|
|
| Rein Kull 8. X 1925 – 12. VIII 2001 Eesti keeleüldsust on tabanud valus kaotus: lahkunud on tuntud keelemees ja teenekas terminoloog Rein Kull. Rein Kull sündis 1925 Tallinnas, lõpetas 1955 Tartu ülikooli ja asus 1956 tööle praegusesse Eesti Keele Instituuti. Aastatel 1973 – 1982 oli ta terminoloogia- ja õigekeelsussektori juhataja, seejärel vanem- ja juhtteadur. Aktiivset terminoloogiatööd jätkas ta ka pärast pensionile jäämist 1993. a. Rein Kull osales 1960. a. õigekeelsussõnaraamatu koostamises ning toimetas koos Erich Raietiga 1976. a. õigekeelsussõnaraamatu, mis jäi veerandsajandiks eesti keelekasutuse suunajaks. Tema põhimõte oli lähendada norminguid tegelikule keelepruugile. See lähtus arusaamast, et kirjakeel on keerukas ja painduv süsteem, mida tuleb teadlikult arendada. Uudissõnadki mahtusid sellesse süsteemi, R. Kull oli üks neist, kes algatas keeleergastuse ajal 1972. a. sõnavõistluse. Keelehoolde väljundeid oli Sirbi ja Vasara keeleveerg, mida R. Kull palju aastaid toimetas.Väga suur osa oli Kullil eesti oskuskeele arendamises, ta oli paljude terminoloogiakomisjonide liige ning mitmekümne mahuka terminisõnastiku ja -standardi koostaja, toimetaja või juhendaja. Nimetatagu siinkohal “Vene-eesti tehnikasõnaraamatut” (1975), „Eesti-inglise-saksa-vene infosõnastikku” (1977), “Mereleksikoni” (1996), “Meditsiinisõnastikku” (1996) ja “Mitmekeelset õigussõnaraamatut” (1998). Rein Kull pälvis 1992. a. F. J. Wiedemanni keeleauhinna ning 1998. a. IV klassi Valgetähe teenetemärgi, 1999. a. valiti ta Emakeele Seltsi auliikmeks. Keeleerga, erakordse töövõimega ja alati vastutuleliku inimesena jääb ta kõigi oma kolleegide südamesse. Eesti Keele Instituut
|
