Hea leksikon, aga halvad tegijad?
Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse (TTEÜ)
juhatus ning “Eesti teaduse biograafilise leksikoni” (ETBL)
toimetuskolleegium arutas neil päevil oma ühiskoosolekutel nimetatud
kirjatöödes tõstatatud probleeme.
Leiti, et lugupeetava oponendi V. Helgi mitmed märkused ja ettepanekud
väärivad kaalumist ja neid püütakse arvestada leksikoni järgmiste
köidete koostamisel. Samas ei saa aga kõigi tema väidetega nõustuda,
mõned süüdistused on aga lausa alusetud.
Oma esimeses Sirbis avaldatud artiklis pahandab V. Helk selle üle, et
leksikoni toimetuskolleegiumile “ei meeldinud” (V. Helgi sõnastus)
tema artiklis “Praegune EV – uus kollaboratsioon” (ilmus ajakirjas
“Rahvuslik kontakt”, nr. 4, 2000) käsitletud leksikoni koostajate ja
kaastööliste probleem. Samuti häiris V. Helki see, et vastuse tema
äsja mainitud artiklile (see avaldati “Rahvuslik kontakt”, nr. 2,
2001) kirjutas leksikoni peatoimetaja K. Siilivase asemel peatoimetaja
asetäitja K. Martinson. Tegelikult toimetuskolleegium V. Helgi seda
artiklit tollal ei arutanud ning ei võtnud mingit seisukohta.
Peatoimetaja ei kavatsenudki artiklile reageerida, sest selle põhiosas
kritiseeritakse teravalt EV praegusi võimuorganeid ja juhtivaid
poliitikuid, süüdistades neid kollaboratsionismis ja korruptsioonis.
Üksnes artikli ühes viimases lõigus puudutatakse ETBLi tegijaid.
Peatoimetaja ei soovitanud reageerida sellele ka K. Martinsonil. Kuna aga
viimane vastutas toimetuskolleegiumis väliseesti teadlaste elulugude
koostamise ning sidemete pidamise eest eesti teadlastega välismaal, siis
pidas ta vajalikuks selgitada V. Helgi püsitatud küsimust, miks nimelt
ei saavutatud ETBL koostamisel vajalikku kontakti Eesti
teadusorganisatsioonidega Rootsis, kuna samal ajal sujus koostöö
normaalselt eesti teadlastega USAs ja Kanadas.
Koostajate määramisest
V. Helgi Sirbis avaldatud esimeses artiklis on üks lõik
pealkirjastatud “Leksikon koostajate armust”. Sellest jääb mulje,
nagu oleksid isikud, kes leksikoni koostamist algatasid, mingid võimu
haaranud usurpaatorid. Otsuse leksikoni koostamise kohta võttis 1990.
aastal vastu Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) juhatus. See tegi leksikoni
koostamise ülesandeks ETA koosseisus tegutsevale TTEÜ-le. Ühtlasi
kinnitati 25-liikmelise toimetuskolleegiumi koosseis ning määrati
vastutavaks toimetajaks TTEÜ esimees akad. K. Siilivask ja tema
asetäitjaks TTEÜ teadussekretär ajalookandidaat K. Martinson. Akadeemia
reorganiseerimise käigus muutus TTEÜ 1993. aastal iseseisvaks
mittetulundusühinguks rohkem kui 100 liikmega. TTEÜ liikmed
moodustavadki põhiosa nii ETBLi toimetuskolleegiumist,
erialatoimetajatest kui ka artiklite autoritest. Neist üle poole on küll
juba pensionil teadusloolased, kellel on aga küllaldaselt teadmisi oma
teadusala ajaloost ning teadlaskonnast läbi aegade ning kogemusi
teadusloolises uurimistöös. Aga samuti on neil ka rohkem aega, et
tegelda nn. ühiskondlikus korras leksikoni koostamisega. TTEÜ nooremad
liikmed, kes osalevad küll TTEÜ teaduslooliste kogumike artiklite ning
konverentside ettekannete autoritena, on siiski peamiselt hõivatud
jooksva teadusliku kutsetööga kõrgkoolides ja instituutides, et
kindlustada oma karjääri teaduspõllul ning samuti oma sissetulekuid.
Muide, K. Siilivask ja K. Martinson, kelledel V. Helk on soovitanud juba
mitmel korral pensionile minna, on selle soovituse juba ligi 10 aastat
tagasi täitnud. Nad on pensionärid!
Koostamise võimalustest
V. Helk seab kahtluse alla prof. O. Kuuli kompetentsuse
XVII-XVIII sajandi baltisaksa lingvistide-kultuuritegelaste elulugude
kirjutamisel. See ei olnud aga O. Kuuli enda initsiatiiv. Nimelt üks
daam, kes andis esialgu nõusoleku olla lingvistide elulugude koostajaks
ja erialatoimetajaks, loobus sellest tööst leksikoni esimese köite
koostamise kriitilisel momendil. Seepärast palus toimetus O. Kuulil, kes
Eesti kultuuriloos küllaltki hästi orienteerub, kirjutada kiiresti
mainitud elulood. Muidu oleksid nende “Abelsonide-Tõnissonide”
elulood sellest köitest välja jäänud.
V. Helk on üsna ägedalt selle vastu, et elavad teadlased ise oma elulood
leksikoni jaoks koostaksid. Kuna TTEÜ-l mainimisväärne palgaline
koosseis puudub ning ka autoreid, kes võinuksid koostada oma veel elavate
kolleegide elulugusid, pole palju, poleks toimetus aastakümnegi jooksul
suutnud kokku saada kõiki neid elulugusid, mis leksikonis peaksid ilmuma.
Tänu meie üleskutsetele (muide, ka väliseesti ajalehtedes avaldatud)
ning laialt levitatud kirjadele (ka väliseesti organisatsioonidele) ja
üksikasjalisele küsitluslehele laekus juba aastail 1994 – 96 rohkem
kui 4000 eluloolist materjali või pikemat eluloolist kirjeldust.
Sealhulgas ka mitmesajalt väliseesti teadlaselt. Kõik see tõestas
teadlaste suurt huvi leksikoni koostamise vastu ning innustas
toimetuskolleegiumi, et kogutud materjal võimaldab asuda teatud
kindlustundega leksikoni koostama. Siin olgu veel rõhutatud, et kuigi
elus teadlane kirjutab andmestiku oma eluloo, teadustegevuse,
uurimissuundade ning publikatsioonide kohta ise, vormistavad selle
artikliks, kontrollivad andmeid jne. leksikoni erialatoimetaja (neid on
17) ja Entsüklopeediakirjastuse toimetajad ning oma arvamuse iga artikli
kohta ütlevad ka toimetuskolleegiumi liikmed. Et elulugude nii suure
hulga ning üldkokkuvõttes hiiglasliku teadusloolise faktilise andmestiku
puhul (alates XVII sajandist kuni nüüdisajani) juhtub ka faktilisi
möödalaskmisi või väljajäämisi, on vist küll mõistetav. Muide, kas
V. Helk teab mõnda riiki, kus on koostatud 4-5-köitelist biograafilist
leksikoni nelja sajandi jooksul sellel maal tegutsenud kõigi teadlaste
kohta?
Poliitika ja teadus
V. Helgi viimane Sirbis ilmunud artikkel on suurel määral
pühendatud poliitilistele küsimustele, eriti teadlaste represseerimisele
seoses EKP Keskkomitee kurikuulsa VIII pleenumiga 1950. aasta märtsis.
Represseerimise küsimusi olevat puudulikult käsitletud nii raamatus “Eesti
Teaduste Akadeemia. Ülevaateid ja meenutusi 1938 – 1998” (Tln. 1998),
kui ka ETBLi elulugudes.
Eesti TA ning TTEÜ osas on see etteheide siiski n.-ö. sissemurdmine
lahtisest uksest. Nimelt juba 1988. aastal toimus Eesti TA ja TTEÜ
korraldusel teaduskonverents ning trükis anti välja konverentsi
ettekannete laiendatud tekstid mahuka kogumikuna “50 aastat Eesti
Teaduste Akadeemiat” (Tln. 1988, koostaja K. Martinson). See kogumik
sisaldab Eesti TA esimese koosseisu kõigi akadeemikute elulood ning
ajaloolase Õie Elango artikli “EK(b)P Kesk- komitee 1950. a. VIII
pleenum ja ENSV Teaduste Akadeemia”. ETBLis on aga iga teadlase puhul,
kui meil on olnud vastavad andmed, märgitud, millal ja kuidas kedagi on
represseeritud.
Eesti TA presidendi (1946 – 1950) Hans Kruusi kohta märgib V. Helk, et
kaasakadeemikud ise heitnud ta endi hulgast välja. Nii see siiski ei
olnud. Parteiorganid nõudsid küll kohe pärast VIII pleenumit H. Kruusi
mahavõtmist nii Eesti TA presidendi kohalt kui ka tema väljaheitmist
akadeemia koosseisust. Ent tolleaegne TA Presiidium (s.o. TA juhatus)
pareeris esialgu selle nõudmise, teatades, et akadeemia ei saa seda teha,
kuna H. Kruus on nimetatud nii presidendiks kui ka akadeemikuks ENSV
Ministrite Nõukogu otsustega. Alles pärast nende otsuste muutmist
järgnes 25. III 1950. aastal TA Presiidiumi otsus H. Kruusi vabastamisest
presidendi kohalt. Aprillis 1950 kustutati ta ka akadeemia liikmete
nimekirjast. 24. X 1950 järgnes tema arreteerimine KGP poolt
süüdistatuna kontrrevolutsioonilises tegevuses. H. Kruusi elulugu
avaldatakse ETBLi 2. köites.
Alusetud väited
V. Helk teeb mitmeid vihjeid, nagu kuulunuks ka ETBLi koostajad
teiste teadlaste represseerijate kilda. Selline süüdistus pole millegagi
põhjendatud ega ole muide ka ajaliselt võimalik. Nimelt tulid leksikoni
tegijatest vanemad teadusloolased teadusse alles 1950 – 1960. aastatel,
nooremad veelgi hiljem. Ka räägib V. Helk eesti teadlaste pikaajalisest
nõukogulikust “ajuloputusest” ja selle tagajärgedest. Millegipärast
arvab ta, et kodueestlaste ajud olid sellele eriti vastuvõtlikud.
Tegelikult ei andnud need “loputused” ja venestamiskatsed
märkimisväärseid tulemusi. Eesti teadlaste enamik säilitas oma
iseseisva kriitilise mõtlemise, kasutades samal ajal ära Eesti NSVs
olnud teadusetegemise võimalusi. Nende teadustöö tulemused ulatusid
paljudel aladel rahvusvahelisele tasemele. See tase on neil võimaldanud
ka nüüd, pärast Eesti taasiseseisvumist, edukalt läbi lüüa
rahvusvahelises konkurentsis ja saada tööd paljudes kogu maailmas tuntud
teaduskeskustes.
ETBLi 1. köite kohta on seni ilmunud ajakirjanduses 9 retsensiooni, neist
5 positiivset, V. Helk on aga jõudnud kriitiliselt esineda juba 4 korral.
Peale retsensioonide on toimetusele tulnud arvukalt kirju nii kodu- kui
väliseesti teadlastelt tunnustusega tehtud tööle ja soovidega teose
koostamine edukalt lõpule viia. Tuntud Soome ajaloolane ja teadusloolane
Päivo Tommila on öelnud, et ETBL on oma haarde poolest ainulaadne
maailmas, milletaolist ei ole teistes maades veel ilmunud. On kasvanud ka
uute elulugude juurdevool.
Lõppkokkuvõttes täname nii toetajaid kui ka kriitikuid, sest ütleb ju
eesti vanasõnagi – eks iga töö juurde ka haukuja ära kulub!
TTEÜ Volikogu esimees, ETBL-i toimetuskolleegiumi liige
ja erialatoimetaja, akadeemik, TÜ emeriitprofessor
ÜLO LUMISTE
TTEÜ juhatuse esimees, ETBL-i peatoimetaja, akadeemik
KARL SIILIVASK
|