oluliselt külastajate tingimused: renoveeritakse teatrisaal koos fuajeedega, teatrihoonesse pääsevad vaegliikurid, lõpetatakse ventilatsiooni ehitus ning paigaldatakse konditsioneerid, korrastatakse kõnniteed ja välistrepid; lõpetatakse hoone fassaadi ja katuste remont; lisaks paranevad oluliselt kõigi estoonlaste töötingimused: rekonstrueeritakse lava, laiendatakse lavaportaali, parandatakse akustikat, teater saab uue lavaeesriide ja põranda, laiendatakse külglava, juurde tuleb ruume lavastuste ettevalmistamiseks; ehitatakse lõpuni automaattulekustutussüsteem; kontserdisaali pööningule ehitatakse mahukad (kuni 700 m²) harjutusruumid ERSO-l; paranevad kõigi teatri- ja kontserdihoones töötavate kollektiivide (ERSO, RAM, Eesti Kontsert) ehk ligi 700 töötaja töö- ja olmetingimused.

M U U S I K A

Klaveriduo teoorias ja praktikas
15.
17. oktoobrini toimus N. Rimski-Korsakovi nim. Sankt- Peterburgi konservatooriumis teaduslik konverents “Klaveriansambel. Kompositsioon, interpretatsioon, pedagoogika”, korraldajaks tuntud duomängija ja teoreetik Igor Taimanov.
Osalejaid oli ligi 30: Ameerikast Astrahanini, Moskvast ja Peterburist rääkimata. Konverentsi temaatika oli lai: Hispaania kahe oreli kontsertidest XVIII sajandil kuni George Crumbi teoste interpretatsioonini; räägiti Schuberti, Medtneri, Šostakovitši teostest ja nende esitusprobleemidest, Moskva ja Ida-Ukraina uuest duoloomingust. Raffi Harad?anjan rääkis Balti heliloojate loomingust, Nora Novik Raimo Kangrost. Oli huvitav kuulda peensusteni läbi mõeldud ansambliõpetuse programmidest Venemaa muusikakoolides ja täielikust arusaamatusest klaveriansamblist kui niisugusest Ameerika ülikoolides. Esinejate hulgas oli nii tudengeid kui tuntud professoreid. Suurimat poleemikat tekitas Ljudmila Ossipova ettekanne “Liidri fenomenist klaveriduos”. Eelnevast küsitlusest selgus, et 95% duomängijatest tunneb end ansamblis liidrina; mis on ka loomulik. Allakirjutanu rääkis Anna Klasist ja Bruno Lukist, nende kujunemisest isiksusteks ja hiljem klaveriduoks. Ettekanne pakkus huvi ning soovitati isegi sel teemal raamat välja anda. Õhtuti sai konverentsist minifestival. Suurim üllatus oli muidugi maestro Mark Taimanovi nooruslik come-back (üle mitmekümne aasta!) koos oma poja Igoriga. Kontsertide kavades oli nii sageli kui harva mängitud teoseid (viimaste hulgas näit. Nils Gade, Joh. Nepomuk Hummeli, Jules Massenet’ loomingut). Meie Nataly Sakkosega mängisime Debussyd ja Poulenci. Suurimat heameelt valmistas, kui mitmed endised kaasõpilased Tamara Fiedleri klassist arvasid, et Tamara Lazarevna oleks meie mänguga rahule jäänud (õpetaja ise elab praegu tütre juures Torontos). Kahjuks jäid mõned esinejad tulemata, nende hulgas Jelena Sorokina ja Aleksandr Bahtšijev Moskvast. Kolm päeva Peterburis olid äärmiselt huvitavad ja loomingulised.

TOIVO PEÄSKE

27. X käiakse Mart Saarega seotud paikades Hüpassaares ja Suure-Jaanis. 28. X toimub Estonia talveaias muusikahommik, kus Mart Saare laule esitavad Eesti Muusikaakadeemia üliõpilased. Naan Põllu ja Mart Saare elust ning loomingust räägivad Johannes Jürisson, Arne Mikk ja Alo Põldmäe. Muusikahommik algab kell 12 ja sissepääs talveaeda on kõigile tasuta. Kuna 19. X möödus 80 aastat Naan Põllu sünnist ja helilooja Mart Saar suri 28. X 1963. aastal, siis Naan Põllu mälestusfondi esimese üritusena toimuvadki Mart Saare päevad. Naan Põllu mälestusfond asutati Lydia Põllu initsiatiivil Estonia Seltsi juurde möödunud aastal. Fondi eesmärk on eesti soololaulu rikkaliku varamu tutvustamine kõige erinevamates vormides. Samaaegselt räägitakse ka professor Naan Põllu elust ja tegevusest.

ARNE MIKK

Veaparandus
Moskva Patriarhaadi koor
annab Tallinnas Kaarli kirikus kontserdi 20. detsembril, mitte kaks kuud varem, nagu eksitavalt 19. X Sirbis lugeda oli.
Inglise keele taset testima!
Briti Nõukogu korraldab Euroopa keelte aasta egiidi all 26. X – 2. XI Tartus inglise keele ja kultuuri nädala, mis kulmineerub 1. XI Briti Nõukogu teabepäevaga Mainori Keskuses.
1. XI on huvilistel võimalik Tartus Mainori Keskuses määrata elektroonilise Oxfordi testi abil oma inglise keele tase kuueastmelise skaala järgi. Lisaks keeletestile tutvustatakse sel päeval huvilistele inglise keele õppimiseks loodud kodulehekülgi, Suurbritanniasse õppima minemise võimalusi ja stipendiume ning keeleeksameid, mida viib läbi Briti Nõukogu. 27. X – 2. XI saavad tartlased keeltekoolides Dialoog ja Studium külastada inglise keele näidistunde. Dialoogi tundides tutvustatakse inglise keele õpet algajatele, sugestiivmeetodit ja inglise ärikeele õpet. Keeltekool Studium viib keelenädalal läbi inglise keele tunni algajatele, vestlustunni edasijõudnutele, tööalase suhtluskeele tunni ning näidistunni riigieksamiks valmistujatele. 25. X avas Briti Nõukogu plakatinäituse “Jalgpalli rahvas” Miina Härma Gümnaasiumis, mida Eesti visiidi käigus külastab prints Charles. Alates 25. X on Apollo raamatumajas avatud näitus inglise keele õpikute ja sõnaraamatute. Tartu ülikooli raamatukaupluses on 27. X – 11. XI vaadata raamatunäitus “Mitmekeelne Suurbritannia”, mis annab ülevaate Suurbritannias elavate erineva päritoluga kirjanike viimase kolme aasta loomingust. Sel näitusel saab tutvuda ka vastse Nobeli kirjanduspreemia laureaadi V. S. Naipauli teostega. Tartu ülikooli ajaloomuuseumis on 27. X – 30. XI avatud plakatinäitus XVII sajandi briti helilooja Purcelli ja luuletaja Drydeni loomingust. Tartu ülikooli õpetajate seminaris tutvustab inglise keele tugiõpetaja Douglas Allan mitmesuguseid Longmani sõnaraamatuid. Samas on ka avatud “Alice imedemaal” autori Lewis Carrolli elu ja loomingut käsitlev plakatinäitus ning Briti kooliõpikute näitus. 30. X korraldab Tartu ülikool tõlkevõistluse, millega juhitakse elukutsevaliku ees seisvate keskkooliõpilaste tähelepanu tõlgi elukutse võludele. Tõlkevõistluse ?üriisse kuulub teiste hulgas ka Euroopa Komisjoni esindaja Taanis, kommunikatsiooni-, tõlke- ja konverentsiteenistuse spetsialist Klaus Bischoff.
 
31. X kell 17. 15 toimub Eesti Keele Instituudi III korruse saalis Tallinna Teadlaste Maja korraldusel, Avatud Eesti Fondi ja Euroopa Liidu Infosekretariaadi toetusel projekti “Eesti teaduskeel ja Euroopa Liit” raames ja koostöös Emakeele Seltsiga arutelu “Kuidas toetab infotehnoloogia eesti keelt teaduskeelena?”.
Sissejuhatuse teeb Teadlaste Maja nõukogu esimees akadeemik Ülo Jaaksoo. Väitlust juhivad Ülo Jaaksoo ja Teadlaste Maja liige, Haridusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Tõnu Tender (projekti juht).
 

F I L M

Eesti animafilmi edu jätkub

19.jpg (19627 bytes)


18. – 21. oktoobrini toimus Ottawas kolmandat korda Ottawa Animation Student Film Festival. (Esimene 1997, teine 1999).
Festivali avasündmusena anti eesti animare?issöörile ja pedagoogile Priit Pärnale pidulikult üle ASIFA (ülemaailmne animatsiooni assotsiatsioon) elutöö auhind ASIFA SPECIAL AWARD 2001 märkimisväärse panuse eest maailma animafilmi ajalukku ja laiaulatusliku ning eduka pedagoogitöö eest. Auhinna, mis antakse alates 1984. aastast igal aastal vaid ühele väljapaistvale animare?issöörile, on saanud ka Frederick Back, Fjodor Hitruk, Paul Driessen, Jan Shvankmajer ja vennad Quaid.
Ligi 60 erinevat animatsioonikooli üle maailma esitas võistlusele oma 45-minutise valikprogrammi. Reglemendi kohaselt valis rahvusvaheline ?ürii lõppvõistlusele 6 paremat. Kõigil kolmel korral on 6 väljavalitu hulgas olnud Turu kunstiakadeemia animatsiooniosakond, mille kunstiline juht on Priit Pärn. Nagu kahel eelmisel festivalil, nii tunnistati seegi kord ainsa auhinna, grand prix’ vääriliseks Royal College of Arti animakool Inglismaaalt. Lisaks animakoolide konkursile osalesid noored filmitegijad oma filmidega veel kolmes võistlusprogrammis: parim diplomifilm, parim esimene iseseisev film ja parim lastefilm. Parima esimese iseseisva filmi kategoorias tunnistati parimaks noore Eesti re?issööri Ülo Pikkovi joonisfilm “Peata ratsanik”. Et konkurents oli tihe, näitab asjaolu, et teisele kohale jäi soomlase Kari Juusoneni sel aastal Cannes’i festivalil parimaks lühifilmiks tunnistatud “Pizza Passionata”. Ottawa festivalil viibisid ka re?issöörid Priit Pärn ja Ülo Pikkov.
http://www.awn.com/ottawa/safo01/

K U N S T


Ado Lill leidis uued autorid
17. X avati Hansapanga galeriis Eesti Maalijate Liidu aastanäituse alaprojekt “Leiubüroo”, mille kuraator ja koostaja on kunstnik Ado Lill.
““Leiubüroo” on koht, kuhu tuuakse esemed, mille keegi on kaotanud või unustanud. Samas võib kaotada ka tegutsemismotiivi ja õpiaja jooksul kogetud ideed ja oskused”, väidab kuraator Ado Lill. Seetõttu ongi näituse üks eesmärke stimuleerida noori alla kolmekümne viie aastaseid autoreid, rebides neid lahti loomingulisest apaatiast. Ometi ei suutnud Ado Lill kontakti saavutada tõeliselt kõrvalejäänud kunstnikega, sest nemad ei soovinud, et neid leitaks. Nõnda on näitusesaali kogutud tuntud ja vähem tuntud maalijad nii Tartust kui Tallinnast: Maris Palgi, Eda Lõhmus, Elin Kard, Hermes Sarapuu, Kekki, Toomas Sarapuu, Mo Kreg, Sandra Jõgeva, Triinu Jürves, Epp Viires, Kamille Saabre, Mirja - Mari Smidt, Olivia Peenemaa, Külli Suitso, Kaarel Vulla. Lill on galeriiruumi täitnud heterogeense autorite kooslusega, kellel kõigil oma lugu jutustada. Narratiivne element tööde vahel puudub ja nii hakkavad maalid omavahel mängima pigem oma erinevuste ja maalispetsiifilise diferentseerituse baasil. Nii tööde temaatika kui tehnilise käsitluse parameeter kõigub seinast seina: on abstraktsust, ekspressiivsust, konkreetsust kui ka figuratiivsust. Antud väljapanek vastandab end erinevate meediumitega eksperimenteerivale, vallatlevale ja veiderdavale eesti nooremale nüüdiskunstile. Seega tähendusi on võimalik luua ka millegi muu kui tehnitsistliku intrigeerivuse ja irriteerivuse abil. Kokkuvõttes ei leia ja avasta vaatajad seintelt mitte kadunud autoreid vaid autorid iseend erinevate kunstnike loomingu vahelises kakofoonias.

RIIN KÜBARSEPP

Aristokraatlikud mängud Sambas
Kuni 3. XI on avatud Samba galeriis Ruth Huimerinna ja Tiit Veermäe näitus “Opera Arcimboldo”.
Välja on pandud uus sari suuremõõtmelisi digitaaltrükis fotolavastusi. Üks esteetilisi taotlusi on miljöö ja selle tähenduse elustamine. Kaadrid on pilkupüüdvad ja jutt käib justkui toidust: brüsselikapsa vannivaht, redishuulne unistus, piprakaunalised kingad, korsett – kapsapealik vormikus. Pole välistatud eksklusiivsemad hoiakud, mida ooper kui üldiselt tunnustatud kultuurfoon tähendas XIX sajandile. Nii näib opera arcimboldo mängivat teravdatud nootides, tuues samas esile peenendusi, mängulisust, kergeid puänte, mahedat eneseirooniat, mahlakat glamuuri ja dekadentsigi. Näituse nime ristiisa on Peeter Sauter, viidates kunstnik Arcimboldole. Detailid toimivad Huimerinna ja Veermäe teostes naturaalsete aksessuaaridena ja miljöö vürtsina, Arcimboldo loomingus on seesama materjal esitatud allegooriana.

KREG A-KRISTRING

Noored kunstnikud loovad fassaadi
5. novembrini on Raatuse galeriis väljas Erki Kasemetsa, Priit Joala ja Andres Koorti ühisnäitus “Fassaad”.
Viimati esinesid kunstnikud koos paar kuud tagasi Haapsalu Linnagaleriis seinakellade projektiga. Seekord keskenduvad autorid fassaadile kui illusoorsele pealispinnale. Minimalism ja esmapilgul kangastuv lakoonilisus on määravaks Kasemetsa hauakivist visiitkaardi ja Joala viie optilise kuubi puhul. Koorti paelub fassaad just esikülje ja dekoratiivse vormiväljendusena. Kuigi fassaad simuleerib välise ja esindusliku küljena tihtipeale paremat, kallimat ja väärtuslikumat, tajub ja märkab vaataja ometi kõigepealt fassaadi, süvenemata sisulistesse tähendustesse ja taustsüsteemidesse.

RIIN KÜBARSEPP

Pae aeg Meistrite hoovis
17. X avati Tallinnas Meistrite hoovis (Vene t. 6) Eesti Metallikunstnike Liidu näitus “Pae aeg”.

Näitusest kutsuti osa võtma kõikide erialade kunstnikke, nõudeks oli näidata meie rahvuskivi peakivi kui materjali või kui ainest, avastada uusi külgi selle materjali välises ilus ja siseelus. Pae imelist sisemaastikku tutvustavad Eesti geoloogiakeskuse teaduri Helle Perensi paetahvlite kollektsioon ja geoloogide leitud kivistised. 34 kunstnikku on leidnud väga erinevaid lähenemisviise. Kuna suurem osa osavõtjatest on siiski metallikunstnikud, kasutatakse pae kui ehiskivi võlusid. Näituse kujundaja ja algataja Urve Küttner on seadnud ka installatsiooni pae “eluloost” ja liikidest. Näituse avamisel anti üle Ede Kurreli nim. Metallikunstnike Liidu aastapreemia. Tänavu sai selle Urve Küttner innovatiivse ja traditsioonilise ühendamise eest isikupärases loomingus ning tunnustamaks tema eelmise aasta erakordselt aktiivset näitusetegevust.
 
24. X avati Tallinna Linnagaleriis tekstiilikunstnike Krista Leesi ja Aune Taamali väljapanek “Tekstiilikunsti viimane sõna”.
Kunstnikud väidavad, et just sõna ehk siis täpsemalt sõna jõud on olnud lähtekohaks Leesi ja Taamali tekstiilse maailma loomisel. Protsess, kus sõna hakkab iseennast looma, on sarnane lõngapuntra kujunemisega tekstiiliobjektiks. Sõnades peituvad mõtted leiavad materiaalse vormi kunstnike innukuse, armastuse, mängulisuse ja loovusega sündinud tekstiilides.
 
3. novembrini saab Valga kultuuri- ja huvialakeskuse galeriis vaadata Tartu kunstimuuseumi koostatud näitust Kristjan Tedre loomingust. Kristjan Tedre 100. sünniaastapäeva tähistavate väljapanekute reas on käesolev näitus juba kolmas – kevadel võis kunstniku loomingut näha Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis ja suvel Tartu Kunstimajas. Need valikud on rikastanud senist ettekujutust kunstnikust kui lille-ja maastikumaalijast ja näidanud tema ande teisigi tahke. 1927. aastast peale esines Kristjan Teder regulaarselt näitustel nii Eestis kui välismaal, kuid kodumaale naastes osutus ometi kunstnikuna elatise teenimine raskeks, mistõttu ta omandas lisaks aedniku kutse. Motiivivalikul on aedniku amet Tederit kindlasti mõjutanud: õitsvat viljapuuaeda ja omakasvatatud lillesülemeid näeb ta maalidel sageli. 1930. aastate keskel muutub Tedre maalijakäekiri impressionismilähedaselt õhuliseks, koloriit valgus-ja värviküllaseks. Näitusel eksponeeritud teosed on Tartu kunstimuuseumi ja kunstniku perekonna kogust. Näituse on koostanud Reeli Kõiv.
 
Alates 19. X on Tartus Sebra galeriis vaadata Tartu Kõrgema Kunstikooli fotoeriala tudengite näitus “Negative space”.
Negatiivse ruumi probleeme lahendades ja tõlgendades on tudengid Vallo Kalamehe juhendamisel jõudnud arvestatavale professionaalsele tasemele, kasutades nii installatiivseid, dekoratiivseid kui ka performancelikke elemente. Galerist Külli Hanseni arvates mõjub näitus kerge ja mängulisena ning paneb uskuma, et tulemas on uus tugev fotokunstnike põlvkond.
 
Eesti kunsti klassika koju ja büroosse
Rios galerii kutsub tutvuma on-line-kunstioksjoniga. Seekord on enampakkumisel Konrad Mäe, Ado Vabbe, Eduard Wiiralti, Paul Burmanni, Henn Roode, Ülo Soosteri, Richard Uutmaa maalid. Iga maali saadab ekspertiisiakt. Ekspositsioon internetileheküljel: www.rios.ee ja Rios galeriis Mustamäe tee 4, ruum 103. Harri Kurem tel. 052 83458, Ressi Kaera tel. 055 992341.

A R H I T E K T U U R


15. X avati Tallinnas Püha Kanuti Gildi hoones EAL 80. aastapäevale pühendatud arhitektuurinäitus “Eramu” (“The Residence”).
“Eramu” annab ülevaate eesti arhitektide projekteeritud eramutest kaheksakümne aasta jooksul. Valik keskendub eritellimusel ehitatud nn. kvaliteetarhitektuurile, mille eesmärk on parandada elamise kvaliteeti ning tõsta inimeste ootusi loodavale keskkonnale. Lähtudes viimasel kümnendil ehitatust, otsitakse sarnasusi kaheksakümne aasta vältel ehitatud eramutes, jälgides nii arhitektide arengut kui ka seoseid erinevate põlvkondade vahel. Näituse pearõhk koondub siiski imagoloogilisele tasandile, olukorrale, kus nii tellija kui arhitekt soovivad leida uusi ja põnevaid lahendusi ning ei karda eksperimenteerida. Näitus on lahti 12. novembrini iga päev kella 11 – 18.

T A N T S


Kolled?i kolmapäevad
24. X andis Viljandi kultuurikolled?i lavakunstide osakond kooli mustas saalis avalöögi tudengisarjale “Kolled?i kolmapäevad”.
Õppeaasta kestel toimuvatel tantsuetendustel esitlevad tantsutudengitest koreograafid ja tantsijad oma töid work-in-progress-põhimõttel. Kolmapäevad lõpevad ühise kontaktjämmiga kella 18 – 21 kõikidele soovijatele Raido Mägi juhendamisel. Kolmapäeva esimeses osas esitati Mari Viira käe all valminud “exterior” (Sneaker Pimps/6 underground), Einar Lintsi “Toomas, kus sa käisid?” (Underworld) ning Natalia Ivanova töö “Filigraanset täpsust polegi” (Piazzolla). Etenduse teise osa sisustas Renate Keerdi “Salapärased kõlad nii norskavas öös” (A. Pärt ja Akvaarium). Järgmine “Kolled?i kolmapäev” on 21. XI kell 18, mil on kavas Kuopio kutsekõrgkooli tudengite tantsuetendus.
 
Tantsuõpetajad Viljandis
Homme toimub kella 11 – 17 Viljandi kultuurikolle?i tantsukunsti õppetooli eestvõttel Viljandi kultuurimajas (Tallinna tn 5) koolide tantsuõpetajate ümarlaud, kus kõne all kooli töötava tantsuõpetaja probleemid ning eesmärgiks leida lahendusi tantsuhariduse korrastamiseks Eestis.

Oodatud on kõik Eesti koolide või huvikeskuste juures tegutsevad tantsuõpetajad. “Vajaduse kokku tulla tingisid olulised lahtiharutamist vajavad sõlmed,” tõdes Viljandi kultuurikolled?i tantsukunsti õppetooli juhataja Mall Noormets. “Tänases Eestis on tantsukunsti valdkond korrastamata: puudub järjepidev koolitus (nagu see näiteks on muusika- või kunstihariduses); puudub tantsuteater laiemas mõistes (ballett on ju vaid üks tantsustiilidest), arvestatavad võimalused end tantsijana teostada.” Koolide tantsuõpetajate ümarlauas võetakse jutuks pedagoogilise erihariduse nõuded, väike palk, töötingimused, tehtava töö väärtustamine jms. See annab võimaluse tuua kokku praktikud ja organiseeruda koguda konstruktiivseid ideid tantsuhariduse korrastamiseks Eestis ja otsida lahendusi probleemidele (ka teiste riikide kogemuste, varal) millega tõstetakse tantsukultuuri mainet – on ju tegemist võrdväärse partneriga teiste kaunite kunstide seas.

T E A D U S


Soome ja Baltimaade energeetikaprobleemid
Eesti Teaduste Akadeemia ja Soome Tehnikateaduste Akadeemia korraldusel toimub 1. ja 2. XI Akadeemia Majas Kohtu 6 Baltimaade ja Soome ühine teaduskonverents “Energeetika: uurimustest praktiliste rakendusteni”.
Konverentsi ettekanded haaravad aktuaalsete küsimuste laia ringi: energiapoliitikast kuni teadus- ja arendustegevuse rakendusteni. Ettekandjateks on soome, eesti, läti ja leedu energeetikateadlased ja -spetsialistid. Konverents avatakse 1. XI kell 14.
 
Kliimamuutuse mõju prognoos
Täna algusega kell 11 toimub Toompeal (Kohtu 6) Akadeemia majas järjekordne seminar sarjast “Teadus ühiskonnale” teemal “Kliima muutus ja selle mõju prognoos”.
Arutlusele tulevad ülemaailmse keskkonnahoiu küsimused eelkõige seoses võimalike klimaatiliste muutustega. Käsitletakse kliimamuutuse mõju Eesti põllumajandusele, metsandusele, energeetikale, jõgede veere?iimile ja rannikualade kaitsele. Kõne alla tulevad ka kliimakonventsioonist tulenevad meetmed. Ettekandjateks on Tallinna Pedagoogikaülikooli, Eesti Põllumajandusülikooli, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Säästva Eesti Instituudi teadurid.
Eesti Teaduste Akadeemias
Hans Kruus – 100
Ajalooteadlase ja poliitiku Hans Kruusi (22. X 1891 – 30. VI 1976) 110. sünnipäeva tähistasid Eesti Kodu-uurimise Selts ja Tallinna Teadlaste Maja 24. X Akadeemilise Raamatukogu kohviku Strix ruumes meenutusõhtuga.
Hans Kruus oli juba Eesti Vabariigi algaastatel viljakas ajaloolane ja poliitikategelane, aktiivne osaleja kultuuri- ja kirjanduselus. Hiljem oli ta tegev J. Varese valitsuses, TÜ rektori ja Eesti NSV TA presidendi ametis. 1950. aastatel oli ta, süüdistatuna kodanlikus natsionalismis, represseeritud. Ministrite Nõukogu otsusega vabastati Kruus 1950. aastal akadeemia presidendi ametikohalt ja kõrvaldati akadeemia liikmeskonnast. Akadeemia Presiidiumi taotlusel taastas Ministrite Nõukogu 1956. aastal Kruusi õigused akadeemikuna. Kruus oli 1966. aastal üks Tallinna Teadlaste Maja asutajaliikmeist. Eesti Kodu-uurimise Selts hindab kõrgelt Kruusi tegevust Kodu-uurimise Komisjoni esimehena 1958 – 1976 ja vastava uurimise innustamisel. Hans Kruusi vastuolulise elu ja tegevuse mitmed küljed vajavad veel tänapäevalgi põhjalikumat selgeksrääkimist. Meenutusõhtul kuulis Eesti Kodu-uurimise Seltsi esimehe Andrus Ristkoki, Teadlaste Maja teadussekretäri Elsa Pajumaa ja teiste arvamusi ja mälestusi Hans Kruusist.
 
3 miljonit Rootsi krooni füüsikutele
23. X andis Hasselbladi Fondi esindaja professor Bengt Norden Tartu ülikooli füüsika instituudi füüsikutele üle kolme miljoni Rootsi kroonise uurimistoetuse.
Grandi eesmärk on abistada ülikooli füüsika instituuti aparatuuripargi moderniseerimisel. Uurimistoetus on sihtotstarbeline, eesmärgiga soodustada materjalide pindade koostise ja aatomstruktuuri edasisi uuringuid ning töid biofüüsika alal. See on esimene uurimistoetus, mille Hasselbladi Fond annab teadusasutusele väljaspool Rootsit.

V A R I A


Maarjamaa 800. aastapäev
1. XI kõigi pühakute suurpühal toimub Niguliste kirikus pidulik kontsert. 2. novembril surnute mälestuspäeval on Pirita kloostris teaduskonverents “800 aastat Maarjamaad!”. Juubelikontserdil Niguliste kirikus esineb ansambel Scandicus Toivo Tulevi juhtimisel, orelil musitseerib Mart Siimer.

Veidi enam kui 800 aastat tagasi alanud sündmused viisid eesti rahva koos tema unikaalse kultuurivaramuga jäädavalt Vana Maailma kultuuriareaali ning kaasajal on mõeldamatu vaadelda eesti kultuuri lahus kristlikust Euroopa kultuurist. Aastal 1201 pühitses piiskop Albert Eesti ja Vana-Liivimaa Neitsi Maarjale. Selle tähtsündmuse 800. aastapäeva on Maarjamaa Konvent koos Arendi Elita von Wolsky Suguvõsafondi, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti, Eesti Kultuurkapitali, Kristliku Kultuuri Keskuse jt. koostööpartneritega tähistanud mitmete üritustega läbi aasta. Liturgilise ülesehitusega kontserdil kõlavad kõigi pühakute suurpüha missal lauldavad gregooriuse laulud ning selle päevaga seotud Olivier Messiaeni ja Charles Tournemire’i orelimuusika. Korraldajad loodavad, et kontserdist Niguliste kirikus ja teaduskonverentsist 2. XI Pirita kloostris kujuneb lüli Eesti kui euroopaliku kultuuri ühe provintsi arenguahelas. Kontserdipiletite ja kavalehtede müügitulu läheb meie tänavalaste organiseeritud toetuseks.


Tallinna Keskraamatukogu avas uue lugemissaali
15. X avas Tallinna Keskraamatukogu uue, perioodika lugemissaali aadressil Estonia pst. 8. See on esimene teenindusüksus, mis hiljuti renoveeritud hoones lugejatele avatakse.
Perioodikasaali pääseb Inglise kolled?i poolse külgukse kaudu, maja peauksed on esialgu veel suletud. Perioodikasaal töötab ajutiselt esmaspäevast laupäevani kella 10.30 – 18 kuni raamatukogu ülejäänud osakondade avamiseni aasta lõpus. Uues saalis saab lugeda kõiki eestikeelseid ajalehti ja ajakirju, välja arvatud erialase suunitlusega ja akadeemilised ajakirjad. Võõrkeelsetest väljaannetest on esindatud Estonia ja Den za Dnjom, mis on lugejatele välja pandud koos eestikeelse perioodikaga. Muud võõrkeelset, sealhulgas ka venekeelset ajakirjandust, saab jätkuvalt lugeda Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonnas aadressil Liivalaia 40. Täpne uue perioodikasaali ajakirjade ja ajalehtede loetelu leiab Tallinna Keskraamatukogu koduleheküljelt http://www.keskraamatukogu.ee/
Praegu aadressil Liivalaia 40 asuv eestikeelse kirjanduse osakonna lugemissaal teenindab lugejaid paralleelselt kuni raamatukogu kolimiseni. Teave Tallinna Keskraamatukogu perioodika lugemissaalist tel. 683 0908.
 
Raamatuesitlused Eesti Rahva Muuseumis
25. oktoobril esitleti Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja konverentsisaalis Eesti Rahva Muuseumi sarjas ilmunud Jaanus Plaadi monograafiat “Usuliikumised, kirikud ja vabakogudused Lääne- ja Hiiumaal”, mis annab võrdlev-ajaloolise ülevaate Lääne- ja Hiiumaal tegutsenud usuühendustest ning nende muutumisprotsesside eripärast XVIII – XX sajandil kogu Eesti usuelu kontekstis.
Võrreldes ülejäänud Eestiga, on Lääne- ja Hiiumaa kristlik usuelu silma paistnud erilise vastuvõtlikkusega uutele usuliikumistele ning vabakogudustele. Kirjutajat on enam huvitanud talurahva usuliikumised, mis selgelt erinesid sajanditega välja kujunenud traditsioonidega luterlikust ja õigeusu kirikust. Monograafia sisaldab täiendavat fotomaterjali, lisatud on rikkalik statistiline materjal, raamatu kasutamist hõlbustavad isiku- ja kohanimede register. Ilmunud on ka Eesti Rahva Muuseumi aastaraamatu 45. number, mille ühendavaks ideeks on kultuuri, ka kultuuritegevuse säilitamine ja muutumine. Käsitlemist leiab Eesti Rahva Muuseumi tegevus minevikus, eestlaste kultuur väljaspool emamaad ja matusekombestiku muutumine linnakultuuri leviku kontekstis. Lisanduvad kirjutised põhjaalade kultuuri kohta Komi vabariigi Ust-Tsilma rajooni vene vanausuliste ja põhjahantide kultuuride näitel.