Mart Remmel 31. X 1944 – 12. IV 2000

Mart Remmel asus 1964. a Tartu Riiklikku Ülikooli õppima eriprogrammi alusel eesti filoloogiat. Ülikooli lõpetamise järel tuli ta tööle Tallinnasse Keele ja Kirjanduse, praegusesse Eesti Keele Instituuti, kus ta 1975. a. kaitses filoloogiakandidaadi kraadi. KKIs võttis Remmel oma põhiülesandeks arvutustehniliste meetodite juurutamise humanitaarteadustesse ning 1977. a. õnnestus tal soetada instituuti arvuti, mis oli tollal pretsedenditu sündmus ühe NLi humanitaarasutuse jaoks. 1978. a moodustati KKIsse arvutuslingvistika sektor, mida Remmel asus juhatama. Mõni aasta hiljem edutati ta instituudi teadusdirektoriks, kellena töötas 1980. aastate lõpuni.
Teaduslikus uurimistöös oli Remmeli ülimaks eesmärgiks oivalisus. Remmel kaitses väitekirja vene keeles vahetult enne dissertatsioonide vene keeles vormistamise sunduslikuks muutumist, pälvides sellega rahvuslikult mõtlevate teadlaste teatud meelepaha. Tõenäoliselt motiveeris Remmelit sealjuures püüd väljuda Eesti humanitaarteaduse ahtatest raamidest, kus tema enese sõnade järgi tegijaks number üks saada on alati olnud lihtsamast lihtsam. Rahvusvahelise suhtluse edendamiseks hakkas KKI 1978. a. korraldama iga-aastasi arvutuslingvistika sümpoosione, mille osavõtjate ring sai muidugi kujuneda põhiliselt ida poolt tulnud uurijatest, kuid tavaliselt osutus võimalikuks poetada külaliste hulka ka paar-kolm lääne teadlast. Remmeli sümpoosionid tipnesid XI rahvusvahelise foneetikateaduste kongressiga Tallinnas 1987. a., millest võttis osa üle kuuesaja inimese.
Remmeli väärtushoiakuid kujundas suuresti Tartus 1960. aastate teisel poolel valitsenud õhkkond, millest ta noppis enese jaoks välja suhteliselt omapärase elementide kombinatsiooni. Remmel pärines lugupeetud haritlasperest, kuid mingitel põhjustel kujunes tema isiksus keeruliseks ja vastuoluliseks. Parimatel päevadel inspireeris ta oma karismaatilisusega suurt hulka uurijaid. Ilma Remmeli tegevuseta poleks eesti tänased humanitaarteadused, eriti leksikograafia, foneetika ja kõnetehnoloogia, folkloristika ning muusikateadus sellised, nagu nad on.

Eesti Keele Instituut