Arhitekt Elmar Lohk 100

Elmar Lohk (1901 – 1963), kelle sünnist 15. juunil möödub sada aastat, on huvitava saatusega arhitekt. Ta sündis Vladivostokis, töötas mõnda aega Shanghais ning läks seejärel Saksamaale arhitektuuri õppima (Darmstadti Tehnikaülikool, 1921 – 1925). Eestisse tulnud, sai ta 1926. aastal koha Tallinna linnavalitsuse ehitusosakonnas ja sukeldus linnaehitusproblemaatikasse. Töökogemusi peegeldavad tema hilisemad linnaehituslike dominantidena lahendatud esindushooned: Tallinna Majaomanike Pank Vabaduse väljak 10 (1936) ning aktsentueeritud nurgalahendusega Palace’i hotell Vabaduse väljakul (1936).
1937. aastal võitis Elmar Lohu ja A. Küttneri projekt Tallinna uue raekoja konkursi. 1939. aastal valmis tema projekti järgi Tõnismäe polikliinik (1939), mille skulptuuridega ehitud fassaadid peegeldavad tollal aktualiseerunud kunstide sünteesi ideed. Aastail 1938 – 1940 oli Elmar Lohk Insenerikoja arhitektuurikoja esimees ning tegev ka Arhitektide Ühingu juhatuses.
1943. aastal Soome emigreerunud Lohk on väheseid Eesti arhitekte, kes on töötanud Alvar Aalto büroos, tõsi, mitte väga kaua. 1944. aastal läks Elmar Lohk edasi Rootsi, kus muu hulgas projekteeris Rootsi suurima 1500 voodikohaga N. Sahlgreni nim. haigla Göteborgis (valmis 1959). Selle projekteerimises osales ka tema kunagine kolleeg Herbert Johanson, kes oli samuti Rootsi emigreerunud.
Elmar Lohu loomingu esimese ulatusliku ülevaatenäituse korraldas Eesti Arhitektuurimuuseum arhitekti 90. sünniaastapäeval Tallinnas 1991. aastal siis värskelt renoveeritud Tallinna Panga ruumides Vabaduse väljak 10. Näitusega seoses kinkis arhitekti poeg Jaak Lohk muuseumile hulga Elmar Lohu Rootsi perioodi jooniseid. Jaak Lohk on ka ise arhitekt, ta töötab Göteborgis.
Teisi Elmar Lohu projekteeritud hooneid Tallinnas: elamu Maasika 6 Maasika-Vaarika näidisasumis, 1932-1933 (konkursil I auhind), Rahumäe kalmistu kabel, 1932, Elamu Lahe 6, 1934-1935, Korterelamu Raua 14, 1936, Kopli rahvamaja, 1937, Kadrioru staadioni tribüün (koos ins. A. Komendandiga), 1937, Korterelamu Koidula 22, 1937, Korterelamu Raua 12, 1938, Korterelamu Kreutzwaldi 15, 1939.

KARIN HALLAS-MURULA