Tüli Leonardo pärast
Firenze Uffizi galerii on teatanud oma kavatsusest asuda restaureerima nende valduses olevat Leonardo “Kuningate kummardamist”. Plaan on leidnud rahvusvahelisel kunstiareenil tõsist vastuseisu, kuid sellest hoolimata kavatseb muuseum direktor Anna Maria Petrioli Tofani sõnul töödega peagi alustada. 30 itaalia ja ameerika kunstiteadlast on ArtWatch Internationali egiidi all kirjutanud avaliku kirja muuseumi juhtkonnale, kutsudes neid üles jätma “pildi õrn pind puutumata”. Põhiline vastuargument on, et muuseum ei ole põhjendanud restaureerimise vältimatust. Muuseum on kümme aastat teinud uuri mistöid maali säilitamiseks ning avaliku skandaali puhkemise üle ollakse väga üllatunud. Leonardo lõpetamata maali võiks käsitleda pigem alusmaalina, kavandatavate restaureerimistööde käigus plaanitakse eemaldada sellele hiljem kantud ning nüüdseks tolmunud ja tumenenud lakikihte. Columbia ülikooli kunstiajaloo professor ning ArtWatch Internationali president James Beck on varemgi kritiseerinud Itaalias restaureeritut, näiteks Leonardo “Püha õhtusöömaaja” ja Michelangelo Sixtuse kabeli maalingute “värskendamist”.

V&A ümberehitus viibib
Londoni Victoria ja Alberti muuseum on arhitek tuurimaailmas palju tähelepanu äratanud muuseumi ümberehitusprojekti määramata ajaks edasi lükanud ning finantsprobleemidele viidates tellinud arhitekt Daniel Libeskindilt kuulsast spiraalist odavama versiooni. Esialgne projekt oleks maksma läinud üle 80 miljoni naela, millest üks anonüümne eraisik annetas 20 miljonit. Juurdeehitus pidi valmima 2005. aastal ning see pidi koosnema 11 korrusest uutest galeriidest, õppe- ja tööruumidest ning kohvikutest, mis plaaniti osaliselt paigutada maa alla. Praegu keskendub muuseum täielikult 22. novembril avatavatele 31 miljonit naela maksma läinud galeriidele ning muuseumi uuele väljapanekule, mille eelarvest on ikka veel puudu 4 miljonit. Alates 22. novembrist pääsevad külastajad muuseumisse tasuta.

Roosevelti monument vene kunstnikult
Vene Kunstide Akadeemia president Zurab Tsereteli, kelle looming on kodumaal äratanud vastakaid tundeid, on vallutamas New Yorki. Kunstniku uus projekt on Queensi ja Manhattani vahelisele Roosevelt Islandile rajatava kaasaegse vene kunsti muuseumi ette plaanitav Theodore Roosevelti mälestusmärk. New Yorgis ÜRO peakorteri ees asub juba nüüd üks Tsereteli skulptuur – Moskva kaitsepühak Püha Jüri. Tsereteli tuntuim teos on Peeter I monument Moskvas. Venemaal nähaksegi Tseretelis eelkõige ametliku kunsti esindajat ja valitsuse lemmikut.

Maailma kõrgeim skulptuur Dublinis
Aprillikuu viimasel päeval püstitati Dublini äärelinna 35,5 meetri kõrgune ja 20 tonni kaaluv “Iiri laine” – spiraalne tinavertikaal, mille autor on Londonis elav skulptor Angela Conner.

Zürich võib jääda Koolhaasita
Miljonär Friedrich Christian Flick, Mercedese tehaste sõjaaegse omaniku lapselaps, soovib koostöös arhitekt Rem Koolhaasiga rajada Zürichi endisesse tööstusrajooni moodsa kunsti muuseumi oma 2000 teosest koosneva kollektsiooni jaoks. Süddeutsche Zeitungis ilmus seepeale artikkel, mis käsitles Šveitsi Mercedese rolli natsi-Saksamaa relvastamisel ning seda, et Mercedese tehastes kasutati sõjavangide tööjõudu. Pärast seda on Flicki idee suhtes tekkinud terav vastuseis. Šveitsi juudi kogukonna juhid on avaldanud arvamust, et muuseumi rajamise asemel peaks Flick oma vara paigutama natsismiohvrite kompensatsioonifondidesse. Kavandatud muuseumi naabruses asuvad kultuuriorgani satsioonid on samuti avaldanud vastumeelsust muuseumi asutamise suhtes. Märtsi lõpul teatas Flick, et asutab Saksamaale fondi “Kodanikujulgus ksenofoobia, rassismi ja sallimatuse vastu”. Samuti on ta ära jätnud Müncheni kunstimajas kavandatud näituse oma kollektsiooni paremikust, sest hetkeoludes tegevat näitus kõnealustele teostele ja nende autoreile enam halba kui head. Probleeme vanaisa minevikuga on olnud ka Flicki vennal Gert Rudolphil, kes soovis paar aastat tagasi rahastada Oxfordi ülikooli juurde ühe õppetooli rajamist ning oli samuti sunnitud oma pakkumisest taganema.