Hea leksikon, aga halvad tegijad?

Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse (TTEÜ) juhatus ning “Eesti teaduse biograafilise leksikoni” (ETBL) toimetuskolleegium arutas neil päevil oma ühiskoosolekutel nimetatud kirjatöödes tõstatatud probleeme.
Leiti, et lugupeetava oponendi V. Helgi mitmed märkused ja ettepanekud väärivad kaalumist ja neid püütakse arvestada leksikoni järgmiste köidete koostamisel. Samas ei saa aga kõigi tema väidetega nõustuda, mõned süüdistused on aga lausa alusetud.
Oma esimeses Sirbis avaldatud artiklis pahandab V. Helk selle üle, et leksikoni toimetuskolleegiumile “ei meeldinud” (V. Helgi sõnastus) tema artiklis “Praegune EV – uus kollaboratsioon” (ilmus ajakirjas “Rahvuslik kontakt”, nr. 4, 2000) käsitletud leksikoni koostajate ja kaastööliste probleem. Samuti häiris V. Helki see, et vastuse tema äsja mainitud artiklile (see avaldati “Rahvuslik kontakt”, nr. 2, 2001) kirjutas leksikoni peatoimetaja K. Siilivase asemel peatoimetaja asetäitja K. Martinson. Tegelikult toimetuskolleegium V. Helgi seda artiklit tollal ei arutanud ning ei võtnud mingit seisukohta. Peatoimetaja ei kavatsenudki artiklile reageerida, sest selle põhiosas kritiseeritakse teravalt EV praegusi võimuorganeid ja juhtivaid poliitikuid, süüdistades neid kollaboratsionismis ja korruptsioonis. Üksnes artikli ühes viimases lõigus puudutatakse ETBLi tegijaid. Peatoimetaja ei soovitanud reageerida sellele ka K. Martinsonil. Kuna aga viimane vastutas toimetuskolleegiumis väliseesti teadlaste elulugude koostamise ning sidemete pidamise eest eesti teadlastega välismaal, siis pidas ta vajalikuks selgitada V. Helgi püsitatud küsimust, miks nimelt ei saavutatud ETBL koostamisel vajalikku kontakti Eesti teadusorganisatsioonidega Rootsis, kuna samal ajal sujus koostöö normaalselt eesti teadlastega USAs ja Kanadas.
 
Koostajate määramisest
V. Helgi Sirbis avaldatud esimeses artiklis on üks lõik pealkirjastatud “Leksikon koostajate armust”. Sellest jääb mulje, nagu oleksid isikud, kes leksikoni koostamist algatasid, mingid võimu haaranud usurpaatorid. Otsuse leksikoni koostamise kohta võttis 1990. aastal vastu Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) juhatus. See tegi leksikoni koostamise ülesandeks ETA koosseisus tegutsevale TTEÜ-le. Ühtlasi kinnitati 25-liikmelise toimetuskolleegiumi koosseis ning määrati vastutavaks toimetajaks TTEÜ esimees akad. K. Siilivask ja tema asetäitjaks TTEÜ teadussekretär ajalookandidaat K. Martinson. Akadeemia reorganiseerimise käigus muutus TTEÜ 1993. aastal iseseisvaks mittetulundusühinguks rohkem kui 100 liikmega. TTEÜ liikmed moodustavadki põhiosa nii ETBLi toimetuskolleegiumist, erialatoimetajatest kui ka artiklite autoritest. Neist üle poole on küll juba pensionil teadusloolased, kellel on aga küllaldaselt teadmisi oma teadusala ajaloost ning teadlaskonnast läbi aegade ning kogemusi teadusloolises uurimistöös. Aga samuti on neil ka rohkem aega, et tegelda nn. ühiskondlikus korras leksikoni koostamisega. TTEÜ nooremad liikmed, kes osalevad küll TTEÜ teaduslooliste kogumike artiklite ning konverentside ettekannete autoritena, on siiski peamiselt hõivatud jooksva teadusliku kutsetööga kõrgkoolides ja instituutides, et kindlustada oma karjääri teaduspõllul ning samuti oma sissetulekuid. Muide, K. Siilivask ja K. Martinson, kelledel V. Helk on soovitanud juba mitmel korral pensionile minna, on selle soovituse juba ligi 10 aastat tagasi täitnud. Nad on pensionärid!
 
Koostamise võimalustest
V. Helk seab kahtluse alla prof. O. Kuuli kompetentsuse XVII-XVIII sajandi baltisaksa lingvistide-kultuuritegelaste elulugude kirjutamisel. See ei olnud aga O. Kuuli enda initsiatiiv. Nimelt üks daam, kes andis esialgu nõusoleku olla lingvistide elulugude koostajaks ja erialatoimetajaks, loobus sellest tööst leksikoni esimese köite koostamise kriitilisel momendil. Seepärast palus toimetus O. Kuulil, kes Eesti kultuuriloos küllaltki hästi orienteerub, kirjutada kiiresti mainitud elulood. Muidu oleksid nende “Abelsonide-Tõnissonide” elulood sellest köitest välja jäänud.
V. Helk on üsna ägedalt selle vastu, et elavad teadlased ise oma elulood leksikoni jaoks koostaksid. Kuna TTEÜ-l mainimisväärne palgaline koosseis puudub ning ka autoreid, kes võinuksid koostada oma veel elavate kolleegide elulugusid, pole palju, poleks toimetus aastakümnegi jooksul suutnud kokku saada kõiki neid elulugusid, mis leksikonis peaksid ilmuma. Tänu meie üleskutsetele (muide, ka väliseesti ajalehtedes avaldatud) ning laialt levitatud kirjadele (ka väliseesti organisatsioonidele) ja üksikasjalisele küsitluslehele laekus juba aastail 1994 – 96 rohkem kui 4000 eluloolist materjali või pikemat eluloolist kirjeldust. Sealhulgas ka mitmesajalt väliseesti teadlaselt. Kõik see tõestas teadlaste suurt huvi leksikoni koostamise vastu ning innustas toimetuskolleegiumi, et kogutud materjal võimaldab asuda teatud kindlustundega leksikoni koostama. Siin olgu veel rõhutatud, et kuigi elus teadlane kirjutab andmestiku oma eluloo, teadustegevuse, uurimissuundade ning publikatsioonide kohta ise, vormistavad selle artikliks, kontrollivad andmeid jne. leksikoni erialatoimetaja (neid on 17) ja Entsüklopeediakirjastuse toimetajad ning oma arvamuse iga artikli kohta ütlevad ka toimetuskolleegiumi liikmed. Et elulugude nii suure hulga ning üldkokkuvõttes hiiglasliku teadusloolise faktilise andmestiku puhul (alates XVII sajandist kuni nüüdisajani) juhtub ka faktilisi möödalaskmisi või väljajäämisi, on vist küll mõistetav. Muide, kas V. Helk teab mõnda riiki, kus on koostatud 4-5-köitelist biograafilist leksikoni nelja sajandi jooksul sellel maal tegutsenud kõigi teadlaste kohta?
 
Poliitika ja teadus
V. Helgi viimane Sirbis ilmunud artikkel on suurel määral pühendatud poliitilistele küsimustele, eriti teadlaste represseerimisele seoses EKP Keskkomitee kurikuulsa VIII pleenumiga 1950. aasta märtsis. Represseerimise küsimusi olevat puudulikult käsitletud nii raamatus “Eesti Teaduste Akadeemia. Ülevaateid ja meenutusi 1938 – 1998” (Tln. 1998), kui ka ETBLi elulugudes.
Eesti TA ning TTEÜ osas on see etteheide siiski n.-ö. sissemurdmine lahtisest uksest. Nimelt juba 1988. aastal toimus Eesti TA ja TTEÜ korraldusel teaduskonverents ning trükis anti välja konverentsi ettekannete laiendatud tekstid mahuka kogumikuna “50 aastat Eesti Teaduste Akadeemiat” (Tln. 1988, koostaja K. Martinson). See kogumik sisaldab Eesti TA esimese koosseisu kõigi akadeemikute elulood ning ajaloolase Õie Elango artikli “EK(b)P Kesk- komitee 1950. a. VIII pleenum ja ENSV Teaduste Akadeemia”. ETBLis on aga iga teadlase puhul, kui meil on olnud vastavad andmed, märgitud, millal ja kuidas kedagi on represseeritud.
Eesti TA presidendi (1946 – 1950) Hans Kruusi kohta märgib V. Helk, et kaasakadeemikud ise heitnud ta endi hulgast välja. Nii see siiski ei olnud. Parteiorganid nõudsid küll kohe pärast VIII pleenumit H. Kruusi mahavõtmist nii Eesti TA presidendi kohalt kui ka tema väljaheitmist akadeemia koosseisust. Ent tolleaegne TA Presiidium (s.o. TA juhatus) pareeris esialgu selle nõudmise, teatades, et akadeemia ei saa seda teha, kuna H. Kruus on nimetatud nii presidendiks kui ka akadeemikuks ENSV Ministrite Nõukogu otsustega. Alles pärast nende otsuste muutmist järgnes 25. III 1950. aastal TA Presiidiumi otsus H. Kruusi vabastamisest presidendi kohalt. Aprillis 1950 kustutati ta ka akadeemia liikmete nimekirjast. 24. X 1950 järgnes tema arreteerimine KGP poolt süüdistatuna kontrrevolutsioonilises tegevuses. H. Kruusi elulugu avaldatakse ETBLi 2. köites.
 
Alusetud väited
V. Helk teeb mitmeid vihjeid, nagu kuulunuks ka ETBLi koostajad teiste teadlaste represseerijate kilda. Selline süüdistus pole millegagi põhjendatud ega ole muide ka ajaliselt võimalik. Nimelt tulid leksikoni tegijatest vanemad teadusloolased teadusse alles 1950 – 1960. aastatel, nooremad veelgi hiljem. Ka räägib V. Helk eesti teadlaste pikaajalisest nõukogulikust “ajuloputusest” ja selle tagajärgedest. Millegipärast arvab ta, et kodueestlaste ajud olid sellele eriti vastuvõtlikud. Tegelikult ei andnud need “loputused” ja venestamiskatsed märkimisväärseid tulemusi. Eesti teadlaste enamik säilitas oma iseseisva kriitilise mõtlemise, kasutades samal ajal ära Eesti NSVs olnud teadusetegemise võimalusi. Nende teadustöö tulemused ulatusid paljudel aladel rahvusvahelisele tasemele. See tase on neil võimaldanud ka nüüd, pärast Eesti taasiseseisvumist, edukalt läbi lüüa rahvusvahelises konkurentsis ja saada tööd paljudes kogu maailmas tuntud teaduskeskustes.
 
ETBLi 1. köite kohta on seni ilmunud ajakirjanduses 9 retsensiooni, neist 5 positiivset, V. Helk on aga jõudnud kriitiliselt esineda juba 4 korral. Peale retsensioonide on toimetusele tulnud arvukalt kirju nii kodu- kui väliseesti teadlastelt tunnustusega tehtud tööle ja soovidega teose koostamine edukalt lõpule viia. Tuntud Soome ajaloolane ja teadusloolane Päivo Tommila on öelnud, et ETBL on oma haarde poolest ainulaadne maailmas, milletaolist ei ole teistes maades veel ilmunud. On kasvanud ka uute elulugude juurdevool.
Lõppkokkuvõttes täname nii toetajaid kui ka kriitikuid, sest ütleb ju eesti vanasõnagi – eks iga töö juurde ka haukuja ära kulub!

TTEÜ Volikogu esimees, ETBL-i toimetuskolleegiumi liige ja erialatoimetaja, akadeemik, TÜ emeriitprofessor
ÜLO LUMISTE
TTEÜ juhatuse esimees, ETBL-i peatoimetaja, akadeemik
KARL SIILIVASK