Heino Puhvel 26. IX 1926 – 29. VIII 2001
29. augustil lõppes eesti vanema põlve kirjaniku
ja silmapaistva kirjandusteadlase Heino Puhveli elutee. 26. septembril
1926 Valgamaal talupidaja peres sündinud ning 1945. aastal Valga
gümnaasiumi lõpetanud Puhvel alustas oma kirjandusuurija- ning
kirjanikuteed 1950ndate aastate keskpaigas, mil temast sai Keele ja
Kirjanduse Instituudi aspirant ning seejärel samas ka teadur. 1963.
aastal väitles ta filoloogia kandidaadiks uurimusega A. H. Tammsaare
varasemast elu- ja loominguperioodist. Aastatel 1973 – 1989 juhatas ta
KKI kirjandusteooria sektorit.
Puhveli elutööks sai A. H. Tammsaare 18-köitelise“Kogutud teoste”
peatoimetamine; mitmed köited on tema koostatud, kommenteeritud ja
järelsõnastatud. Puhvel kuulus ka viieosalise akadeemilise kirjandusloo
autorite hulka. Ta artiklid, arvustused ja esseed on koondatud kogumikesse
“Sõnad sõelaga sülessa” (1971) ja “Kirjandus muutuvas maailmas”
(1987). Eesti kirjandusloo täielikust valdamisest kõneleb asjaolu, et
tema toimetatud on aasta eest ilmunud “Eesti kirjanike leksikon”.
Koos Leenu Siimiskeri, Elem Treieri ja Eerik Tedrega oli Heino Puhvel üks
neist, kes aitas murda 1950. aastate alguse vulgariseeritud ja
dogmaatilist käsitlust meie rahvuskirjanduse klassikust. Tammsaare
kõrval on aga Puhveli uurijapilgu pälvinud ka Tuglase, Vallaku ja mitme
teise eesti XX sajandi prosaisti looming. Iseäranis huvitas Puhvelit
eesti novell, millest ta on koostanud antoloogiaid.
See huvi ei piirdunud üksnes teiste novelliloomingu koondamise või
analüüsiga. Puhvel kirjutas ka ise vormipuhtaid klassikalisi novelle.
Puhveli kirjanduslik looming nägi ilmavalgust kõigepealt Mart Kalda
pseudonüümi all, neli aastat tagasi rõõmustas ta aga lugejaid oma
kodanikunime all ilmunud proosakoguga “Detsembrikuu valgus” (Tartu,
1997).
Heino Puhvel oli aastaid Tartu kirjanduselu keskmes, 1993 – 1996 juhatas
ta Kirjanike Liidu Tartu osakonda. Tema järjekindlus, elu- ja faktitõe
austus, analüütilist vaimu täiendav suur lugemus ning väitluskirg
tegid temast kardetava oponendi nii kirjanduslikes kui ka ühiskondlikes
mõttevahetustes. Puhvli võitlejaloomus ja sädelev kombineerimisoskus
tõid talle maletavate kirjanike seltskonna asendamatu liikme staatuse.
Üks eesti ilukirjanduse puhtuse valvuritest ja kirjandusloo mõõtjatest
on läinud manalateile. Heino Puhvli uurijatöö ja looming kaunistab
mälestust temast.
Eesti Kirjanike Liit
|