Uudised

uudis1.jpg (24106 bytes)

1. oktoobril, mil maailm tähistab rahvusvahelist muusikapäeva, on Estonia kontserdilaval Hollandi Raadio Sümfooniaorkester oma peadirigendi Eri Klasiga, esmaspäeval esineb külalisorkester Vanemuise kontserdimajas.
Viiendal kontserdil sarjast “Sümfooniaorkestreid maailmast” tuleb ettekandele Beethoveni avamäng “Prometheus” op. 43 (1800), Theo Loevendie mullu loodud Viiulikontsert (solist Ilja Grubert), mille esitusega tähistatakse hollandi ühe tuntuma helilooja 70. sünnipäeva, ja Pjotr Tšaikovski Neljas sümfoonia. Riias sündinud Ilja Grubert saavutas rahvusvahelise tunnustuse 1975. aastal, mil ta Sibeliuse-nimelisel rahvusvahelisel konkursil Helsingis vőitis hőbemedali. Järgnesid peapreemia Paganini-konkursil ning kuldmedal Tšaikovski-konkursil. Praegu elab Rotterdami konservatooriumi viiuliprofessor Ilja Grubert Hollandis. 1985. aastal loodud Hollandi Raadio Sümfooniaorkester kuulub Hollandi Raadio ja Televisiooni muusikakeskuse kollektiivide hulka ja tegutseb Hollandi ringhäälingu toetusel. Orkester on keskseid muusikakollektiive riigis, kus sümfoonilise, nüüdis- ja varajase muusika kollektiivide süsteem ja saavutused on meie aja paremaid maailmas. Eestit külastav orkester esindab Euroopa orkestrikultuuri tipptaset. Eri Klas, kelle juhatusel on mänginud umbes sadakond sümfooniaorkestrit kahekümne viielt maalt, kutsuti Hollandi Raadio Sümfooniaorkestri peadirigendiks 1996. aastal.

Kaljuste kollektiivid Jaapanis
26. IX – 2. X annavad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester kontserte Jaapanis, kus Tőnu Kaljuste juhatusel kőlavad J. S. Bachi “Magnificat” ja A. Pärdi “Te Deum”.
Esimene kontsert toimus eile Niigata City Art Center’s ning teine on homme Tokyo Opera City kontserdisaalis. Enne mőlemat kontserti on avatud proov koolilastele, mis on Jaapani kontserdielus saanud toredaks traditsiooniks. Solistid olid sopranid Kaia Urb ja Vilve Hepner, alt Iris Oja, tenor Mati Turi ning bariton Uku Joller.

Estonia talveaed 10aastane
3. X őhtul algab Estonia teatri talveaia kümnes kontserdihooaeg. Ootuspäraselt on publiku ees estoonlased – “Mozarti kammermuusikat ajastukostüümides” esitab kvartett S. Orusaar, K. Kriit, A. Pilliroog ja A. Tammesalu, laulab A. Anger.
Talveaia direktrissi Viktoria Jagomäe sőnul on sealse kontserttegevuse keskmes estoonlased: noored lauljad on saanud siin oma esimesed soolokogemused, tugevad orkestrandid vőimaluse esineda mitmesugustes ansamblites jne. Üks selliseid on just teisipäevane avaőhtu. Teiseks tőstab Jagomägi esile laste muusikalise kasvatuse suunda: aastatega on leitud kindlad koostööpartnerid, kellega valmivad läbimőeldud kontserdisarjad, milles lapsed saavad esineda kőrvu professionaalsete muusikutega. Kolmandaks prioriteediks on eesti muusika. Sel hooajal saab koos heliloojate liiduga teoks terve kontserditsükkel: 15. X tuleb esiettekandele Kuulbergi – Vetemaa kaksikteos “Seitse hüpoteesi elu tekkimisest”; andresepäeval novembris esitatakse Marguste “Tőde ja őigus”; jaanuaris Tanieli, veebruaris Tambergi, märtsis Mägi ja mais Eespere loomingut. Novembris esietendub ka A. Ruusma ballett “Kujundid”, mida muusikaliselt toetavad eesti klaveripalad Ralf Taali esituses. Selle aasta jőuluetenduse lavastab N. Kuningas “Karupoeg Puhhi” aineil, muusika kirjutab R. Eespere.

Bel canto korraldab mälestuskontserte
Sel nädalavahetusel saavad Bel canto korraldusel teoks parvlaeva Estonia hukkumise 6. aastapäeva mälestuskontserdid.
Eile őhtul musitseerisid Tallinna Kaarli kirikus instrumentaalkvartett koosseisus Piia ja Peeter Paemurru, Mari Tampere ja Vahur Vurm, kes esitas Messiaeni “Kvarteti aegade lőpust”, ning ansambel Vexilla Regis Piret Aidulo juhatusel Victoria, Kreegi jt. lauludega. Täna esitatakse Messiaeni kvartett Haapsalu kirikus, Vexilla Regis aga sisustab mälestuskontserdi homme Koeru ja pühapäeval Kose kirikus.

Rőőmu ja lootuse legend Eestis
Esmakordselt saabub Eestisse maailma üks tuntum gospelkoor The London Community Gospel Choir (LCGC). Koor esineb viieliikmelise saateansambliga (Hammondi orel, klaver, kitarr, saksofon, bass, trummid) 4. X Tallinnas Kaarli kirikus ja 5. X Tartus Vanemuise kontserdisaalis.
Professionaalsetest lauljatest koosnev LCGC alustas tegevust 1983. aastal. Aastas antakse 100 – 150 kontserti, salvestatud on seitse kőrgetasemelist plaati. Koor koosneb isikupärastest lauljatest, mistőttu on loomulik, et LCGCst on välja kasvanud palju talente. Tippartistid nagu Tina Turner, George Michael, Diana Ross, Sarah Brightman, Eric Clapton jpt. on kutsunud koori osalema oma kontsertesinemistele, video- ja stuudiosalvestustele. Kus LCGC ka ei esineks, ikka jääb koori esinemine ääretult vitaalseks, helikeel dünaamiliseks ja nüansirikkaks. Gospel on rőőmu ja lootuse muusika.

T E A T E R

Operett kui parimas mőttes psühhoteraapia
Nii iseloomustas operetiťanrit Viini Volksoperi lavastaja Monika Wiesler, kelle käe all sünnib Estonias juba kolmas operetilavastus: pärast “Viini verd” ja “Nahkhiirt” esietendub 6. X Johann Straussi “Öö Veneetsias”.
Teisipäevane pressikonverents estonia Valges saalis andis teada nii operetipäevadest 1. – 8. X kui nende kulminatsiooniks kavandatud esietendusest järgmisel reedel. Teatri pealavastaja Neeme Kuningas toonitas, et esmakordsed operetipäevad, millest vőiks ju saada traditsioon, näitavad selle ťanri väärikat kohta rahvusooperi repertuaaris – nädalaga saab publiku ette tuua seitse lavastust, millest igaüks millegi poolest eriline, kőiki ühendavaks jooneks aga suur publikumenu. Viimane peaks ootama ka “Ööd Veneetsias”, sest trupp on selle nimel kővasti vaeva näinud. Operett, see kerguse ja rőőmu laps, on Wiesleri sőnul tegelikult raske sündima, sest eesmärgiks on perfektne interpretatsioon – vaid siis paistab kőik lihtne ja kerge, nagu operetis peab. Ent lavastaja on rahul: tal on Straussi muusika suurepärased tőlgendajad muusikalise juhi Paul Mägi ja dirigent Endel Nőgene näol; väga andekas kunstnik Liina Keevallik; ilusad ja noored solistid, kes oskavad nii laulda, tantsida kui kőnelda ja kőigest sellest rőőmu tunda; intelligentne koor, kelle sarnast ei leia Kesk-Euroopast, ning väga hea kooliga balletitrupp. Osatäitjad omakorda kiitsid lavastaja professionaalsust, ammendamatut energiat ja tahtejőudu, mis on nakatanud kogu trupi. olümpiakeelele üle minnes, ütles Alar Haak, et ettevalmistustega on jőutud vähemalt poolfinaali ja operetinädala elluviimisega püstitatakse vähemasti Eesti rekord. “Öö Veneetsias” neljas etendus 14. X toimub tuluőhtuna Tallinna lastehaigla vähihaigete laste osakonna renoveerimise tulude katteks.

Esietendused Ugalas
Täna jőuab lavale Viljandi kultuurikolledťi näitekunsti eriala kolmanda lennu diplomitöö Antti Tuuri ”Novembri lőpp” (lav. Ingomar Vihmar). Homme avab Ugala hooaja uuslavastusega “Pygmalion”.
Lavaloos ”Novembri lőpp” on juttu inimese suhtest keskkonna, oma lähikondsete, iseendaga. Ei loo autor ega lavastaja anna hinnanguid, ei mőista kohut: Tuuri kujutab elunähtusi ja inimesi pingeseisundis, eriolukorras, pöördepunktis. Bernard Shaw’ särava teksti toob lavale Katri Kaasik-Aaslav, peaosades on Merle Palmiste (külalisena Eesti Draamateatrist), Tőnu Tepandi ja Margus Vaher. “Pygmalioni” pole eesti(keelses) teatris nähtud üle kahe aastakümne, kuigi lugu on tänu muusikalivariandile publikule tuttav. Aga nagu hoiatab lavastaja: “Teatrisse tulles ei maksa oodata selle näitemängu pőhjal kirjutatud muusikali “Minu veetlev leedi”. Laval on kuulsa iirlase B. Shaw’ “Pygmalion”.

Helmi Tohvelmani nimeline preemia
Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali nőukogu annab 14. Xl Helmi Tohvelmani 100. sünniaastapäeva tähistamise üritusel Väätsal üle esimese Tohvelmani-nimelise preemia (13 000 krooni). Laureaat avalikustatakse ajakirjanduses 13. X.
Helmi Tohvelman (13. X 1900 – 21. X 1983) oli tuntud ballettmeister ja tantsupedagoog. Tema- nimeline preemia määratakse igal aastal kas loominguliselt silmapaistvale näitlejale, kelle plastiline vői psühhofüüsiline liikumine väärib tunnustamist, vői liikumisjuhile, kelle liikumisseade ühele vői mitmele lavastusele on väärt esiletőstmist. Otsust preemia luua kommenteeris näitekunsti sihtkapitali nőukogu esimees Anu Lamp: “Iga nimeline preemia on nimeandja nägu. Preemia on austusavaldus Helmi Tohvelmanile, seega pole see üksnes plastilisuse vői vaimunőtkuse poolest tähelepanuväärse rollilahenduse vői liikumisseade äramärkimine, vaid ka tunnustus eetilise nőudlikkuse, soosaartelt suurkooli ja suurrollideni pürgimise eest.”

Eesti teatri konverents Tartus
Eesti Vőrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsioon ja Eesti Teatriuurijate Ühendus korraldavad 9. X TÜ ajaloomuuseumi saalis algusega kell 11 konverentsi “Eesti draama ja teater XXI sajandi lävel: avangard ja traditsioon”.
Kristel Nőlvak, “Teatri vőimalikkusest kaasaja lääne kultuuris”; Ivar Pőllu, “Teatriavangardism ja uus teater”; Andrus Laansalu, “Vőrrand kolme tundmatuga”; Jaak Rähesoo, “Viimased kümme aastat eesti teatris”; Monika Läänesaar, “Tekstid, mis jőuavad lavale”; Luule Epner, “Postmodernistliku draama paradoks”; Ants Järv, “Eesti pagulasteater: teatritraditsioon ja kultuurilooline tähendus”; Anneli Saro, “Kuidas saada draamaklassikuks”; Mardi Valgemäe, “Eesti draama tarkade kivi avastamas”; Rein Veidemann, “Küsimus stseenist. I. Bergmani “Stseenid ühest abielust” ja M. Kőivu “Stseene saja-aastasest sőjast” pőhjal”; Piret Kruuspere, “Selle sajandi monoloogid”.

F I L M

Eriauhind Pőldma animafilmile
Ottawa rahvusvahelise animafilmide festivali sőltumatute filmide vőistlusprogrammis anti Janno Pőldma joonisfilmile “Armastuse vőimalikkusest” Zack Schwartzi nimeline parima dramaturgia auhind. Ottawa filmifestival, mis kestis tänavu 19. – 24. IX, on maailma üks mainekamaid A-kategooria animafilmifestivale.

“Arsenalsil” auhinnati Eesti filme
Pühapäeval Riias lőppenud rahvusvahelise filmifestivali “Arsenals” peaauhinna 10 000 dollarit, mis määratakse traditsiooniliselt loosiga, vőitis briti naisreťissööri Lynne Ramsey debüütmängufilm “Rotipüüdja”. Selle hindas parimaks ka rahvusvaheline filmiajakirjanike ühingu FIPRESCI ťürii.
Mait Laas sai joonisfilmi “Teekond Nirvaanasse” eest parima reťissööri kuju. Valentin Kuigi mängufilm “Lurjus” pälvis teise auhinna Balti riikide mängufilmide kategoorias. Riho Undi “Samuel Internetis” animafilmide arvestuses sai samuti teise koha. Balti riikide mängufilmidest vőitis esikoha läti reťissööri Aigars Grauba “Ohtlik suvi”.

V A R I A

Oskar Looritsa pőrm maeti kodumulda
25. IX maeti Raadi kalmistule urnid Oskar Looritsa (suri 12. XII 1961 Stockholmis) ja tema 1991. a. surnud abikaasa Karin-Elleni pőrmuga. Matusetseremoonial osalesid Eesti TA asepresident Peeter Tulviste, kes esindas ka Tartu Linna volikogu, teadlased ning sőbrad-sugulased. Kohal olid ka Oskar Looritsa poeg ja kaks tütart Rootsist ning Inglismaalt.
9. novembril 1900. a. sündinud folklorist ja keeleteadlane Oskar Loorits oli Eesti TA esimeses 12-liikmelises koosseisus (asut. 1938. aastal). Ta juhtis Eesti Rahvaluule Arhiivi tööd selle loomisest aastal 1927, 1944 – 1947 töötas Uppsalas arhiiviassistendina, hiljem Teaduslikus Arhiivis. Loorits oli nii Eestis kui ka Rootsis tegev folkloristika kőigis harudes: rahvapärimuse kogumisel, publitseerimisel ja uurimisel. Tema bibliograafia sisaldab 559 nimetust, neist raamatutena folkloori alal 25, keeleteaduslikke 5 ja publitsistlikke 6. Paguluses ilmus temalt 11 teost.
Oskar Looritsa 100. sünniaastapäeva tähistamisele on pühendatud 9. ja 10. XI Tartus kirjandusmuuseumis toimuv teaduskonverents.

Kurvitza tunnete dokumentalistika

muusik2.jpg (19033 bytes)

25. IX avati galeriis Vaal Raoul Kurvitza pommprojekt “Armastusest”.
“Armastusest” on vapustavalt dimensioonirohke. Muu hulgas on see hüvastijätunäitus, sest Kurvitz lahkub Eestist, et jätkata Lääne-Berliinis ja New Yorgis, kuid kunstniku edasistest eluplaanidest on raske kőnelda. “Armastusest” on kokkuvőte kunstniku uutest kogemustest, mida ta on juba käsitlenud kohviku Vőitlev Sőna väljaandes avaldatud reisikirjelduses “Ümberistumine Transilvaaniasse”. Seda reisikirjeldust tulebki vőtta väljapaneku vältimatu osana – näitus ja reisikirjeldus jutustavad sama lugu. Tegemist on eesti kunstis seni tundmatu “tunnete dokumentalismiga”, juba esituse vorm kubiseb viljakatest ja tőlgenduslikke segadusi tőotavatest intriigidest. Nartsissistlikult isiklikule stoorile fokuseeritud esitus on dokumentaalne: väljapanek otsib ja esitab tőendeid läbi elatud armastusest, tutvustades publikule kunstnikku tabanud armukirge ja tema teadvuse senikogematut laienemist. Külmast dokumenteerija ja kirjeldaja rollist kinni haaranud kunstnik on veendunud, et on suutnud hävitada kőik jäljed armulugude sentimentaalsusest. Ta on öelnud “ei” ka staarirollile ja glamuursetele imagotele, samuti pole jälgegi laialt levinud heroilisest kunstnikupositsioonist ning kannatajarollist, publikuga suhtleb ta peamiselt trash-kujundi kaudu. Jätkates oma kontseptuaalsete rajatiste seeriat, eksponeerib Kurvitz Vaalas kahte uut teost “Loss” ja “Pesa”. Kurvitz soovib, et tema väljapanekul domineeriks igal tasandil eskiislikkus ja lőpetamatus. Väitega, et Vaala ülakorral eksponeeritakse Kurvitza maale ja joonistusi ning alakorral ehitist, antaks edasi vaid kőige üldisem, sest kunstnik maalib ja joonistab väga eriskummalistes tehnikates. Väljapaneku juures tekitab pőnevust asjaolu, et kogu projekti peasponsor on Terje Aru.

Eha Komissarov

Kuraator Kurvitza lahkumisprojekt
27. IX avati Mustpeade Maja valges saalis Raoul Kurvitza kureeritud näitus “Red”.
Näituse idee autor ning korraldaja on Baltimaade suurim infotehnoloogia kontsern AS Microlink. Väljapaneku läbiv teema on punane, mis seostub projekti toetaja ja algataja uue kaubamärgiga – punane punkt. Kuraator on kommenteerinud näituse ideed järgmiselt: “On ilmne, et vőrgustunud arvutimaailm vajab punast kunsti. Kui varem olime lihtsalt organism, siis nüüd oleme vőrgustunud organism. Meie meeled vajavad teravust ja seda pakub punane”. Näitusel esinevad kunstnikud Jaan Toomik, Raivo Kelomees, Kreg A-Kristring, Kaarel Kurismaa, Raoul Kurvitz, Marko Laimre, Peeter Laurits, Urmas Muru, Jüri Ojaver, Peeter Pere, Mark Raidpere, Paul Rodgres ja Ene-Liis Semper esitavad oma arusaama punasest kas värvi, mőiste, aine, inimorganismi füsioloogilise vői eksistentsiaalse mőőtmena. AS Microlink kavatseb ka tulevikus algatada ja toetada kunstiprojekte.

Vint Ühispanga V korrusel
28. IX avas Toomas Vint Eesti Ühispanga hoone viiendal korrusel oma näituse “Maastikud klaasist majas”. Väljapaneku korraldaja on galerii Haus.
Seekord eksponeerib Toomas Vint atraktiivset ja värvilist, paljude linnainimeste jaoks “kadunud paradiisina” mőjuvat loodusmaali. Vint on tőmmanud endale kunstimaailma ja publiku tähelepanu juba alates kuuekümnendatest aastatest ja on püsinud orbiidis tänaseni. Tulnud kunsti rühmituse ANK järellainetuses, on Vint säilitanud oma positsiooni ja loomingueripära, mida ei saa siduda ühegi kindla kunstisuuna vői liikumisega. Vindi viimase aja loomingut vőib kirjeldada kui sugestiivset ja värviergast visiooni looduse erinevatest seisunditest. Vint ei kopeeri loodust, vaid on pigem ise selle maailma looja, mida ta esitab. Kunstnik kujutab ideed, mitte reaalsust.

Piia Saarna

Saksa modernistlik kunst Tallinnas
Tallinna Kunstihoone galeriis on 8. oktoobrini väljas Paula Modersohn-Beckeri ja teiste Worpswede kunstnike tööde näitus.
Väikese Pőhja-Saksamaa linna Worpswede jäädvustasid Euroopa kultuurikaardile kunstnikud Fritz Mackensen, Otto Modersohn, Heinrich Vogeler, Fritz Overbeck ja Hans am Ende, kes kolisid 1890. aastatel linnaateljeedest maale ning rajasid sinna kunstnikekoloonia. Worpswede kunstnike koloonia kőige radikaalsem kunstiuuendaja oli Paula Modersohn-Becker, kes liitus teistega tunduvalt hiljem. Worpswedelased protestisid kanoniseeritud akadeemilise laadi vastu, Paula Modersohn-Beckeri loomingus on näha ekspressionismile omast julget värvi ja stiliseeritud vormikäsitlust. Graafika, joonistuste, raamatukujunduste ning kultuuriloolise foto näitus toob eesti kunstipublikuni tükikese moodsa kunsti ajalugu. Näituse on koostanud Ifa (Institut für Auslandsbeziehungen) koostöös Goethe Instituudi ning Tallinna Saksa Kultuuriinstituudiga.

Pille Epner

Uued tuuled Tartu Kunstimuuseumis
27. IX avati Tartu Kunstimuuseumis näitus “Uued tuuled – uued reeglid” (valitud töid esimesest okupatsiooniaastast 1940 – 1941).
Pärast juunipööret alanud totaalsetest ümberkorraldustest ei jäänud puutumata ka kunstielu. Organisatsiooniliste uuenduste kőrval mőjutati näitusetegevust, esialgu vaid konkursside ja riiklike tellimuste kaudu. Nii valminud maalid vői kavandid moodustavad näituse ühe osa. Eksponeeritud on Paul Areni, Elmar Kitse, Endel Kőksi, Karin Lutsu, Kaarel Liimandi, Andrus Johani jpt. tööd. Kőrvuti nendega on sotsialistliku realismi hőngulisi katsetusi väljas ka Lepo Mikkolt, Feliks Randelilt, Eric Pehapilt, Eduard Olelt, Johannes Greenbergilt. 4. X kell 14 esinevad Tartu kunstimuuseumis samal teemal ettekannatega Jüri Ant, Ingrid Raudsepp ja Reet Mark.

Reiu Tüür annab aru Pärnus
22. IX avati Pärnu uue kunsti muuseumis Academia Non Grata rektori Reiu Tüüri isiknäitus.
Kuna tegemist on noore andeka kunstniku suviste tegemiste kokkuvőttega, siis kannab näitus ka vastavat pealkirja “Suveraport”. Kunstnik on töötanud sel suvel Lätis, Soomes, Rootsis ja Slovakkias. Rahvusvahelisel plain airil Ida-Slovakkia linnakeses Sninas kohtus aga kolmkümmend loojat kahekümnest riigist. Slovakkiast tői Reiu Tüür kaasa Pühale Andreasele pühendatud maalinguid lőuendil, kivil ja puidul.

Mark Soosaar

Soome “Profiliit” kunstiakadeemias
Täna kell 17 avatakse EKA galeriis Soome sisearhitektide liidu näitus “Profiliit 69”.
“Profiliit 69” on kokkuvőte 1969. a. kunstiőpingud lőpetanud soome sisearhitektide uuemast loomingust. Viimased 30 aastat on nad olnud oma erialal väga aktiivsed, otsinud ja arendanud personaalset profiili, mőjutades sellega kogu Soome disainimaastikku. Ateneumi koolis omandatud disainiharidus on andnud selleks hea ettevalmistuse. Väljapanekul näeb disainerite Jukka Aronssoni, Marja Enqvisti, Hannele Helkama-Ragardi, Liisa Ilveskorpi, Mattias Ingmani, Ahti Kodikoski, Eeva Lehtineni, Maja Mattila, Leena Palsaneni, Raimo Räsaneni, Kirsikka Savoneni, Rauno Sorsa, Yrjö Sotamaa, Erkki Syysmeri, Timo Tapiovaara, Pirkko Vepsäläinen, Lea Virkkuneni, Ansu Aströmi uuemat loomingut ja tootmisprotsessi kirjeldavaid visioone. Kell 13 toimub EKA aulas seminar, kus Raimo Räsanen kőneleb mööblidisainist, Liisa Ilveskorpi linnaplaneerimisest, Hannele Helkama-Rĺgĺrdh rahvusvahelisest sisekujundusest, Yrjö Sotamaa Lumekeskusest Helsingis.

Ketli Tiitsar

Norra mööblidisain 2000
Rotermanni soolalao galeriis eksponeeritakse norra mööblidisaini 15. oktoobrini.
XX sajandi norra disain on käsitöö ja tööstusliku tootmise viljaka ühendamise tulemus. Norrakeelne sőna disainimise kohta “formgivning” (vormiandmine) tekitab kujutluspildi kunstnikust, kes töötab vahetult materjalidega, keda vőlub tekstuur, materjali tundlikkus ja funktsioon. Tänapäeva norra disaini väärtus seisneb kolmanda tee leidmises elitaarse disaini ja masstoodangu vahel. Sellel teel tegeldakse tősiste eetiliste probleemidega: uus ökoloogiline teadlikkus suunab disainerid uue lihtsuse poole, paneb omaks vőtma tootmisega seotud vastutust, silmas pidama materjalide ökonoomset kasutust ning lihtsat vormi. Tänased norra mööblidisainerid ei taha tingimata peale suruda rahvuslikkuse ideed, kuid peavad sellegipoolest oma kohuseks järgida norra disaini imperatiive, mis őigustavad üha rohkem oma olemasolu väljaspool riigi piire.

Pille Epner

Aeg ja elus aines Reti Saksa kunstis
Sel nädalal on vőimalik näha Reti Saksa skulptuure ja pilte Vene tänavas Katariina kirikus.
Kunstikriitik Vappu Vabar iseloomustab Reti Saksa uusimat loomingut: “Ma olen näinud puud, mis kasvatab vähehaaval oma oksa läbi akna sisse, nagu ulataks terekätt. Miski ei ole vőrreldav selle liigutusega, äratundmisega selle tähendusest. Ehk ainult puhtad lapsehääled, mis tőusevad aegamööda vana kiriku vőlvide alla. Ja kunstniku käsi, mis paneb materjali kasvama.” Nii saab Vabari sőnul sel nädalal Katariina kirikus “elus aines ajaga kokku”, sest Reti Saksa kunsti saadavad “Trialogose” kontserdid.

7. oktoobrini on Samba galeriis Mari Roosvaldi näitus “Motiiv”.
Roosvaldi kunst on olnud vastuvőtlik 1990ndate teise poole väljakutsetele: ta on haakunud sotsiaalse kunsti ideeotsingutega, sidudes őlimaalitehnika ajaleheväljalőigete ning fotodega. Ka sellel näitusel kasutab kunstnik kollaaťitehnikat, kuid tema huvi on suundunud personaalsesse sfääri – Roosvalt on astunud autobiograafide ridadesse.

TTÜ peahoone fuajees on 16. oktoobrini avatud mehhiko kunstniku Francisco Javier Pichardo Gomézi (s. 1952) graafika ja pastelljoonistuste näitus.
Taiesed kinkis TTÜ-le tehnikadoktoriks promoveeritud Roberto Carmona Davila, kes on kollektsioneerinud F. J. Pichardo Gomézi töid. Guanajuato ülikooli disainiprofessor Goméz on ka tunnustatud kunstiajaloolane ja restauraator. Tehnikaülikoolile kingitud graafilistest segatehnikas töödest ja abstraktsetest pastelljoonistustest kumab läbi Mehhiko värvikas loodus ja sealne temperament.

Metallikunsti auhind Arseni Möldrile
Tänavune metallikunsti aastapreemia anti Eesti Metallikunstnike Liidu vanimale liikmele Arseni Möldrile üle 22. IX A-galeriis.
Metallikunstnike Liit on ühendanud oma preemia Ede Kurreli nimelise ehtepreemiaga ja nii on see meie mainekaim metallikunsti auhind. Eesti metallikunsti old grand man Arseni Mölder pälvis selle preemia suvisel rahvusraamatukogu juubelinäitusel eksponeeritud igavesti uueneva loomingu eest.

Pallase stipendium Allan Gullile
Kunstiühing Pallas andis kőige tublimale Konrad Mäe ateljeest vőrsunud noorele kunstnikule mőeldud ühekordse stipendiumi maalija Allan Gullile (1964).
Ťürii (Valve Janov, Silvia Jőgever, Enn Lillemets, Lembit Saarts, Lüüdia Vallimäe-Mark ja Heldur Viires) andis stipendiumi välja viiendat korda ja see oli vőimalik tänu Pallase kirjavahetajaliikme Leida Rüga ja kujur Jaan Luige sihtotstarbelistele annetustele. Gulli alustas őpinguid Pallase maalistuudios 1988. a. esimeste őpilaste hulgas. Tema peamised juhendajad on olnud Kaja Kärner ja Heldur Viires. Juba esimestel stuudionäitustel jäid silma Gulli iselaadselt tinglikustatud merepildid. Pallas kavandab Gulli isiknäitust Sebra galeriis. Pallase stipendiumi on varem saanud Katrin Moora, Karol Ansip, Maris Tuuling ja Margus Meinart.

Enn Lillemets

K U N S T I M A A I L M

Kunstile avatud Reichstag
Saksamaal diskuteeritakse selle üle, kas Hans Haacke kontseptualistlik teos sobib pildigaleriiks muudetud rahvaesindusse.
Lord Norman Fosteri projekti järgi renoveeritud Saksa parlamendi ruumides eksponeeritakse peamiselt Euroopa maalikunsti vaheldumisi vene sődurite grafitiga. Töötajail on rangelt keelatud omavoliliselt üles riputada midagi, mis ei haaku arhitekti üldkontseptsiooniga. Senistest vastuolulisim kunstiteos on spetsiaalselt ühte hoone sisehallidest tellitud Hans Haacke rahvuslikule süütundele rőhuv installatsioon, mis seisneb suures puitkastis, kuhu on visatud mőned labidatäied mulda. Teos eeldab parlamendisaadikute aktiivset osalust – igaüks neist peaks kunstniku antud koti täitma 50 kg oma valimispiirkonnast kogutud mateeriaga ning selle installatsioonile lisama. Kunstnik eeldab, et lőpuks hakkab kogu kupatus niiskuse mőjul käärima, levitades Reichstagi hoonesse kompostilőhna. Haacke on pühendanud oma teose “Saksa elanikkonnale”, mitte “rahvale”, nagu on raiutud parlamendihoone fassaadile. See oli mőeldud eelkőige poliitilise spektrumi konservatiivse poole ärritamiseks ja parempoolsed ongi loobunud osalemast teose valmimisel. Kahjuks mőjub moodne kunstiteos ärritavalt pea kőigile rahvaesindajatele. Vasakpoolsed peavad teost natside Blut und Boden mőtteviisi kandjaks ning rohelised näevad selles ootamatult eelkőige ökoloogilise mőtteviisi solvamist ning on seda nimetanud bio-kitšiks. Parlamendi kunstiostu-eelarvest kulus teose omandamiseks 375 000 Saksa marka.

Sotheby selle sügise tőmbenumber
Viimati 47 aastat tagasi avalikult eksponeeritud Manet’ “Naine aias” läheb New Yorgi Sotheby oksjonil 9. XI müüki 20 – 30 miljoni dollari eest.
Manet’ küpse perioodi ebatavaliselt suureformaadiline portree kujutab kunstniku tuttavat ameeriklannat mademoiselle Marguerite’i ja on maalitud 1880. a. Teost peetakse kunstniku vabaőhumaali oluliseks näiteks. Sedavőrd kőrges hinnaklassis on potentsiaalsete ostjate ring väike, muuseumidest loodavad oksjoni korraldajad Getty ja Kimbelli kunstimuuseumi ostusoovile, lisaks peetakse vőimaliku sihtgrupina silmas telekommunikatsiooni valdkonna suurkontserne. Manet’ teosed on teiste impressionistide omade kőrval kunstioksjoneil kőige haruldasemad; kőnesoleva maali müüja on anonüümne kollektsionäär.

Monet’ maal röövitud
19. IX avastas Poola politsei, et Poznani kunstimuuseumist on kadunud hinnaline Claude Monet’ maal.
Poola rahvusmuuseumi filiaalis Poznanis rippus veel hiljuti Monet’ maal “Pourville’i rand” (1882), mille väärtust hinnatakse miljonile dollarile. Möödunud nädala teisipäeval tuli aga ilmsiks, et originaal on märkamatult raamist välja lőigatud ning asendatud koopiaga. Varguse täpset toimumisaega määratleda ei suudetud. See kunstirööv on Poola rahvusmuuseumis vői selle filiaalides esimene suurim, kuigi sealsetest erakogudest ning kirikuist kaob kunstivarasid tihti.

Tuvastati Giotto säilmed
On jőutud järeldusele, et 30 aastat tagasi leiti Firenze toomkirikust vararenessansi maalikunstniku Giotto skelett.
1337. aastal surnud kunstniku säilmete uurimist juhtis Pisa ülikooli professor Francesco Mallegni, kes rekonstrueeris Firenze toomkirikust leitud skeleti alusel näo, mis sarnaneb väga Giotto autoportreeks peetava freskoga Paduas. Uuringud kinnitasid, et too isik oli veetnud palju aega ülespoole vaadates, nagu näiteks freskosid maaliv kunstnik, tema luudest leiti metallioksiide, mis vőivad pärineda värvipigmentidest. Skelett on väga lühike ja deformeerunud; on teada, et ka Giotto olnud ebatavaliselt inetu ning lombakas. Firenzes on käesolev aasta pühendatud linna ühe suurima kunstniku elu ja loomingu mälestusele.

Maria-Kristiina Soomre