Eksamist kui niisugusest
|
Kolledi rektor Anzori Barkalaja rebaseid ristimas. |
Eksam ei ole resultaadi näitamine. See on tööprotsessi hetke
fikseering...
(Kalju Komissarov)
Näitekunstiga tegelev inimene peab enda kallal kogu aeg töötama. Iga uue tööga
teatris alustatakse justkui algusest, kerkib ikka ja jälle sama küsimus: mis asi see
üldse on, milleks ma midagi teen? Uue tööprotsessi alguses näitleja lahendusi ei tea,
aga ta teab, kuidas töös kerkivatele probleemidele läheneda. Selle aluseks on
teatrikool, mis peab andma näitlejale iseseisva töö oskuse kogu eluks.
5. ja 6. jaanuaril 2001 sai Viljandi kultuurikolledi black-boxis näha Kalju
Komissarovi teatritudengite 3. semestri töid. Kursuse juhendaja sõnul oli valiku
eesmärgiks, et töös oleksid eriilmelised materjalid, mis poleks lahendatavad lihtsalt
isikliku sarmi ja näitlejatemperamendiga, vaid nõuaksid igaühelt nii-öelda
enesemurdmist, -lõhkumist ja tõsist süvenemist. Ettekandele tulid Rostandi Cyrano
de Bergeraci, Kitzbergi Kauka jumala, Wildei Salome tekstid ja katkendid
Põhjamaade dramaturgiast (Strindberg, Ibsen). Lavakõne tundides omandatud oskusi
näitasid katkendid piiblist, A. de Saint-Exupéry Öisest lennust, A. Tehhovi
novellidest ja J. Viidingu loomingust.
Lavalise liikumise tundides õpitut demonstreeriti kontaktimprovisatsiooni, dässtantsu
ja akrobaatikaelemente esitades. Tudengid mängisid ise pilli ja helitaustad olid nende
enda valitud.
Põhitähelepanu sel semestril oli koondatud näitleja iseseisvale tööle autori tekstiga
ja tekstireii põhimõtete selgitamisele. Noorte ruumitaju ja partneritunnetuse
arendamise nimel oli juhendaja sõnul eesmärgiks näitleja iseseisva töö nõudmiste
arusaadavakstegemine, selle töö resultatiivsuseks vajalike oskuste õpetamine ja vigade
vältimine, mitte katkendite valmislavastamine.
Õppejõud olid sel semestril Kalju Komissarov (lavakõne, näitlejameisterlikkus), Tõnu
Tepandi (lavakõne) ja Peeter Konovalov (laulmine). Lavalise liikumise tundides jagasid
oma oskusi Enn Meiessaar (fitness), Aare Rander (dässtants), Raido Mägi
(kontaktimprovisatsioon), Anu Ruusmaa (klassikaline tants), Mall Noormets (plastika) ning
Tiia Kollom (akrobaatika). Lisaks liikumistundidele oli Mall Noormets töös ka eriala- ja
laulutundides, Peeter Konovalov eriala- ja lavakõnetundides. Kursusega on koos töötanud
ka Katri Kaasik-Aaslav ja Roman Baskin. Põhimõtteline kokkulepe on olemas Elmo
Nüganeniga improvisatsiooni meistriklassi läbiviimiseks. Plaanis on läbirääkimised
Maria Klenskajaga.
Kahel päeval nähtud katkendite põhjal oli allakirjutanu arvamus tudengitest isikuti
kõikuv, kuid üldmulje tasemest oli väga hea. Psühholoogiliselt sügavate tekstide
analüüsis ja väljamängimises oli vajakajäämisi, koomilises anris tundsid noored
end aga vabalt ja koduselt. Võtan endale julguse väita, et tegemist on väga tugeva ning
näib, et ka tööka kursusega.
Saavutatuga jäi rahule ka kursuse juhendaja Komissarov: Alati võib oodata ja
loota paremat, aga selle reaalsusega, mis on käes antud hetkel, olen tegelikult rahul.
Võibolla mõne puhul ootasin natuke enamat, aga kõige tähtsam on, et see ei ole veel
nende lagi. See on areng neisse on sisselaetud alustepakett ning koos sotsiaalse
küpsemise ja intellektuaalse enesetäiendamisega on ruumi edasi liikuda. Sellel eksamil
oli ka üllatusi ja tuli ette asju, mida veel eelmisel proovil polnud, kuid nüüd publiku
juuresolekul vahetult lisandusid. Jah, tuli ette ka apsusid, kuid kõik see kokku sisendab
minusse optimismi, et areng kestab ja sellelt tasemelt, mis nad on saavutanud käesolevaks
hetkeks, on kõigil, kuhu edasi minna.
Eksamikomisjonis viibisid ja oma hinnanguid jagasid ka tulevased potentsiaalsed
tööandjad, eesti teatrite juhid Raivo Trass, Üllar Saaremäe, Ain Mäeots, Jaak Allik.
Viljandi kultuurikolledi teatrikunstikateedri teise aasta tudengite teatripraktikana
peaks realiseeruma Eesti Kultuurkapitali toetusel kevadel Riias toimuvateks
Hansapäevadeks üks tänavateatri etendus. Plaanis on veel lavastus black-boxis ja
põhimõtteline kokkulepe on ka Ugalaga, et sügisel etendub seal muusikal.
Raivo Trass: Kahepäevane eksam oli äärmiselt intensiivne nii materjali
hulgalt kui noorte näitlejaüliõpilaste tööpanuselt. Pean sellist pedagoogilist
metoodikat äärmiselt õigeks, et alles 2. kursuse alguses võetakse töösse
harjutamiseks raskeid tekste. Tulemuseks oli väga mõttetihe ja energiaküllane arvestus,
kus noored näitasid kahe pika päeva jooksul pidevalt säravaid silmi ja isepäist
jonnakust nii eesti kui maailma klassikasse sisseelamisel-sissenäitlemisel. Need kaks
päeva kolledis andsid minule kui teatritegijale usku ja õnnistavat lootust, et
Viljandi teatrikoolis tegeletakse Eesti teatri nimel.
Jaak Allik: Kalju Komissarov kujundab alati eksamipäevad kui tervikliku
lavastuse ja seda on ikka huvitav jälgida. Mulje on, et tegemist on väga tugeva ja hea
vaimuga kursusega, ilmselt lõpetavad nad küllalt ühtse löögirusikana. Võibolla
tahaksid nad ka jätkata ühise teatrina!? Mulle tundub, et see on grupp, kes võibolla
tahaks kokku jääda ja see on väga positiivne.
Nähtud tase oli mõnes katkendis väga huvitav (näiteks Kauka jumal, Cyrano de
Bergerac), kuid oli ka veel üle jõu käivaid materjale (Põhjamaade dramaturgia). Kui
praeguses staadiumis midagi ette heita, siis seda, et see tugev ja ühtlane kursus on
küll omandanud professionaalse alguse, kuid on veel pisut ühenäoline. Kahe järgmise
aastaga ongi oluline igast teemandist lihvida välja briljant. Praegu on Komissarov
loonud ühtse tugeva baasi ja edasi peaks tulema isikupära väljaarendamine.
Pooleteiseaastase kooli järel saavutatud tase ei jää milleski alla lavakunstikateedri
parimates lendudes tehtud töödele.
Uute näitekunstitudengite vastuvõtt!
Näitekunsti aluseid on Viljandis õpetatud juba 1950ndatest peale. Tollane
Viljandi Kultuurikool koolitas näitejuhte ja oli orienteeritud kultuuri- ja rahvamajade
ringidele, klubidele. Ometi jõuti sealt ka professionaalsesse teatrisse ja filmi, nagu
näiteks Leila Säälik, Leonhard Merzin, Sulev Nõmmik.
Paraku pole Viljandi haridust kunagi tõsiseltvõetavaks peetud. Lembit Petersoni tulekuga
1989. aastal Viljandisse on ka õpetus läinud professionaalsemaks ja tõsisemaks.
Järgneval kümnendil on kateedrit peale Petersoni ohjes hoidnud Andres Lepik, Andres
Noormets ja Kalju Komissarov. Kõige olulisem kooli arengus on kultuurikooli muutmine
rakenduslikuks kõrgkooliks ja kolimine ruumikasse uude majja. Võib julgelt väita, et
siiani monopoolselt valitsenud lavakunstikooli kõrvale on tekkimas konkurent.
Koolil on põhjust uhke olla tehniliselt hästi varustatud black-boxi üle.
Kõrvuti näitlejatega õpivad teatrikateedris ka valguskujundajad ja lavastuskorraldajad.
Viljandi kultuurikolledi ja teatrieriala suurimaks plussiks peab praegune
kateedrijuhataja Kalju Komissarov väga tugevat tantsukateedrit. Uuenevas kolledis
omandab tõsiseltvõetavaid dimensioone ka humanitaarne blokk. Koostööd tehakse
Peterburi teatriinstituudi ja Tampere kõrgema teatrikooliga. Lisaks on väikeses linnas
ideaalsed tingimused pühendumiseks, sest ahvatlusi on ju vähe igapäevane
liikumistrajektoor on üks: ühikas-kool-teater-ühikas.
Praegu õpib kolledis kaks lendu (Andres Noormetsa ja Kalju Komissarovi)
näitlemistudengeid. Sel aastal on taas uue kursuse vastuvõtt. Töökorralduses on uus,
et iga õppejõud tegeleb selle õpetamisega, mida kõige paremini oskab, õppejõudude
valik allub kateedri kontrollile ning õppetöö toimub kinnitatud õppekava alusel.
Sügisel alustavad kateedris tööd doktorant Katri Kaasik-Aaslav ja magister Peeter
Raudsepp.
7. jaanuari esimesse eelvooru oli kohale tulnud paarkümmend soovijat peatselt
lõpetavatest gümnasistidest kuni bussijuhtide ja ärimeesteni. Katsetajailt nõuti
enesetutvustamist, luuletuse lugemist, kontrolliti hääle ulatust ja tugevust,
laulmisoskust, testiti muusikalist kuulmist ja vaadati keha väljenduslikkust. Tehti
etüüde ning kõige lõpuks tahtis Komissarov, et näitlejaks pürgijad tõestaksid, miks
just nemad on õiged inimesed siia kooli järgnevaks neljaks aastaks.
Sageli tundub valik kõrvaltvaatajaile kummaline. Sel korral tundus minulegi, et mõni
jäi ülekohtuselt ukse taha või vastupidi, pääses ootamatult suvel toimuvale eksamile.
Aga Komissarovil on seljataga aastakümnetepikkune kogemus. Nii et proovige kõik
võimekad teatrihuvilised, kel soovi näitlejaks saada ja usku endasse. Ning mis peaasi:
olge loomulikud!
Järgmised näitlejaõppe eelkatsed on 25. märtsil kell 12 Viljandi kultuurikolledi black-boxis
Posti tänav 1.
Info Viljandi kultuurikolledi õppeosakonnast telefonil 043 55237.
GITTA NAZAROVA
|