T E A T E R

Rahvusooperi moderntants Pariisis

uudis1.jpg (19468 bytes)


21. – 25. XI toimub Prantsusmaal noortele koreograafidele ja tantsutruppidele mõeldud festival “Plateaux Européens de la Danse”. Festivalile on saanud kutse 1999. aasta kevadel Estonias esietendunud Norra-Eesti koreograafi ja tantsija Teet Kase lavastatud modernballett “Ursula X”.
“Plateaux Européens de la Danse” on noortele moderntantsu, balleti ja dässtantsu vallas tegutsevatele koreograafidele ja tantsutruppidele mõeldud festival, kuhu valitakse esinejaid ülima hoolega – aasta jooksul jälgitakse Euroopas toimuvaid esietendusi, tantsuvideosid ja festivale-konkursse. Rahvusooper on seni mujal maailmas külalisetendusi andnud põhiliselt teatri poolt organiseeritud suuretrupilise esindusega ja peamiselt Mai Murdmaa ballettidega. Seetõttu väärib tähelepanu, et teatri põhisuuna, vene klassikalise balleti ja nn. draamaballeti kõrval on märgatud ka noort ja arengujõulist nüüdistantsu.

Rahvusooperi külaline
Homme õhtul saab veel Estonias kuulda korea tenorit Seok Be Ha’d, kes laulis siin eelmisel nädalal Rodolfot “Boheemis” ning eile ja homme nimirolli “Don Carlos”.
Tenor Seok Be Ha on sündinud Lõuna-Koreas 1969. a., lõpetanud Souli ülikooli ja Milano G. Verdi nim. konservatooriumi. 1997. aastast on ta osalenud rahvusvahelistel laulukonkurssidel ja võitnud hinnalisi kohti, näiteks I preemia Bilbao rahvusvahelisel lauluvõistlusel Hispaanias, III preemia rahvusvahelisel Montserrat Caballé nim. konkursil jne. Seok Be Ha on teinud mitmeid ooperirolle (Rodolfo, don José ja Manrico) ning andnud kontserte Koreas, Itaalias, Hispaanias jm.

Naine nagu jäätunud šampanja
27. XI kell 19 etendub Vanemuise väikses majas Ilkka Kuusisto kammerooper “Naine nagu jäätunud šampanja” Aino Kallase päevikute põhjal
(libreto Aino Piirola), laulab metsosopran Ulla Raiskio.
Teatrikriitik Annamari Juusela sõnul on Raiskio loodud Aino uskumatult ehe, ta elab tundeid läbi siirusega, mis paneb aeg-ajalt pisaraid neelama. Sami Saikkonen seob etenduse tervikuks, tantsides olulisi mehi Aino elus – Oskar Kallast, Juhan Luigat ja Eino Leinot. Ooperi on lavastanud tuntud soome teatrikriitik Jukka Kajava. Lihtsate lahendustega on saavutatud ajatu meeleolu. Ooperi teemagi on ajatu, usutavasti tunnevad paljud tänapäeva naised Ainos ära midagi enesest: Aino on kunstnik, kes püüab end jagada töö, pere ja laste vahel. Temas on palju väljaelamata kirge. Olulisel kohal kujunduses on meri, sest lavastaja meelest peegeldab see Aino elu traagikat: “Ta oli alati valel pool merd ja igatses teisele kaldale.” Helilooja Ilkka Kuusisto ütleb, et tema jaoks on Aino Kallase mõtted kunstniku kutsumusest ja loomingu siirusest olnud äärmiselt inspireerivad, nii et Aino polnud talle pelgalt ooperi teema, vaid ka muusa.

Harold ja Maude Ugalas
29. XI esietendub Ugala suurel laval Colin Higginsi ja Jean-Claude Carričre’i “Harold ja Maude” – elujaatav ja värvikas lugu, mida nimetatud nii skandaalseimaks armastuslooks kui mustaks komöödiaks ning millest on paljudele (eelkõige filmisõpradele) lausa kultuslik tähendus.
Nimitegelasteks on eakas daam ja poisiohtu mees, kelle tavatust sõprusest kumbki pool rikkamaks saab ja mis mõjub ehmatavana vaid kõrvalseisjaile. Lavastaja Kaarin Raidi sõnul püütakse Haroldi ja Maude’i loos läbi kerge ja maheda huumoriprisma kõnelda lihtsate tõdede väärtusest, positiivsest eluhoiakust ja sellest, et maailm pole must-valge, vaid värviline: “Me tahame vikerkaare lahti harutada, et ta siis pärast uuesti kokku panna.” Nimiosalisi kehastavad Leila Säälik ja Aarne Soro. Kunstnik on Ingrid Agur, muusikaliselt kujundab Peeter Konovalov.

– Täna esietendub Rakvere teatris Donald Churchilli komöödia “Sassis tunded”.
Näidendi on lavastanud Ingomar Vihmar, kunstnik Reili Evart. Osades Marika Vaarik, Ülle Lichtfelt jt. Lavateos võtab vaatluse alla markantse juhtumi lahutatud abielust, kus eksabikaasadel tuleb jätkata oma igapäevast argi- ja intiimelu ühise katuse all.

– Homme kell 12 esietendub Theatrumi esimene lastelavastus, A. Kitzbergi “Kolm suurt soovi”.

Saja aastaga ei olegi väga palju muutunud, pühadeaegsed soovid on vaid pisut pöörasemaks läinud ja imedes ei nähta võibolla nii palju imet. Mida siis ikkagi soovida? Kui palju on viisakas soovida? Näidendi on lavastanud Leino Rei, kujundanud Andri Luup ja Marius Peterson, helindanud Eva Eensaar. Lavastus on eelkõige mõeldud 7 – 12aastastele lastele ja nende vanematele, aga ka kõigile teistele.

M U U S I K A

Lassmann Konservatooriumide Assotsiatsiooni juhatuses
EMA rektor Peep Lassmann valiti Euroopa Konservatooriumide Assotsiatsiooni (Association Européenne des Conservatoires, Académies de Musique et Musikhochschulen) juhatuse liikmeks.
Itaalias Vicenzas 17. – 21. XI aset leidnud assotsiatsiooni aastakongressil valiti uus 12-liikmeline juhatus ja president, kelleks jäi endiselt Londonis asuva Guildhall School of Music and Drama rektor Ian Horsbrugh. 1953. a. Salzburgis asutatud EKAsse kuulub praeguseks 150 Euroopa muusikakõrgkooli ning selle eesmärgiks on muusikahariduse arendamine. EMA osaleb assotsiatsiooni töös 1990. aastast ning on tänu sellele leidnud Euroopa muusikakõrgkoolidega mitmeid kontakte ja koostöövõimalusi.

Annika Koppel

Algab “Con brio 2000”
Taas on algamas eesti noorte interpreetide konkurssfestival, mida Eesti kontsert korraldab hilissügiseti üle aasta. 25. – 27. XI mängitakse Estonia kontserdisaalis eelvoor, kuhu on registreerinud 30 muusikut ja ansamblit, kellest ürii valib 3. XII lõppkontserdile 4 – 6 esinejat.
Ootuspäraselt domineerivad võistlejate seas pianistid – neid tuleb esinema 8, tšelliste 5, ansambleid ja flötiste 4; viiul, laul ja orel on esindatud kahe ning vioola ja metsasarv ühe võistlejaga. Nädalavahetusel alustatakse eelvooru kuulamist kl. 11, esmaspäeval kl. 14, publikule on ligipääs vaba. ürii tööd juhib Paul Mägi, selles osalevad lisaks EK produtsentidele veel Peep Lassmann, Mati Lukk, Heidi Pruuli, Tiia Teder ja Toomas Vavilov. Korraldaja paneb auhinnana välja 25 000 krooni ja vähemalt viis kontserti EK järgmisel hooajal, EMA auhinnaks on esinemis- või õppereis, ERSO auhind – esinemine solistina ERSO ees järgmisel hooajal, Vanemuise kontserdimaja auhind – esinemine Eri Klasi ja Vanemuise SOga, ETV auhind kolmele edukamale – igaühele omaette kontsertsaade ning ERi auhind – salvestusleping, esitlus rahvusvahelisele noorte interpreetide foorumile Bratislavas.

Erkki-Sven Tüüri autorikontsert
Täna õhtul kell 18 toimub Tallinna metodisti kirikus (Narva mnt. 51) Erkki-Sven Tüüri autorikontsert, kavas “Passion”, “Crystallisatio” ja “Requiem Peeter Lilje mälestuseks”.
Ühe maailmas tuntuma eesti helilooja teoseid esitavad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel. Helilooja selgitab: “Passion” – aeglane kõlaruumi täitmine, alustades kõige madalamast registrist kontrabassi ja tšellodega, lõpetades viiulite moodustatud intensiivse kõlakobara hajumisega kõrges registris. “Crystallisatio” – siin on alguses taas kontsentreerutud ühele tühjusest ilmuvale helile E, tollest helist saab alguse kaks erinevat arengut. Keelpillid moodustavad aegamööda diatoonilise teema, mis saab selle kompositsiooni tonaalseks lähtekohaks. Flöödid moodustavad kromaatilisi “pilvi”, mis on aluseks serialistlikule poolusele. Ka selles loos on olulisel kohal erinevate faktuuritüüpide ja vastandlike materjaliplokkide sujuvad ülesulamised, hiljem kõrvutamised. “Requiem” on pühendatud minu hea sõbra, ERSO kauaaegse peadirigendi Peeter Lilje mälestusele. Liturgilise surnumissa teksti olen mõnevõrra lühendanud ja muusikalise vormi aspektist olen käsitlenud seda tööd mitte tsüklilisena, vaid ühtse tervikuna.Teost on esitatud enamikus Euroopa riikides, Austraalias, Jaapanis ning Põhja-Ameerikas. Käesolev ettekanne on arvult kolmekümnes.

Esitleti Kuslapi elutööd
Estonia talveaias esitleti 15. XI kolme CDd (“Viimane suudlus”, “Minu südames sa elad” ja “Koduigatsus” kokku ligi 70 palaga) ja kassetti ooperi-, opereti- ja estraadilaulja Voldemar Kuslapi loominguga.
Ülevaateplaatide kava on kokku pandud aastakümnete jooksul Eesti Raadios salvestatust – siin on nii aariaid ja duette ooperitest, operettidest ja muusikalidest kui ka populaarseid estraadilaule. Valiku tegi ja materjali restaureeris Jüri Kruus, kelle kavandid on ka väljaannete kujunduse aluseks. Duettides Voldemar Kuslapiga kõlab ka Heli Läätsa, Helgi Sallo, Anu Kaalu ja Teo Maiste laul.

Rootsi Mihkli kiriku avakontsert
Tallinna rootsi Mihkli kirik, mis nõukogude ajal oli tuntud kui raskejõustiku maja, avab oma saali kontserdipaigana 28. XI kell 18.
Rootsi riigi toetusega ja muinsuskaitseameti järelevalve all on läbi viidud hoone remondi I etapp, mille käigus uuendati katus, fassaad ja kirikusaal. Hardo Kriisa lõpetas sel kuul Rootsist kingitusena saadud oreli remondi ja paigaldamise. Kirikusaali akustika tundub olevat erakordselt sobiv kammerkontsertide korraldamiseks. Kõigil soovijatel on võimalus tutvuda värskelt remonditud kirikusaali, selle akustika ning uue oreliga avakontserdil, kus astuvad üles Maris Oidekivi-Kaufmann, Aare-Paul Lattik, Christin Ots, Oliver Kuusik, Piia ja Peeter Paemurru ning Margarita Voites. Kontsert on tasuta.

Metoodikapäevad Tartus
20. ja 21. XI toimusid G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli teooriaõpetajate initsiatiivil metoodikapäevad H. Elleri nim. Tartu Muusikakoolis.
Arutati muusikaajaloo, solfedo, harmoonia, elementaarteooria ja vormianalüüsi õppekavade mahtu, ainejaotust, õpetamise metoodikat, kuulati tartlaste tunde. Tallinlased pidasid Elleri-kooli plussideks soodsamaid võimalusi õppematerjali iseseisvaks läbitöötamiseks ja tunniväliseks tööks, paindlikku õppekavade jaotust ja tööd väiksemas õpperühmades. Mõlema kooli eesmärgid on ühised, kuid tulemuseni jõutakse mõnikord eri radu mööda. Mõttevahetust loodetakse jätkata märtsis, mil tartlasi oodatakse vastuvisiidile.

Raili Sule

F I L M

Esilinastus film Preatonist
22. XI esilinastus Tallinna Kinomajas Jüri Sillarti täispikk portreefilm miljonär Ernesto Preatonist.
“Volli, sempre volli” (“Tahan, aina tahan”) pealkirja kandev 70minutiline linateos püüab avada Preatoni olemust nii peategelase mitmete küsitluste kui ka kaastöötajate-alluvate intervjuude kaudu. Mitmel puhul on Sillart kaameraga Preatoni tegemistele päris lähedale pääsenud. Vaatajale avaneb jõuline, enese- ja tahtekindel, näitlev, kaval ja auahne, “vanaks rebaseks” hüütud miljonäri tüüp, kelle sügavam sisemus jääb siiski varjatuks. Käsikirja ja lavastuse autor ning operaator ja produtsent Jüri Sillart sõitis koos Preatoniga tema eralennukis, filmis suurinvestor Preatonit Eestis, Lätis, Leedus, Itaalias, Šveitsis, Egiptuses jm. Eestisse toodud suurte investeeringute eest andis EV valitsus Ernesto Preatonile Eesti kodakondsuse. Aastal 2000 OÜ Kairiin stuudios toodetud filmi monteeris Andres Lepasar, helitöö tegi Mati Jaska.

R A H V A K U L T U U R

Pärimuskultuuri auhind 2000
Esimesed pärimuskultuuri auhinna laureaadid on Laine Lõvi ja rahvakultuuriselts Leigarid.
Laine Lõvi on Setu leelopäevade algataja 1977. aastal, Seto Talumuuseumi rajaja ning direktor ja leelokoori Kuldatšäuk juht. Leigarid pälvisid auhinna sihipärase ja tulemusliku tegevuse eest folklooriliikumise edendajana. Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu asutas pärimuskultuuri auhinna, mis antakse isikule või grupile sihipärase ja tulemusliku loomingulise, pedagoogilise, teaduslik-populariseeriva või organisatoorse tegevuse eest folklooripärandi järjepidevuse loomisel ning edasikandmisel tulevastele põlvedele. Auhind antakse välja igal aastal 16. XI, mil kuulutati välja Eesti iseseisvusdeklaratsioon ja asutati Eesti Folkloori Selts (1998). Tseremoonial Estonia talveaias asutati ka Pärimuskultuuri Fond ERKFi juurde. Esitleti XIV rahvusvahelist folkloorifestivali “Baltica 2001”, mis toimub 5. – 11. VII motoga “Kuld on jäänud jälgedesse”.

K U N S T

Kelomehe meediakunstifestival Pärnus

uudis2.jpg (13412 bytes)
Kaader Julie-Christine Fortier’ videost “Mehaaniline rodeo”.

Täna ja homme toimub Pärnu uue kunsti muuseumis III rahvusvaheline meediakunsti festival “intiimsed tehnoloogiad / dig_in_time”
Tänavuse festivali märksõnad on intiimne ja tehnoloogia, tehnoloogia intiimsed, personaalsed ja isiklikud tasandid ning keha internetis. Pealkiri “dig_in_time” on üleskutse süüvida praegusesse aega, suunates tähelepanu personaalsele ühenduses digitaalsega. In_time tuleneb mõistetest intime, intimate. Huvikeskmes on isiklik tasand meediakunstis: päevikud, pihtimused, dokumendid, mälestused, mõtisklused ja maailmavaated. Esitlused ja ettekanded peetakse kella 12 – 18, õhtul näidatakse videoprogramme. Eraldi võiks esile tõsta täna kell 16 algavat Stahl Stenslie’ loengut. Stenslie on intiimse tehnoloogiaga tegeleva küberkunsti eredaim esindaja. Tema projektid “cyberSM”, tele-taktiilne internetiprojekt, “sense:less”, multisensoorne virtuaalreaalsuse keskkond ja “The Inter_Skin Project”, multi-user taktiilne kommunikatsioonieksperiment on klassikalised füüsilise kehaga seotud tehnoloogiaprojektid. Ta on küberkunsti elav legend. Homme õhtul tutvustatakse VideoGallery projekti Šveitsist. Kuraator Raivo Kelomees on asja igati suurejooneliselt ette võtnud: festivalil osalejaid on võimatu üles lugeda, eestlastest võiks nimetada Jaan Toomikut, Ene-Liis Semperit, Anders Härmi, Jasper Zoovat, Peeter Linnapit, Marko Mäetamme, Valdek Alberit.

Sirje Eelma ruumimängud
17. XI avati Raatuses Sirje Eelma isiknäitus “Mängud”.
Eelma eksponeerib oma juubelinäitusel viimaste aastate töid. Seekordset väljapanekut võib vaadata kui mängulist installatsiooni. Kunstnik on suutnud Raatuse galerii kapriisse ruumi allutada oma kunsti ideele ning panna tavaliselt segavad detailid (kõrged aknad, seinanišš) mõjuma installatsiooni orgaaniliste osadena. Kuid konteksti tervikule vaatamata, säilitavad Eelma tehniliselt korrektselt töödeldud graafilised lehed iseseisva tähenduse. Eelma jätkab ka väsimatu tehnilise eksperimenteerijana: seekord on ta kasutanud pudelikorke, mis annavad põnevaid faktuure ning pakuvad ka mitmesuguseid sisulisi tõlgendusi.

Intensiivne Parmasto
6. detsembrini on Rakvere Kesklinna galeriis väljas Anne Parmasto maalid.
Kunstnik jätkab ekspressiivset abstraktset laadi: tema tänavu valminud maale iseloomustab üllatavalt intensiivne, isegi ebaeestlaslik koloriit. Parmasto suuremõõdulised hõõguvad “Punane pastoraal” ning “Nimeta punane” (I, II, III) ning neile sekundeerivad väiksemad sinised tööd moodustavad kummastava kontrastse terviku.

Mineviku nostalgia
21. XI avati Samba galeriis Margus Rumbi (1968) näitus “Park”
.
Välja on pandud tosin õlimaali, mida raamistavad pihlakaroikad. Loodusvaated esitavad Eesti mõisaparke kevadest sügiseni. Park kui realiseeritud unistus ideaalsest maastikust ning looduse ürgne isetoimivus on muutnud tänaste parkide palet; neis elavad koos mineviku ihalus ja oleviku reaalsus. Selles ehk näebki Rump parkide müstikat, mis on käivitanud tema maaliseeria. Kõik tööd on valminud sel aastal ning autor on oluliseks pidanud neile anda tähendusrikkaid pealkirju. Rumbile on sümpaatne impressionism.

Kreg A-Kristring

Margot Kask lepitab inimest jumalaga
16. XI avati Šveitsi Maja fuajees Margot Kase fotonäitus “Taevased aiad”.
“Taevased aiad” on tagasivaade Margot Kase ja tema sõprade suvisele jalgratta- ja jalgsimatkale Šveitsi mägedesse. Kunstniku fotosid ei saa ent vaadata kui turistlikke ilupilte ega ka illustreerivaid dokumente, need on meeleolukalt ja tundlikult tempereeritud fragmendid tema isiklikust (matka)päevikust. Aga need on ka poeetilised pihtimused ülevuse ning jõuetustundestki, mis võib tabada igaüht looduse suurusega silmitsi seistes.

– 22. XI avas Tartu Linnamuuseum Emajõe Ärikeskuse VII korrusel keskaegsete klaasist peekrite, kannude ja teiste klaasnõude näituse.
Viie riigi kaheksa muuseumi koostöös valminud väljapanek pakub esimest korda ülevaate Põhja-Euroopa keskaegsest klaasikunstist. Tartu klaasileiud moodustavad väljapaneku kõige tähtsama osa.

– 29. novembrini on A-galeriis Raili Vinna paeehete näitus
. Väljapanek on valminud metallikunstnik Raili Vinna ja geoloog Helle Perensi ühistööna. Perens on aastaid uurinud Eesti dekoratiivset paekivi. Ta on kaunimatest näidistest välja valinud ehete valmistamiseks sobivad. Raili Vinn on paekivi võlu esile toonud: hõbedasse raamituna ja mõne väikse kuldse detaili lisamisega jääb ehetes domineerima paekivi kaunis struktuur ja peen värvimäng. Paeehted on lihtsad ja elegantsed.

– 14. XI avati Viljandis Kilpkonna galeriis Piret Saarepuu näitus “Tiit ja Selma”.
“Tiit ja Selma” on Piret Saarepuu lamenukkfilm, mis vestab armastusest ja eestlase olemusest. Film sai grand prix’ Theodor Lutsu filmipäevadel Palamusel. Näitusel saab filmi ning selle tegelasi näha elusuuruses. Näituse kuraator on Taave Tuutma.

Kai Kaljo tunnustatus jätkub
Tänavune sügis on Kai Kaljole iseäranis edukas olnud.
Novembri keskpaigani võis kunstniku videosid “Keeled / Languages” näha kuraator Hans Knolli näitusel “Communication / an artist who does not speak english is not an artist”, “Luuser” New Yorgis Branka Stipancici kureeritud näitusel “Chinese whispers” ja “One way to see America” Lõuna-Koreas Tom van Vliet kureeritud VI Pusani rahvusvahelisel kaasaegse kunsti festivalil. Septembris osales Kaljo juba kolmandat korda “World Wide Video” festivalil Amsterdamis, seekord oli temalt väljas kevadel Tartuski näidatud video “Pathetique”.

Tedre ja Lehti perepildid Helsingis
3. detsembrini on Helsingis Maria galeriis kahe noore ja andeka kunstniku, eestlase Ramo Tedre ning soomlase Piia Lehti näitus.
Näituse idee on Helsingis tegutsevalt Eesti Instituudilt. Näitusel eksponeeritud piltides on isiklikke tundeid ja mälestusi: Tedre perepildid on ootajatest, minevatest ja tulevatest inimestest, Lehti omad enam seotud meenutustega. Kunstnike maailmad ühendab tervikuks muusika.

Nongratalased Turus, Vilniuses, Riias
Viimased nädalad on olnud Pärnu Non Grata akadeemiale väga pingelised.
Osaleti Turu Hyräryllistä galeriis David Crawforthi kureeritud rahvusvahelisel festivalil “Realm of the senses – a city wide experiment”. Kuigi tegemist oli alternatiivkunstide festivaliga, ei olnud linn suuteline nongratalaste eksperimente taluma rohkem kui 36 tundi. 4. ja 5. XI toimus Leedus Vilniuse Draamateatris meil Paideski nähtud S.E.L rühmituse organiseeritud performancei-festival “Laboratoorium”. Ligi 20 nongratalast esitas performanceid “Pigheads & Watermelons”, “Doctors III” ja “Bodypile”. Performancei suurima sõbra ja vaenlase loodud pretsedent oli nii performantidele kui publikule ülimalt intrigeeriv, seda eriti leedukate endi jaoks. 8. XI avati Riias näitusi, workshope ja seminare. Matti Milius ja Raul Meel pidasid loenguid akadeemias ja Non Grata esitles installatsiooni “Kreee”. Väljapeetud personaalnäitusega Reuters House’is andsid oma panuse Raul Meel ja Leonhard Lapin. Meel oli spetsiaalselt Riia jaoks valmistanud täiesti uue tööde sarja, mis sisaldas ülimagusates kuldsetes raamides punase estamptehnikaga kaetud ajalehti, meenutamaks ja eksponeerimaks maailmastaaride ühiseid mälestusi. Tuurile sai ring peale Valgas, kus kohaliku kunstinädala avaüritusena astus üles peamiselt Non Grata uus generatsioon. Vaatemänguline “SoftPower” kestis neli minutit ja järgnenud sõnavõtud toimusid veel selgelt tuntava katarsise pinges.

A R H I T E K T U U R

Sadama-ala arhitektuurikonkurss
15. – 3. XII näeb arhitektuurimuuseumi keldrisaalis Tallinna mereäärse ala ideekonkursi töid.
Kümne arhitektuurivõistlusel osalenud projekti autorite seast valiti võitjaks noored arhitektid Villem Tomiste ja Veronika Valk (märgusõna “TRM”), kaks II preemiat pälvisid Illimar Truuverk, Indrek Järve, Mattias Agabuš, Tiit Sild ja Karri Tiigisoon (märgusõna “ränd”) ning Toomas Paaver ja Lauri Saar (märgusõna “I ja ܔ). III auhinna said Ivar Lubjak ja Maria Pukk, osteti Ott Kadariku ja Rene Valneri töö “Noa” ning Siiri Vallneri ja Indrek Peili “paralleel”. Erandkorras osteti ka töö märgusõnaga “Tetrapood” (Nikolai Serebrjakov, Leonid Tozil, Sergei Sevtšenko, Sulev Roosmaa).

Tartu Rüütli tänava kujundusideed
Täna saab veel Tartu raekoja infopunktis näha Rüütli tänava kujunduskonkursi võitnud töid.

I koha sai töö märgusõnaga “Seitseteist”, autorid on arhitektid Rene Valner ja Ott Kadarik. Võidutöös markeeritakse ajaloolist tänavajoont valgusega: värviline valgus moodustab 17 ajaloolist hoonestust järgiva tänavaruumi. Autorite sõnul teeb erivärviline valgustus tänava vaatemänguliseks. Linnakunstnik Anli Tummi sõnul oli esikohatöö kõige originaalsema lahendusega, kuid ürii tegi oma otsuse perspektiivitundega, sest seda ideed pole võimalik kohe ellu viia. II koha pälvis töö “Pinocchio ja Malviina”, autoriteks on Piret Müüripeal ja Tuuli Puhvel. III koha sai töö “Kaks kaheksa”, mille autorid olid arhitekt Harry Klaar ja arhitektuuriüliõpilane Toomas Mägi.

3+1 Pariisis
21. XI avati Pariisis Arhitektuurigaleriis La Galerie d’Architecture näitus “4 Architectures”, kuhu valitud arhitektuuribürood neljast riigist: Eestist, Lätist, Leedust ja Rootsist.
Eesti 3+1 arhitektidele (Markus Kaasik, Andres Ojari, Ilmar Valdur) lisaks esineb Arhis Lätist, Private Ideology Leedust ja White arkitekter Rootsist. Arhitektuurigalerii on uus, kaasaegsele arhitektuurile pühendunud keskus, Baltimaade uuemat arhitektuuri esmakordselt Pariisis tutvustav näitus valmis Rootsi Instituudi toel.

V A R I A

Narva ajaloo peeglis
Narvas tähistati 17. – 20. novembrini Põhjasõja 1700. aasta Narva lahingut.

Sündmuste sõlmpunkte oli nn. “Narva lõvi”, lahingule pühendatud monumendi (taas)avamine. Monumendi avamisel võtsid sõna Rootsi ja Eesti ametiisikud, esines Rootsi sõjaväeorkester, osales Smalandi “vanade karoliinlaste” auvalve. Konverentsil “Narva ajaloo peeglis” käsitleti põhiliselt Kreenholmi manufaktuuriga seotud küsimusi (K. Morger, O. Kotšenovski, M. Pihlamägi, M. Stieglitz). Kahel järgmisel päeval räägiti Narva ajaloost. Mainimist vääriksid S. Issakovi ettekanne Vene perioodikast Narvas 1922 – 1940, J. Danilenko Narva meditsiiniajaloost, M. Miltšik Narva ja Ivangorodi kindlustuste ühisjoontest, E. Tarvel XIII sajandi Narvast ning allakirjutanu oma Narva sadamast. 18. XI oli Peetri platsil ilutulestik ja avati Rootsi aukonsulaat.

Jevgeni Kaljundi

TMM vajab arengukava
21. XI toimus Kultuuriministeeriumis (KM) vestlusring Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi (TMM) teemadel. KM valmistab koostöös Eesti Muuseuminõukoguga ette muuseumide arengukava, milleks vajatakse selget ülevaadet muuseumide olukorrast ja tegevusest ka muuseumide koostööpartnerite, muuseumikülastajate, uurijate, erialaspetsialistide ja teiste asjast huvitatute poolt vaadatuna.
KM saatis ETMi esitatud arengukava aastateks 2000 – 2005 analüüsimiseks Eesti Teatriliidule, Eesti Heliloojate Liidule, Eesti Muusikaakadeemiale, Eesti Muusikanõukogule, Muuseuminõukogule ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi nõukogule, oodates vastuseid küsimustele: missugust rolli täidab TMM täna koostöös teiste ainevaldkonna institutsioonidega? missugune on selle muuseumi koht Eesti kultuurimaastikul? mis on selle muuseumi tegevuses hea ja mida tuleks tingimata muuta? missugune peaks TMM kui ainevaldkonna keskmuuseum olema tulevikus? koosolekul leiti, et TMMi koostatud dokument ei vasta arengukavale esitatavatele formaalsetele ega sisulistele nõuetele. Arutelu põhiteemaks kujunes küsimus, kas TMMi näol on tegemist muuseumiga klassikalises mõttes või kultuuriloolise arhiiviga analoogselt Eesti Kirjandusmuuseumile. Nõupidamisest osavõtjad kinnitasid vajadust TMMi arengukava järele. Selle koostamine peaks olema muuseumi lähiaja peaülesanne. Arutelul osalesid Margus Allikmaa, Jaak Allik ja Reet Neimar, Raimo Kangro, Andres Pung, Vardo Rumessen, Heiki Pärdi, Arne Mikk, Reet Mikkel, Ülle Reimets ja Arvo Saar.

T E A T E D

– Reedel, 24. novembril algusega kl. 18 toimub Tartu Kirjanduse Majas Vanemuise 19 sümpoosion teemal “Eesti raamatu kirjastamisest paguluses”.
Esinevad Vello Salo, Hellar Grabbi, Helga ja Enn Nõu. Korraldaja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond Eesti Raamatu Aasta toel. Info tel. (07) 341 073

– 17. – 19. märtsini
toimub kümnes vanema astme kooliteatrite festival “Saaremaa miniteatripäevad”.
Soovijail registreerida 15. jaanuariks 2001. a. aadressil Saaremaa Ühisgümnaasium, Hariduse 13, 93812 Kuressaare, tel. 045 56 839 või 045 56 838 Rita Ilves või Diana Õun. Kõik etendused toimuvad Saaremaa Ühisgümnaasiumi laval, etendus ei tohi kesta üle 60 minuti. Kiirustage registreerima, sest gruppide arv on piiratud.

Aasta trükise 2000 võitjad selgunud
Et tänavusi konkursitöid saaks hinnata laiem avalikkus, toodi parem osa Eesti Trükitöösturite Liidu liikmesfirmade toodangust Tallinna Linnagaleriisse.
20 liikmesfirmat näitasid oma selle aasta parimaid töid, mille hulgast rahvusvaheline ürii valis välja 6 raamatut, reklaam- ja väiketrükist ning etiketiseeria. ürii (Ieva Becere Lätist, Reino Kivinen ja Lauri Toivinen Soomest ning Ülle Kroon, Jüri Hain, Illimar Paul ja Toivo Makk Eestist) otsustas tunnistada võitjateks Tiit Pääsukese isiknäituse kataloogi (trükikoda Pakett, kujundaja Tiit Jürna), Schlössle hotelle tutvustava firmagraafika (trükikoda Uniprint, kujundaja Pille Ohno), VE Maja reklaamkaaned (trükikoda Aktaprint), Wesenberghi õlle etiketiseeria (Nigula õlu, trükikoda Aldus) ning trükised “Tere tulemast Liivimaale” ja “Henry V” (trükikoda Lakrito), “City of Tallinn” ja “Villeroy & Boch” (trükikoda Europrint). Publikuauhinna võitsid kolm üliõpilast: Terje Homutov TTÜst, Monika Eensalu EKAst ja Tim Kolk TÜst.

ERMi uued väljaanded
15. XI esitleti ERMi konverentsisaalis uusi trükiseid
. Muuseumil on valminud 44. aastaraamat ja uus väljaanne teaduslike monograafiate sarjast. Aastaraamat sisaldab uurimusi etnoloogia teooriast, aga ka rahvakultuuri nähtustest ja protsessidest. Antakse ülevaade möödunud aasta olulisematest sündmustest eesti rahvateaduses, tähtsamatest trükistest ja ERMi tegevusest 1999. aastal. Seekordne aastaraamat paistab silma temaatilise kirevusega. Alates 1998. aastast annab ERM välja teaduslike monograafiate sarja. Art Leete “Põhjarahvad antiigist tänapäevani: obiugrilaste ja neenetsite kirjelduste muutumine” rekonstrueerib etnoloogilises ja folkloristlikus kirjanduses valitsevat üldhoiakut hantide, neenetsite ning manside meelelaadi suhtes.

Pärnust maailma lõppu
8. XI avati Pärnu uue kunsti muuseumis raamatuaastale pühendatud näitus “Kalevipoeg kunstis
”.
Näitusel on väljas Kalevipoja-ainelised tööd Oskar Kallise ja Kristjan Raua rahvusromantikast kuni Jüri Arraku ja Jaan Tammsaare tõlgendusteni. XX sajandi alguse kunstnik samastas Kalevipoega jõulise ning hellameelse eesti talumehega. Sajandilõpu loojad on otsinud alateadlikult paralleele uute maailmakangelastega, kes tuttavad Hollywoodi supermeeste rivist. Huvitav dialoog tekib ka Evald Okka ning Erik Haamri tõlgenduste vahel. Paguluses elanud Haameri Kalevipoja sari on täis igatsust kaotatud kodumaa järele. Väljapanekut kroonib vaibakunsti ema Mari Adamsoni gobelään “Teekond sädemete saarele”. Pärnu uue kunsti muuseum kutsub osalema kuni 20aastasi noori kunstnikke loomevõistluses “Teekond maailma lõppu” . 10. jaanuariks oodatakse muuseumi maale, graafikat, skulptuure, fotosid, installatsioone, videosid, CD-ROMe, mis kujutavad rahvuskangelase fantastilist avastusretke. Parimatest teostest avatakse 12. jaanuaril näitus, mille laureaadid sõidavad muuseumi lähetusega külastama läti eepose “Lãcplesis” sünnipaiku ning Riia kunstiaardeid. Kunstivõistluse peaauhinnaks on 2000 krooni. Võitja selgub kutselistest kunstnikest ürii otsusel. Infot noorte loomevõistluse kohta saab muuseumi valvetelefonilt (044)30772 ja koduleheküljelt www.chaplin.ee. “Kalevipoeg kunstis” on lahti 3. detsembrini.

Mark Soosaar

Lindgreni kangelased Narvas
3. XI on Narva kunstigaleriis rootsi-eesti kunstniku Ilon Wiklundi tööde näitus.
Näitusel on väljas originaalillustratsioonid Astrid Lindgreni raamatutele ning ka kunstniku oma raamatule “Pikk-pikk teekond”. Narval on Ilon Wiklundi jaoks eriline tähendus, sest Narva-Jõesuus veetis ta mitmed lapsepõlvesuved. Näitust aitas korraldada Rootsi Instituut koostööprogrammi “Narva 2000” raames. Narvast läheb näitus edasi Pärnu uue kunsti muuseumi.