T E A T E R

“Nuki esimesed jõulud”

“Jõuluvana on olemas!” imestavad Tölpa, Metsamoor ja Mõhk. Harri Rospu

Estonias on küpsemas uus traditsioon luua mängukavas olnud lastelugudele jõulujärg. Mullu toimisid R. Eespere – N. Kuningas nii Puhhi ja tema sõpradega, tänavu V. Valdmaa – L. Tungal – T. Tamm Antsuks kasvanud Nukitsamehega.
Villu Valdmaa on Estonia loos esimene laulja, kes (laste)heliloojana üles astub. Pressikonverentsil selgus, et ta on muusikat loonud bändiajast peale, seega möödunud sajandi 80ndaist. Lastemuusikale koondas tema tähelepanu poja sünd, Nuki idee tuli aga toeks olnud Neeme Kuningalt, kes on lasterepertuaari tähtsust toonitanud varemgi. Kahjuks ei kasuta rahvusooper seekord juhust tuua väike vaataja elava muusika võlumaailma – tarbemuusikast tuttavad süntesaatorisaatega tangod-valsid seda ei suuda. Küll on Leelo Tungal kirjutanud parajalt õpetliku ja jõulukohaselt südamliku loo, kuidas jõuluheadus tänu Antsule ka tema kunagisse metsaperre jõuab. Väga tublid lapslauljad Valter Soosalu ja Mihkel Pošlin (Nuki) ning Eliis Pärna ja Ellen Murula (Iti) annavad koos kogenud estoonlastega (S. Puura, H. Miilberg, R. Gurjev, K. Karask, T. Tamm) meeleoluka etenduse (lav. Tõnu Tamm), nii et publikulgi “Taganevad mõtted pahad, tahaks teha ainult head”.

T. M.

“Pähklipureja” Rootsis
13. – 17. XII annab Estonia balletitrupp külalisetendusi Rootsis, viies sealse publiku ette Pjotr Tšaikovski balleti “Pähklipureja”. Sõit Rootsi saab teoks Malmö Muusikateatri kutsel. Külalisesinemistele sõidab 66-liikmeline grupp, kes annab sealsel laval viis etendust. Balleti koreograaf on Mai Murdmaa ning muusikaline juht ja dirigent Jüri Alperten. Peaosi tantsivad Malmös Eve Andre, Sergei Upkin, Ervin Green, Marina Tširkova, Vladimir Arhangelski ja Sergei Bassalajev. Estonia balletitrupi juht Andrus Kämbre sõitis Malmösse juba 7. XII, et alustada proove sealse balletikooli õpilastega, kes etenduses kaasa tantsivad. 19. XII – 13. I on kõigil soovijail seda imeilusat balletti võimalik vaadata rahvusooperis Estonia.

Vesta Uuetoa

Jõulud Rehepapi külas
Homme esietendub Eesti Draamateatri jõulu- ja aastavahetuse lavastus, Andrus Kiviräha “Rehepapp ja näärisokk”. Andrus Kiviräha iroonilise fantaasia taaskohtumisest eesti folkloori põhjatu varasalvega on sündinud “Rehepapi” teema päevakohane uustõlgendus, ühevaatuseline jõululavastus “Rehepapp ja näärisokk”. Jõulud ja näärid on jõudnud ka Rehepapi külasse ning tekitavad seal loomulikult suurt ärevust. Parun on tellinud Saksamaalt saanitäie kalleid jõulukinke, millest kohalik rahvaski osa tahaks saada. Välismaalt saabub veidraid külalisi, näiteks karvase kasukaga “ahvukaat”, keda sulane Jaan oma lihtsa loomu tõttu ehtsaks ahviks peab. Lavastust mängitakse 16. – 29. detsembrini, kollektiividele viimased tellimisvõimalused ED müügijuhi tel. 683 1444, üksikmüük kassas tel. 680 5555.
 
18. XII kl. 16 peab Soome Instituudi saalis (Tallinnas Harju t. 1) teatriteadlane Janelle Reinelt (School of Arts, University of California, Irvine) loengu “Performance and the Documentary Impulse”. Reinelt on teatriteadlane, kelle viimase aja teadustöö huvikeskmes on nn. piiride problemaatika (etendus – elu, teater – teist tüüpi kultuuri performanceid).

M U U S I K A

Kremer tuleb üllatama
Pühapäeval Tartus ja esmaspäeval Tallinnas kõlavas Gidon Kremeri ja tema orkestri Kremerata Baltica kavas on iga hetk midagi imestada ja avastada. Praegushetke ühe eredama viiulikunstniku mäng, noorteorkestile tehtud vene klassika avangardsed seaded ja kaasaegsete heliloojate iroonilis-vaheda sõnumiga teosed – nii jõulist ja värsket kava kuuleb harva. Tšaikovski armastatud klaveritsükkel “Aastaajad” on seatud keelpilliorkestrile. Sinna kõrvale kohe Šostakovitši fis-moll keelpillikvarteti seade. Jälle Tšaikovski – seekord sekstett “Souvenir de Florence”. Kuidas XX sajandi tõsitraagika ja XIX sajandi meeleolumuusika XXI sajandi noorteorkestrile seatult kõlab, on omaette väljakutse. Kremerata Baltica oma loomingulisuses ja virtuoossuses on just õige koosseis selliseks eksperimendiks. Tallinna kavas on aga eriline tõmbenumber – Leonid Desjatnikovi (1955) “Vene aastaajad” sopranile, viiulile ja keelpilliorkestrile. See on segu vanavene olustikust ja tänapäeva irooniast. Desjatnikov on helilooja, kes ühendab nüüdisaegse kompositsioonitehnika vanamuusika elementide ja vanavene temaatikaga. Oluliseks väljendusvahendiks on vokaal. Kremeri ammune koostöö Desjatnikoviga tõstab ootused kõrgele – allteksti- ja nüansirohke teos peaks Kremeri esituses lausa pilduma vaimukust. Kontserdi lõpetab Georgs Pelecise “Kohtumine sõbraga” (“Meeting with a friend”), kus soleerib maestro ise.

HEILI VAUS-TAMM

Bartókiga Pariisis
30. XI toimus Pariisis Liszti saalis Ungari ja Eesti muusikutest koosneva kammerkoosseisu HonEst Quintette debüütkontsert, kus kanti ette Béla Bartóki kammerloomingut. Kahe maa ühiskvintetti kuuluvad Andres Paas (klaver), Péter Somogyi (I viiul), Leho Ugandi (II viiul), Balázs Tóth (vioola) ja Vahur Luhtsalu (tšello). Kontserti saatis publiku soe ja südamlik vastuvõtt.
 
Raimo Kangro CD kiitvad arvustused
Saksa muusikaajakirjad Fono Forum ning Piano News arvustavad Raimo Kangro hiljuti välja antud ANTES Editioni CDd, kuhu on talletatud tema “Klaverikontsert nr. 2” op. 60, “Display VIII, Schuberti portree” op. 42 ja “Arcus” op. 59, esitajaiks Kalle Randalu (klaver) ning ERSO Paul Mägi ja Olari Eltsi juhatusel.
Plaadil kõlavad helilooja viimase aja teosed, milles kriitikud näevad minimalismilähedust. Kangro muusika väga vaheldusrikas tekstuur koosneb kontrastsetest kihtidest. Arvustajate sõnul iseloomustab helilooja meloodikat spontaansus, asümmeetria ning improvisatoorne areng. 1999. a. kirjutatud “Teises klaverikontserdis” kumab läbi ka d?ässilikke elemente ning Kalle Randalu esitust nimetatakse briljantseks impulsiivseks interpretatsiooniks, mis paistab silma hämmastava puänteerimisoskusega. “Display VIII” (1998) arendab peaaegu kurioosselt edasi Schuberti “Rändaja” motiivi. “Arcus’t” (1998) võrdlevad arvustajad efektse heliseva vikerkaarega. Paul Mägi ning Olari Eltsi juhatusel on ERSO saavutanud peenekoelisi kõlavärvinguid.
 
Festivalikorraldajad ühendavad jõud
11. XII kohtusid kultuuriministeeriumis süvamuusikafestivalide korraldajad, arutamaks koostöövõimalusi ja Eesti festivalikorraldajate ühenduse moodustamise vajadust. Koosviibimist juhatas kultuuriminister Signe Kivi. Signe Kivi sõnul oli tegemist sündmusega, mida kultuuriministeeriumis on juba ammu oodatud. “Meie loodame festivalikorraldajate organisatsioonist endale partnerit selle valdkonna poliitika kujundamisel,” ütles Kivi. Samas rõhutas minister, et ühinemise vajaduse ja eesmärkide üle peavad otsustama siiski festivalikorraldajad. Kohtumisel peatuti pikemalt festivalide tutvustamise ja finantseerimise teemadel, samuti kontsertide ajalise koordineerimise küsimusel. Esimese sammuna otsustati koondada Eestis toimuvaid muusikafestivale puudutav info ühele Interneti koduleheküljele ning tihendada korraldajate teabevahetust. Olulisemate küsimuste intensiivsemaks arutamiseks moodustati komisjon koosseisus Toomas Siitan, Madis Kolk, Raho Langsepp, Jaan Linde, Anne Erm, Marje Lohuaru, Kadri Tali ja Allar Kaasik. Komisjoni ülesandeks on koostada ülevaade festivalikorraldajate ees seisvatest probleemidest ning planeeritava ühenduse otstarbekusest, võimalikest funktsioonidest ning vormist. Festivalikorraldajad kohtuvad taas 9. I.

ANNIKKY LAMP

EOÜ kolmas tegevusaasta
7. XII tuli EMA orelisaalis kokku Eesti Orelisõprade Ühingu aastakoosolek: kuulati ära juhatuse esimehe Aare-Paul Lattiku aruanne, valiti kaheks aastaks tagasi senine juhatus ja esmakordselt ka revisjonikomisjon. Ettekannetest olnuks ehk üldsuselegi huvipakkuv Võru Orelikeskuse direktori Ülo Kriguli ülevaade Võru orelimuuseumi rajamise väljavaadetest. Tänu nii Võru linna- kui Rõuge vallavalitsusele on asi hoogustumas, vald pakub suurepäraseil tingimusil kaunisse paika väga sobivat hoonet, kuhu paigutuksid ekspositsioonisaal, arhiiv, depositoorium ja muu vajalik. Orelimeister Olev Kents rääkis Eestimaa orelite kaardistamisest (see nn. pass sisaldab hulga detailset andmestikku, kontsertide tarvis tähtsamana instrumendi dispositsiooni ja tehnilise seisukorra). Tuntud orelihooldaja Toomas Mäeväli kõneles ühingu liikmetele suunatud tegevusest ja meenutas Jürisse, Kosele, Simunasse ja Viru-Jaagupisse oktoobris ette võetud tutvumisretke meie esimese meistri Gustav Normanni ehitatutega, samuti tehti plaane kaeda Läti oreleid ja kogunisti minna Prantsusmaale. Veel otsustati liikmemaksu vähendada tervelt kolmandiku võrra. Tehke järele!
 
Jüri Pärg 50 aastat laval
Jüri Pärg märkis soolokontserdiga (klaveril Valdur Roots) 25. XI Estonia talveaias oma 70. sünnipäeva ja 50 lava-aastat. Arvuka kuulajaskonna ees laulis vanameister kontserdi avaosas ooperiaariaid (Mozart, Tšaikovski, E. Kapp, Gounod, Verdi), teises aga kergemat repertuaari (naapoli laule jms.). Esitleti ühtlasi ka kaht Jüri Pärja CDd: mõni aeg tagasi ilmunud “Laulupärga” ja värsket “Nii oli, on ja jääb” (estraadilauludega). Meeleolukat õhtut juhtis Vello Mikk.
 
Harri Vasar 75
Täna kell kaks kogunevad estoonlased Estonia talveaeda pisut nostalgilises meeleolus: meenutatakse hõbehäälset tenorit Harri Vasarat, kes saanuks täna 75aastaseks. Ent põhjust on ka rõõmu tunda, sest RAMi solist, Estonia legendaarne artist ja kordumatu andega marionetimeister saab täna endale koduteatrisse büsti. Selle valmistas nende mõlema noorusajal akadeemik Jaan Vares Saaremaa marmorist ning Estonia jaoks ostsid büsti ära Vasara omaksed eesotsas tema esimese abikaasa Viivika Vasaraga. Ka vanaproua Vasar tähistas neil päevil 75. sünnipäeva. Samal ajal näitab Eesti TV ka Harri Vasarast arhiivimaterjalide põhjal tehtud saadet “Muinasjutt Printsist ja Papa Carlost”.

KATI VASAR-MURUTAR

Ernesaksa nimelised stipendiumid
Homme, 15. XII antakse TÜ aulas Tartu Akadeemilise Meeskoori ja TÜ Akadeemilise naiskoori traditsioonilisel jõulukontserdil üle tänavused Gustav Ernesaksa nimelised stipendiumid. Peastipendiumi pälvis seekord Tartu koorijuht ja Elleri-nim. Muusikakooli õpetaja Alo Ritsing, koorimuusika edendamise stipendiumi Miina Härma Gümnaasiumi muusikaõpetaja Kadri Leppoja ning õppestipendiumi EMA magistrant Kadri Hunt. Kontserdi kannab üle “Klassikaraadio”.

K I R J A N D U S

Noored lugesid Koidula luulet
1. XII toimus Pärnus L. Koidula muuseumis viies üleriigiline Koidulauliku konkurss. L. Koidula ja A. Kaalepi luulet esitasid maakondade parimad deklamaatorid. Noori etlejaid hindas ?ürii, mida juhtis Siina Üksküla. Peapreemia Koidula luuletuse parima esituse eest pälvis Häädemeeste keskkooli õpilane Karel Miisna, kes osutus parimaks ka noorimas vanuserühmas (6. kl.). Järgmises vanuserühmas (9. kl.) saavutas I koha Karin Kallaste Loksa 1. keskkoolist, II koha Tuuli Taul Pärnu Vanalinna Põhikoolist. 10. – 12. kl. vanuserühmas anti I preemia Anni Andlale Vändra gümnaasiumist, II kohta jagasid Krista Maajärv Saaremaa ühisgümnaasiumist ja Kerlika Kajando Viljandi maagümnaasiumist.

K U N S T

Tammetalu ja reaalne abstraktsionism

11. XII avati Vaala galeriis Tiina Tammetalu maalinäitus “Mitu lugu / some stories”.
Tammetalu on maalijana jätnud endast märgi kui raskete ja ebapopulaarsete lahenduste otsija ja kui kunstnik, kes läheneb maaliasjadele rangelt vaid eneseväljendust silmas pidades. Lai tegevusvaldkond – maal, raamatu- ja lavakujundus ning video on maalijale tänapäeval hea kool.Ta on kunstnikutüüp, kes esitab endale ja teistele lakkamatult küsimusi. Tammetalu on oma reaalsust testivas protsessis peatunud realismil ja võtnud ette seda põlatud nähtust tõlgitseda, pelgamata maalilist tulemust selle sõna kõige ülevamas ja traditsioonilisemas mõttes. Näitusel näeb kahelaadseid töid mida kunstnik palub käsitleda kui kahte erinevat jutustamisviisi. Nad on sarnased selles mõttes, et lähtuvad iseendast jutustavast suunast ning mõlema lähtekohaks on kunstniku looduskogemused. Jutustamise keele võib laadilt liigitada romantiliseks, sest nendes maalides on rõhutatud kunstniku taju poeetilisemat külge. Tammetalu eksponeerib näitusel kahte suurt, mitut üksiktööd siduvat sarja, mis võtavad kokku kunstniku suviseid kogemusi elust Haapsalus ja rännakutelt Lõuna-Eestis. Teemalt jaguneb ainestik kaheks: valged ööd ja päikselised päevad, mida kirjeldatakse nii värvi- kui kujutise tasandil. Teemat arendavatest detailidest on olulisim värv, kujutised on üksnes tinglikud viited ja esinevad pildil mingi paiga detailide sämplinguna. Lisada võiks, et öiste piltide sünonüümiks on melanhoolia ning päeva hoogsusest kõnelevad naisefiguurid, õllepudel ja uhke kose kujund. Kummagi sarja emotsionaalseks kõrgpunktiks on suured päevalilli kujutavad maalid. Öine on must ja ekspressiivne, päevane paistab silma väga vitaalse värvitõlgendusega. Kunstnikuna, kes armastab tuua paralleele kirjandusest, on Tammetalu leidnud käepärase mooduse oma elamuste talletamiseks, neid üles maalides. Pihtimusliku ?anri austajad peavad arvestama tõsiasjaga, et pihtijaks on abstraktset maalikeelt viljelev kunstnik ning seega asetuvad pihtija ja teda huvitanud informatsioon puhtalt maaliliste väljendusvahendite konteksti.

EHA KOMISSAROV

Kineetiline ja tehnoloogiline kunst Tartus
Tartu kunstimuuseumi Kivisilla galerii vastvalminud näitusekorrusel on 6. jaanuarini kineetilise ja tehnoloogilise kunsti näitus “Slow-tech”.
Näitus tutvustab läbilõikeliselt eesti kineetilist ja tehnoloogilist kunsti aastatest 1995 – 2001. Oma teoseid eksponeerib üle 20 kunstniku, kelle hulgas on nii tuntud-teatud autoreid (Kaarel Kurismaa, Raivo Kelomees jt.) kui ka verinoori EKA tudengeid. Eesti kineetiline kunst, mille algus langeb 1970ndate algusesse, ning tehnoloogiline kunst, millega alustati 1980ndatel, astub uude arengustaadiumisse. XXI sajandi alguses on aeg küps nende kunstivoolude musealiseerimiseks. Eesti kineetilise ja tehnoloogilise kunsti üks eestvedajaid Raivo Kelomees iseloomustab väljapanekut: “Aeglase ja vaese tehnoloogia armastus on tingitud kiires ja tihedas maailmas elamisest. Tahtes peatada aega, peatatakse masinaid. Kui peatada ei ole võimalik, siis piisab aeglustamisest. “Slow-tech” on initsiatiiv liikumise aeglustamiseks, välise kiiruse ja dünaamika vahetamiseks sisemise vastu.” Näituse kuraator on Holger Rajavee.
 
Jõulud Rakveres
4. XII avati Rakvere Kesklinna galeriis Inessa Josingu näitus “Jõulupühadus. Christmas for ever”.
Rakvere näitus on Josingu esimene personaalnäitus, kuigi tema nimi on kunstihuvilistele tuttav juba enam kui viis aastat. 1995. a. sügisel tekitasid tema kujundatud Kanguri poe aknad Tallinnas Viru tänavas tõelise positiivse šoki. 1996. a. sügisel kasutas Ants Juske Inessa Josingu intrigeerivat installatsiooni “Eesti märgi” näitusel ning 1998. a. suvel osales Josing ainukese eestlasena Luxembourg’is “Mainifesta’l”. Päkapikuusku propageeriv “Jõulupühadus” on tõeliselt interaktiivne näitus: Rakvere Kesklinna galeriis mitte ainult ei esitata kristluse atribuutika kaudu tarbijaühiskonna pöialpoisse, vaid pakutakse kõige ehtsamat jõulukaupa. Kauplemisel on abiks Viru käsitöösalong ja lilleäri Helksiine.
5. XII avati Rakvere muuseumis EKA ehtekunsti tudengi Jaanika Pajuste joonistuste näitus “Alasti tulin” Noort kunstnikku on huvitanud vanavanemate elu, perekondlikud traditsioonid ning elu kulgemine.
 
Ürgjõuline Harvi Varkki
12. XII avati Kristjan Raua majamuuseumis Harvi Varkki tušijoonistuste, vormide ja ehete näitus “Tulek ehk minek”.
Harvi Varkki (1959) ehetes ja rauast ehisvormides on arheoloogilise materjali tõsidust ja fantaasia perutamist. Lisaks metallile paeluvad ka üllatavalt vabas ja virtuooslikus laadis joonistused antiikmütoloogia ainetel veel diplomitöö kaitsmise ajast ERKIs, 1988. aastast. NB! Näitusega kaasnevad ka tušijoonistuste workshopid kunstniku juhendamisel. Workshopid toimuvad 14. XII, 18. ja 25. I 2002. a. kl. 17. Osavõtuks palume eelnevalt registreerida tel. 670 0023 või 055 24 819, kontaktisik Anu Purre.

MAI LEVIN

4. XII avati Eesti Akadeemilise Raamatukogu galeriis näitus “Aleksander Vardi joonistused, monotüüpiad ning graafika Mart Lepa ja Rene Kuulmanni kunstikogust”. Poolesaja tööga väljapanekus on esindatud kõik kunstniku loominguperioodid, põhirõhk on impressionistlikul ja abstraktsel suunal meistri loomingus. Nii nagu graafika, on ka monotüüpiad vähem tuntud osa Vardi rikkalikust loomepärandist. Näitusel on väljas kunstniku kohta ilmunud olulisem kirjandus. Vardi sajandaks sünnipäevaks korraldatud näituste reas jääb see viies ning viimane väljapanek vaadata 5. jaanuarini.
 
30. XI avati Tartus Sebra galeriis Frank Watsoni fotode näitus. Watson on rootsi fotograaf, kes on viimastel aastatel pildistanud Uppsala linna ja selle ümbrust. Tema fotod on suunatud inimestele, kes elavad 100 aasta pärast.
 
Virtuaalne 24h galerii (www.kunstikeskus.ee) esitleb eesti ühe tuntuma abstraktsionisti Jüri Kase teoseid – lihtsaid ja keerulisi mustvalgeid joonistusi. Sedapuhku saab külastaja olla kunstnik ja kaasautor: Kase lahkel loal võib tema joonistusi välja trükkida ja seejärel oma maitse kohaselt värvidega täiendada. Tegemist on seega omamoodi abstraktse kunsti “värvimisraamatuga” suurtele ja väikestele kunstihuvilistele.
 
Põhjala ehe
24. XI avati Göteborgis II Põhjamaade ehtetriennaal. Esmakordselt on esindatud ka eesti ehtekunst. Näitus koosneb 25 kunstniku ligi 150 eksponaadist, mis kompavad inimolemise küsimusi tänases maailmas – siiralt, ironiseerides, nukralt, järelemõtlikult, mõrult. Näitus on Göteborgis avatud kuni 27. I 2002, järgneb turnee Põhjamaades. Tallinnas saab väljapanekut näha juba 2002. aasta veebruaris. Eesti ehtekunsti esindavad triennaalil Piret Hirv, Maria Valdma ja Eve Margus Villems. Valiku pani kokku Kadri Mälk.

Tiina Piisang sai preemia
14. – 21. XI peeti Vilniuses III rahvusvaheline köitekunstisümpoosion ja avati näitus “Raamat”, mis on lahti 11. detsembrini.
Sümpoosioniga kaasnesid ekskursioonid, väljapanekud ja klubilised üritused. Vilniuse raekojas oli väljas ühepäevane näitus “Leedu nahakunst” ja peeti loeng “Köitekunst ja nahakunst Leedus”. Õhtuti oli avatud köitekunstnike klubi, kus esines ettekandega Mario Maas Hollandist. Pärast teda näitas allakirjutanu köitekunstihuvilistele videot eelmisel aastal Eestis toimunud näitusest “Scripta manent II” ja tutvustas eesti köitekunsti praegust olukorda. Köitjate klubis tutvustas Odette Drapeau Kanadast kalanaha kasutamisvõimalusi raamatuköitmisel, Tallinnas esines ta rahvusraamatukogu kuppelsaalis 23. XI. Köitenäitust saab vaadata Arka galeriis. ?ürii (Manne Dahlstetd Rootsist, Ella Summatavet ja Lennart Mänd Eestist, Lolita Jabloskiené ja Danute Zoviené Leedust) andis I preemia Anne Giordanile Prantsusmaalt, teise Isabelle Poitrasile Kanadast ja kolmanda preemia Tiina Piisangule Eestist. Ergutuspreemia läks leedulasele Duda Rimantasele. Eestist osalevad väljapanekul veel Silvi Kalda, Marje Kask, Külli Veelaid, ?anna ?uravel, Elin Kard ja Piret Männa.
 
Eesti Kunstnike Liidus
7. XII oli Tallinna Kunstihoones koos Eesti Maalikunstnike Liidu üldkogu. Kuulati ära 2001 aasta aruanne ja plaanid 2002 aastaks. Ettekandega maalikunsti seisust esines Eha Komissarov. EMLi liikmeteks võeti Külli Suitso ja Marika Meschin. Esitleti aastanäituse videodokumenti.
 
Soosteri sõber Juri Sobolev Tallinnas
17. XII kell 15 esineb Juri Nolev-Sobolev Rüütelkonna hoones teemal “Maailm kui labürint. Rännakud Üloga” ja kommenteerib Ülo Soosteri mälestusnäitust.
Sobolev on Moskvas töötanud eesti kunstniku Ülo Soosteri lähemaid sõpru ja mõttekaaslasi. Tutvunud Soosteriga 1956. aastal, jagas ta mõnda aega viimasega ateljeed ning Moskva alternatiivkunstnikest boheemlaste kirevat ja kirglikku elu. Just neis ringkondades sündisid 1960. aastail kõige uuenduslikumad kunstiideed ja alustasid oma karjääri ka Soosteri ja Sobolevi sõbrad, nüüdseks maailmakuulsad vene avangradistid Ernst Neizvestnõi, Ilja Kabakov, Vladimir Jankilevski.
 
20. XII kell 14 kaitseb EKA ruumis 201 Mari Laaniste magistritööd “Koomiksi väärtusküsimus. Eesti koomiksi arengust kultuuriloolises kontekstis”. Töö juhendaja on mag. Sirje Helme, konsultant dr. Virve Sarapik. Töö retsensent on mag. Heie Treier. Tööga saab tutvuda EKA raamatukogus.
 
Täna algusega kell 14 peetakse Tartu Kunstimajas sürrealismiklassiku René Magritte’i näitusega seoses ettekandepäev, mis keskendub sürrealismi kui mitmetasandilise nähtuse tekkeloole ning allikatele. Esinevad Prantsuse Kultuurikeskuse kutsel prof. Frank Lanot Caeni ülikoolist. Teadlane pöörab oma ettekandes põhitähelepanu kontekstile, milles sürrealistlik maailmavaade (ning elustiil) kujunes – teoreetiline taust Marxist kuni Freudini ning sotsiaal-poliitiline olukord Esimese maailmasõja järgses Euroopas. Kultuuriteadlase Hasso Krulli ettekande teema on kirjandusringkondade roll sürrealismi tekkeloos. Pärast kohvipausi (orienteeruvalt kell 16.30) näidatakse kunstimaja II korruse saalis kõigile huvilistele Luis Buñueli 1928. aastal valminud filmi “Andaluusia koer”, mille loomises osales ka Salvador Dalí. Filmi kommenteerib filmiajaloolane Lauri Kärk.
 
Meie XX sajandi arhitektuuri ajalugu
10. XII esitleti Tallinna Kunstihoones EKA prof. Mart Kalmu ulatuslikku monograafiat “Eesti XX sajandi arhitektuur”. Monograafia andis välja Prisma Prindi kirjastus. Mahukas ja rikkalikult illustreeritud teos annab põhjaliku ülevaate Eesti arhitektuurist möödunud sajandil. Nelja ajalooperioodi grupeerituna analüüsib autor stiilikriitiliselt olulisemaid suundumusi ja nähtusi. Raamatus on üle 900 illustratsiooni, isikunimede ja hooneliigi register, kõik peatükid on ingliskeelsete resümeedega. Raamatu on kujundanud Andres Tali.
 
13. XII esitleti Hausi galeriis Peeter Mudisti ja Piia Ausmani ühisraamatut “Galeristi pühapäev”. See raamat ei ole otseselt kunsti- ega luuleraamat: Ausmanilt on luuletused ja Mudistilt akvarellid. Raamatu on kirjastanud Haus galerii. Kunstigalerii väljaandena on raamat omamoodi pretsedent galeriitegevuses. Raamatu idee sai alguse töisest vestlusest. Raamat pole kunsti- ega luuleraamat, kuna kummagi autori looming pole mõeldud teist illustreerima ega tõlgendama. Nii luuletused kui pildid on valminud omal ajal ja omasoodu. Raamatu võlu peitubki eelkõige juhuslikes loomingulistes kooskõlades. Galeriis avatakse ka Peeter Mudisti akvarellide ja õlimaalide näitus. Näitus on lahti 20. detsembrini.

K U N S T I M A A I L M

Turneri auhind Creedile
Alati kõmuline Turneri auhindade üleandmine on taas ajalugu. Möödunud pühapäeva õhtul andis popikoon Madonna Tate Britainis pidulikult üle 20 000 naela suuruse auhinna šoti kunstnikule Martin Creedile (33), kelle minimalistlik teos “Nr. 227. Süttivad ja kustuvad tuled” oli küll vastakaid arvamusi tekitanud. Kriitikuile meenutas võidutöö liigagi autori 1995. aastal Londoni Cubitti galeriis esitatud teost “Nr. 127”, mis seisnes samuti galeriivalgustuse rütmilises süttimises ja kustumises. Creedi konkurentideks olid filmitegija Isaac Julien, Richard Billingham, kes nominentide näitusel esines kahe video ja fotoseeriaga oma tuntud joodikvanemate sarjast ning uuenduslikult ka maastikufotodega, ja Mike Nelson, kelle prügiinstallatsiooni “Uroborose mao kosmiline legend” pidasid paljud näitusekülastajad ekslikult Tate’i laoruumiks.
 
Leitud uus van Gogh
Amsterdami Van Goghi muuseumi ja Chicago kunstiinstituudi uurijad on kindlaks teinud, et 1973. aastast peale Van Goghi muuseumi kogusse kuulunud ja seni anonüümsele autorile atribueeritud “Punase mütsiga mehe portree” on ainus Vincent van Goghi portree tema sõbrast kunstnik Paul Gauguinist. Teose autorsus oli seni kahtluse all seetõttu, et kunstniku pärand koosnes ühtekokku umbes 200 tema enda teosest ning 300 sõpradelt vahetuseks saadud või ostetud maalist. Amsterdami Van Goghi muuseumi direktori John Leightoni sõnul on muu hulgas tegemist kahe kunstniku omavahelisi psühholoogilisi pingeid avava väga huvitava dokumendiga. Teos tuuakse laia publiku ette veebruaris, täna hinnatakse selle väärtust juba 5 miljonile naelale.
 
Saatchi avab muuseumi
Üks suurimaid kaasaegse kunsti kogujaid reklaamimogul Charles Saatchi avab Londonis Tate Moderni ja Tate Britaini lähikonnas peagi muuseumimahus galerii, milles Londoni kunstimaailm näeb väljakutset senistele valitsevatele institutsioonidele. Saatchi kavatseb galerii näituseprogrammigi üles ehitada Tate Moderni põhimõtetega sarnaselt, korraldades põhiliselt suuri temaatilisi laenunäitusi. Saatchi kollektsiooni kuulub palju skandaalset Young British Arti ning tema korraldatud näitused on alati publiku kirgi üles kütnud.
 
Berliini vana Rahvusgalerii avatud
Pärast kolm aastat kestnud renoveerimistöid avati 2. XII Berliini vana Rahvusgalerii. Muuseumi taastamine on osa pikaajalisest muuseumisaare arendusprojektist. Berliini muuseumisaar haarab järjest olulisemat rolli Saksa ja Euroopa kultuurielus ning see kuulub ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Saare nelja ülejäänud muuseumi restaureerimine loodetakse lõpetada 2010. aastaks. Berliini vana rahvusgalerii kollektsiooni tippude hulka kuuluvad Manet, Monet, Renoir, Degas, Cézanne, Rodin ja Böcklin.
 
Restauraatorid hävitasid da Vinci
Hiljuti Leonardo da Vincile atribueeritud joonistus “Fuuriad ründavad Orpheust”, mis kuulus Stefano della Bella kogusse, sai restaureerimise käigus tugevasti kannatada. Tavapärane restaureerimisvõte, joonistuse pesemine destilleeritud vee ja alkoholi lahusega, uhtus paberilt ka Leonardo erilise tindi. Da Vinci spetsialist prof. Carlo Pedretti kritiseeris tööd teostanud Firenze restauraatoreid teravalt, et need ei viinud läbi eelkatseid. Hiljuti on rohmaka restaureerimisega kahjustatud veel kahte Leonardo joonistust.
 
New Yorgi muuseumid hädas
2. XII teatas Whitney ameerika kunsti muuseum 14 töötaja koondamisest ning kärbetest muuseumi 2002. aasta näituseplaanides kokku miljoni dollari ulatuses. Vahetult enne seda oli avalikkust samasisulise teatega vapustanud Guggenheim, kus koondati koguni 20 protsenti töötajaskonnast ja lõpetati raha säästmiseks ajutiselt Guggenheim SOHO tegevus. Probleemiks on mõlema muuseumi puhul terrorirünnakutejärgne külastatavuse madalseis, seda eriti turistide osas – viimastel nädalatel on külastajate arv küll taas kasvama hakanud, kuid seda peamiselt kohalike muuseumi liikmete arvelt. Piletitulu, mida muuseumeile tavaliselt “toodavad” eelkõige välisturistid, on endiselt väike.

MARIA-KRISTIINA SOOMRE

V A R I A

15. detsembrini korraldab ERR raamatukogu fuajees ja peanäitusesaalis traditsioonilise jõulueelse raamatute suurmüügi (osaleb 50 kirjastust). Müügil on teatmeteosed, ilukirjandus lastele ja täiskasvanutele, aime- ja õppekirjandus, kartograafiaväljaanded, kalendrid, postkaardid jpm. Müük 14. XII kl. 10 – 20 ja 15. XII kl. 11 – 18. 18. – 21. XII toimub rahvusraamatukogu fuajees tarbekunsti ja pisigraafika jõulumüük.
 
Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakond aadressil Liivalaia 40 on suletud kolimise tõttu ja avatakse uuesti Keskraamatukogu renoveeritud hoones aadressil Estonia pst. 8 järgmise aasta veebruari alguses. Selle aja jooksul eestikeelsed trükiseid ei laenutata. Kuigi eestikeelse kirjanduse osakond on laenutuseks suletud, võetakse lugejate käest raamatuid tagasi samades ruumides Liivalaia 40 raamatukogu tavalistel tööaegadel: tööpäeviti kl. 11 – 19 ja L kl. 10 – 17. Lisateave tel. 660 6423 ja 661 4201. 15. detsembrini on kõigis Tallinna Keskraamatukogu süsteemi raamatukogudes jõulueelsed viivisevabad päevad.
 
Eile-täna-homme esitleb raamatute jõululaadal rahvusraamatukogus oma uut raamatut “Veel noppeid kultuurikihist” Kalju Suur. Lisaks 250 kultuurilooliselt huvitavale fotole on köites ka mõned Kalju Suure kirjutised. Kirjastuse Suurkalju üllitise on kujundanud Ülo Emmus. “Autogrammid tasuta, ost aga soodne,” kutsub innukas vanameister huvilisi.