Tiia Penjam

Tallinna Poistekoor Kanadas
Tallinna Poistekoor osales 6. – 8. VII Torontos ja Ottawas toimunud rahvusvahelisel noortekooride festivalil “Kaggik” (innuiidi keeles “rahvakogunemine”), mille organiseerisid Arts Bureau for the Continents Festivals, Canadian Broadcasting Company ja Radio Two.
CBC saalis toimus Robert Sundi (Rootsi) juhatusel üheksa koori suur ühiskontsert, millest Radio Two tegi ka otseülekande. Kokku üle kolmesaja laulja olid pärit eri kontinentidelt – nii Põhja-Ameerikast, Euroopast kui Uus-Meremaalt. Eesti laulupoisid Lydia ja Tomi Rahula dirigeerimisel esinesid kontserdiga Calvarys (7. VII) ja Ottawa National Arts Centre’is (8. VII). Suurim publikumenu ootas meie koori aga Huntsville’i festivalil, kus pärast braavohüüdeid aplodeeris publik seistes. Sellest nädalast osaleb Tallinna Poistekoor juba ESTO üritustel.

Igor Garšnek

“L’hommage à Lepo”
6. VII Pärnu Eliisabeti kirikus toimunud Oistrahhi festivali kontserdil mälestati Lepo Sumerat uudisteostega.
Selleks päevaks oli tegelikult planeeritud tema Klaverikontserdi esiettekanne. Paraku kõlas sellel õhtul “L’hommage à Lepo”, viiest palast koosnev tsükkel, millesse kuulusid Peteris Vasksi “Canto” tšellole ja klaverile, Urmas Sisaski Kaks interluudiumi orelile, Erkki-Sven Tüüri “...” flöödile ja klaverile ning Einojuhani Rautavaara “Mu südame laul” tšellole ja klaverile, esitajateks Kalle Randalu (klaver), Liisa Ruoho (flööt), Allar Kaasik (tšello) ja Ines Maidre (orel). Kaks klaverikontserti – Šostakovitši Esimene ja Mozarti A-duur – kõlasid Kalle Randalult ja NYYD Ensemble’i orkestrikoosseisult, dirigent oli Olari Elts. Kontserdi avapalana mängis Kalle Randalu Sumera “Pala aastast 1981”.

Mustjalas eksootika ja kõrgkultuur
19. – 22. VII kestab Saaremaal Mustjalas Eesti ainus kõrgetasemeline klassikalise muusika festival, mis ei toimu suures linnas, vaid 350 elanikuga külakeses. Ürituse eesmärk ongi kõrgkultuuri toomine linnast välja – maale.
Kuuendal Mustjala muusikafestivalil kõlab klassikaline muusika ja jazz, kusjuures ei keskenduta ühegi kindla ajastu muusikale. Eriilmelistes kavades leidub nii maailma muusikaliteratuuri tuntuimaid teoseid kui ka põnevat vähetuntud muusikat. Esinejad on tunnustatud interpreedid ja muusikakollektiivid nii Eestist kui ka väljastpoolt: Eesti muusikaakadeemia ja Sibeliuse akadeemia rektor Peep Lassmann ja Pekka Vapaavuori, orelikunstnik Andres Uibo, plokkflöödivirtuoos Ingrid Paul Saksamaalt, Villu Veski ja Tiit Kalluste, ooperilauljad Nadia Kurem ja Ain Anger, klarnetist Toomas Vavilov jt. Esiettekandele tulevad noore helilooja Mirjam Tally teosed “Nova” ja “Veetilgas sätendab veel möödundaastane päike”, elava ja elektroonilise muusika põnev süntees. Kontserdipaikadeks on Mustjala Anna kirik ja romantiline Tagaranna kaluriküla. Igor Stravinski “Sõduri lugu” mängitakse aga nõukogude sõjaväelaste 1939. a. rajatud suurtükipesas Ninase poolsaarel, talupoeglikus miljöös Mihkli majamuuseumis Kihelkonnal kõlavad Vivaldi “Külakontsert” ja Bachi “Talupojakantaat”. Linastuvad ka muusikafilmid ning eksponeeritakse kujutavat kunsti. 1998. aastast toimub Mustjala muusikafestival koostöös Eesti Kontserdiga. Korraldustoimkonda kuulub konsultandina Andres Uibo, kunstiline juht on tšellist Aare Tammesalu, kelle sõnul on festivali eesmärk pakkuda külastajatele eredaid loodus- ja kunstielamusi. Festivali kodulehekülg: www.kul.ee/mmf

Merit Meri

Endla pealavastaja on Raivo Trass
Korralisele konkursile Endla teatri pealavastaja kohale laekus kaks avaldust, millest ühe esitas teatri senine pealavastaja Raivo Trass. Konkursikomisjon tegi ettepaneku lepingut jätkata Raivo Trassiga.
Vastavalt Endla teatri põhimäärusele moodustas komisjoni Ain Roost. Sellesse kuulusid Toomas Kivimägi, Andres Lepik, Reet Mikkel, Kristiina Münd, Jaan Rekkor, ja Toomas Velmet. Trass on töötanud Endla pealavastajana 1997. aastast ja on Endlas lavastanud 12 näidendit. Uus leping sõlmitakse vastavalt osapoolte kokkuleppele kaheks-kolmeks aastaks.

Gea Kammer

Algab Endla suvehooaeg
Endla teater alustab traditsioonilist suvist sisehooaega täna kell 19 W. Shakespeare’i “Talvemuinasjutuga” (lav. Tiit Ojasoo). 6. augustini saab näha kõiki teatri repertuaaris olevaid lavastusi, teatri suveloosung on “Igaühele midagi”.
Uudsena mängitakse Arni Ibseni “Taevariiki” ja Katarina Lugni “Öö on mu õitseaeg” nn. “öiste seanssidena” – vastavalt kell 20.30 ja 22. Kogu suvehooaja vältel saab klubihuviline teatrikülastaja samal õhtul teatripileti esitamisel tasuta sisse ööklubisse UP. Palmisaalis on Tunne Kelami fotonäitus. 1997. aastal valminud piltidele on lisandunud fotod möödunud suvest, mis kujutavad nii Eesti maastiku mitmekülgsust kui vana kultuuri, mis harmoniseerub ümbritseva keskkonnaga. Kelami tähelepanu köidavad ainulaadselt rikkaliku taimestikuga mererannad, jääajast pärinevad hiidrahnud, kammerlikud soomaastikud, samuti lillede ja kivide peen geomeetria. Oma fotodel kasutab ta maksimaalselt ära põhjamaist valgust.

Feministlik kunst Linnagaleriis
12. VII avati Tallinna Linnagaleriis Irina Nahhova installatsioon “Suure punasega”.
Irina Nahhova (1955) sai kunstihariduse Moskva Graafika Instituudis. Kunstielus hakkas ta osalema 1980ndate alguses maalikunstnikuna. 1980ndate lõpul kuulus ta alternatiivsesse kunstirühmitusse, mis nüüd on tuntud Moskva Kontseptualistliku Koolkonnana. Alates 1990ndate algusest on Irina Nahhova olnud seotud rahvusvahelise kunstieluga, õpetanud USAs Rutgersis, New Yorgis, Detroidis, Rootsis Umeas, Austrias Salzburgis. Tal on olnud personaalnäitusi Moskvas, New Yorgis, Detroitis, Londonis jm., tema töid leidub nii Prantsuse, Saksa, Inglise, Itaalia, Hispaania, Rootsi, Šveitsi, USA kui ka Vene muuseumides ning erakogudes. Praegu elab kunstnik nii New Yorgis, Detroidis kui ka Moskvas. Alates aastast 1987, pärast Itaalia reisi, on kunstnikku huvitanud klassikalise skulptuuri (ideaalse keha) ja ajast puretud fragmendi (reaalse vananeva keha) vahelised suhted ning ideaali transformeerumine tänapäeva kitšitööstuses. Sellest ajast alates on Nahhova kunsti peateema keha kui seksuaalne ja kultuuriline konstruktsioon. Tema kui perestroika ajastu feministi loomingust on kirjutanud paljud mainekad feministlikud kunstikriitikud (Jo Anna Issak, Ingela Lind, Marcia Tucker jne.). Ta on esinenud koos feministliku kunsti klassikutega nagu Jenny Holzer, Mary Kelly, Barbara Kruger, Cindy Sherman, Nancy Spero, Guerilla Girls. Linnagaleriis eksponeeritav interaktiivne projekt “Suure punasega” pakub vaatajatele nn. naisele mõeldud fetiškaupa – hiiglaslikku luksuspesu, laste mängusulepäid, mis roomavad ja nõuavad emalt süüa jms. Galeriipõrand on kaetud punase langevarjusiidiga, mis kasvab ja hoiatab vaatajat, et ka asjade õhuruumi häirimine võib kaasa tuua ettenägematud tagajärjed.

R. V.

Parise suvemaalid Kadriorus
Alates 12. VII on A. H. Tammsaare majamuuseumis avatud Väino Parise maalinäitus “Rõõm ühest ilusast päevast”.
Väino Paris (s. 1921) on produktiivsemaid vanema generatsiooni maalijaid, kelle ampluaasse kuuluvad peamiselt maastiku- ja lillemaalid. Ta on õppinud 1930ndail Riigi Kunsttööstuskoolis litograafiat ja hiljem sõjajärgsetel aastatel Riiklikus Tarbekunsti Instituudis graafikat. Parise arvukat maaliloomingut kannab hilisimperssionistlikule traditsioonile omane elurõõm ja valgusetunnetus. Kunstniku maale on väga paljudes Eesti kodudes. Lihtne motiiv, kaunid värvikooslused, meisterlik teostus ja maalidest õhkuv vaieldamatult positiivne elutunnetus on taganud tema teostele suure publikumenu. Tammsaare muuseumis võib näha vanameistri töid 1990. aastatest. Maale on võimalik ka osta.

Juta Kivimäe

Keraamikute suveüritused
– 5. VI alustati koostöös Eesti Keraamikute Liidu, EKA keraamikaosakonna, Kohila koolituskeskuse ja USA Seagrove’i keraamikutega North Carolinast Tohisoo mõisas puupõletusahju ehitamist.
Kontaktid Seagrove’i keraamikutega said alguse EKA ja East Carolina University suhetest. Seagrove’is elab ja töötab umbes sada keraamikut, kel on stuudiod ja põletusahjud. Ürituse organisaatorid olid Eestist Ingrid ja Andres Allik, USAst Dwight Myers Holland, Carol Gentithes, Fred Douwe Johnston, David Scott Stuempfle, Nancy Christine Gottovi. Abiks olid EKA III kursuse üliõpilased, eesti keraamikud ja kohilalased, kes valasid vundamendi ja ehitasid katuse. Ahju ehitamine kestis 12 kümnetunnist tööpäeva. Antud põletusahi, mahutavusega 2,7 m³, 4,4 m pikk, on esimene suurem mitmekambriline ahi Eestis. Siiani meil sooda- ja soolapõletuse võimalused puudusid.
– 9. – 11. VI toimusid Kärdlas Eesti ja Baltimaade II savitreivõistlused. Kahjuks lätlased ja leedulased viimasel hetkel loobusid, nii et võistlus kujunes eestlaste ja ameeriklaste vaheliseks. Võisteldi kunstilises vabatreimises ja tehnilises treimises. üriide esimehed oli Leo Rohlin ja Risto Paatero Soomest. Vabatreimisest osavõtjad treisid kolm omavahel komplekti moodustavat eset ja võitjaks osutus Aigi Orav. Järgnesid David Scott Stuempfle, Fred Douwe Johnston. Tehnilise treimise ülesanne koosnes 150 mm läbimõõduga silindri ja taldriku treimisest. Esikoha võitis Eddi Leet Pärnust, teise David Scott Stuempfle ja kolmanda Fred Douwe Johnston.
– 19. VII kl. 16 avatakse Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumis Eesti Keraamikute Liidu näitus “Sillad”, mis on lahti 20. augustini.

Helle Videvik

Sagadi sümpoosion rahvusvaheliseks
17. – 22. VII toimub Lahemaal Sagadi mõisas rahvusvaheline puuskulptuuri sümpoosion.
Tänavuse Sagadi skulptorite kokkutuleku organiseerib Eesti Kujurite Ühendus koostöös Sagadi koolituskeskusega. Sümpoosionist võtab osa rahvusvaheline seltskond: Anne Mangot Prantsusmaalt, Henk van Bennekum Hollandist, Leticia Dino Guida Mehhikost, Tom Gilhespy Inglismaalt, Marja-Liisa Mäki-Penttila Soomest, Kurt Matt Austriast, Dmitri Pleschtchev Taanist, Lahnetaha Ameerikast ja Ekke Väli, Terje Ojaver, Lembit Palm, Aime Kuulbusch, Urmas Rauba ning Tiiu Kirsipuu Eestist. Viie päeva jooksul valmivad Sagadis eriilmelised tööd alates traditsioonilisest puuskulptuurist kuni installatsiooni ja maakunsti objektideni välja. Sümpoosion on kohaspetsiifiline – iga osaleja otsib ise endale kõige sobivama ekspositsioonipaiga. Kasutatavateks materjalideks on ümarpalk, männiplangud, kivid, oksad jms. Sümpoosioni pidulik lõpetamine on 22. VII Sagadi mõisas. Tööd jäävad kaunistama mõisaparki ja selle ümbrust.

Kunstilaat Raekoja platsil
14. – 23. VII toimub Tallinnas Raekoja platsil kunstilaat, kus oma loomingut tutvustavad ja müüvad professionaalset kunstiharidust omavad kunstnikud ja EKA tudengid.
Enamik osalejaid on EKLi, selle alaliitude või EDLi liikmed ja liikmekandidaadid, valdavalt pärit Tallinnast, kuid palju on ka Tartu noori kunstnikke. Nagu ikka, domineerib tarbekunst ja disain. Vaataja võib tutvuda ka maalijate, akvarellistide, graafikute loominguga. Kohapeal on mõnigi kunstnik nõus soovijaid portreteerima. Noored moekunstnikud on lubanud korraldada Raekoja platsil improviseeritud moeshowsid. Kunstilaat on mõeldud eelkõige reklaamüritusena, kus ostjail-tarbijail on ainukordne võimalus saada kunstnikega otsekontakt, esitada küsimusi loomeprotsessi või tehnikate kohta jne.

Saima Priks

Backsteini uus projekt Edsvikis
30. juulini on Rootsis Stockholmi lähistel Sollentuna Edsviki kunstikeskuses avatud suur kunstiprojekt “Hirm”.
Edsvikis eksponeeritav kunstiprojekt on üks osa Rootsi Sotsiaalhoolduse ja Vaimse Tervise Assotsiatsiooni, Rootsi Skisofreenia Fondi ja teiste vaimse tervise eest hoolt kandvate organisatsioonide korraldatud kampaaniast, et panna ühiskonda mõistma ja aitama vaimsete häiretega inimesi. Projekt sai alguse mullu septembris ning sellesse on haaratud Rootsi tuntud psühhiaatrite ja psühhoanalüütikute kõrval ka mainekaid kultuuriinimesi. Kunstiprojekt koosneb mitmest näitusest, kõige suurem ja huvipakkuvam on meilgi hästi tuntud Moskva kuraatori Joseph Backsteini kokkupandud väljapanek “Ümberpööratud perspektiiv”. Nagu varasemad Backsteini projektid (nagu meilgi eksponeeritud “Medialisatsioon”), nii on ka see sotsiaalselt terav ning arutleb kriitiliselt normaalsuse ja hälvete, marginaalsuse ja minoriteetide üle ühiskonnas. Väljas on Soome, Iisraeli, Kanada, Leedu, Läti, Rumeenia, Vene, Inglise, Rootsi, Lõuna-Aafrika ja Eesti kunstnike installatsioonid, fotod, videod. Meie jaoks on rõõmustav juba seegi tõsiasi, et 23 kunstnikust on 4 Eestist: Ando Keskküla, Raul Meel, Ene-Liis Semper ja Jaan Toomik. Kuigi kõikidel on väljas juba varem Eestis eksponeeritud tööd – Keskkülal näitusel “Ruum ja vorm” näidatud “Kodud”, Meelel “Apokriivad”, Semperil fotod mutantnaisest ja Toomikul “Neljale”, mida praegu võib näha ka Kuressaare lossis –, mõjuvad meie kunstnike tööd heatasemelises tervikus veenvalt. Teistest töödest tuleks nimetada Komari ja Melamidi mullu Veneetsias väljas olnud loomadega koostööprojekti, Ann-Sofi Sideni filmi skisofreenikust psühhiaatrist, Egle Rakauskaite “Tänavamuusikuid”, Kendell Geersi installatsiooni “Vaiksed ööd”.

R. V.

Eesti kultuur Põhja-Soomes
Oulu linnas ja selle ümbruses toimub sellel suvel mitmeid Eesti kultuuriüritusi. 30. juulini on kunstimuuseumis, mis asub vanas renoveeritus tehases, eksponeeritud Raul Meele tuleperformanceite fotod ja video ning 28. augustini EKA õppejõudude näitus “Ruum 312 A”.
Mõlemad näitused olid kevadel väljas Hyvinkää muuseumis, Raul Meelelt oli seal lisaks ka graafikat. Avamisel osalenud kunstnikel oli võimalus tutvuda ajalehe Kaleva kunstikoguga, mis sai alguse 1966. a. ja on keskendunud peamiselt Põhja-Soome ja Eesti kunstile. Praegu on kogus umbes 200 meie kunstniku tööd. Kultuuritoimetaja Kaisu Mikkola sõnul on Kaleval plaanis jätkata kunsti kogumist sellel sajandilgi. Oulu kandis toimub ka muid Eestiga seotud üritusi. Tiit Pääsuke õpetas juunis Liminga kunstikoolis portreemaalimist. Ülikooli raamatukogus on väljas kuni augusti lõpuni väike näitus “Virolaisen kylän kipu ja kauneus”, mille on kogunud Ritva-Liisa Pihlaja Oulu Tuglase Seltsile. 8. – 20. VIII toimuvad kodu-uurimuse päevad, kuhu Järvamaa muuseumi juhataja Tiiu Saarist toob fotonäituse “Tundmatu Süda-Eesti”.

Ritva-Liisa Pihlaja

Illimar Paul Juukeli galeriis
6. augustini on Soomes Põhja-Karjalas Juuka külas Juukeli suvegaleriis Illimar Pauli graafika ja soome noore kunstniku Nanna Jalkase maalide näitus.
Juuka küla asub soomlaste peamise vaatamisväärsuse Koli rahvuspargi lähistel. Paulilt on väljas serigraafia sari “Mäng” aastast 1993 ja Jalkaselt suured abstraktsed ekspressiivsed maalid. Kuigi Juuka küla asub Helsingist enam kui 500 kilomeetri kaugusel, ei pidanud parlamendisaadik Jorma Huuhtanen paljuks avamisel osaleda. Ta leidis, et erinevalt kooliajast, kui tema kunstivõimed ei ületanud hinnet 7, on temast nüüd saanud kunstivaataja hindele 10.

– 9.– 19. VI toimus Belgias Lièges rahvusvaheline näitus “Euro-fire in the land of Liège”. Euroopa tuleüritusest võttis osa 32 riiki ja 346 kunstnikku. Konkursi läbis ka 9 eesti keraamikut – Haja Eist, Anu Roosma, Sirje Kuuskmann, Marget Tafel, Anne Keek, Kersti Karu, Eva Pärk, Kersti Laanmaa ja Õnne Õunap, 1 klaasikunstnik – Ivo Lill ja 2 metallikunstnikku – Urve Küttner ja Kertu Vellerind.

Koorifestival “Pärnu 2000”
19. – 23. VII toimub Pärnus rahvusvaheline koorifestival.
Avapäeva sisustavad Pärnu kooride kontserdid Rüütli platsil. Esinevad M. Lüdigi nim. meeskoor, segakoorid Endla ja Kungla, naiskoorid Linda ja Leelo, kammerkoorid Ave Canto ja Mattone. Neljapäev on LINNAPÄEV – kooride non-stop kontserdil Rüütli platsil esinevad Kaiu segakoor, segakoor Kaja, Viimsi segakoor, segakoor Mitava, naiskoor Paula, WYK singers (Hong Kong), kammerkoor Vidus, meeskoor Tevzeme ning Steineri aias Tallinna Tuletõrjeühingu segakoor Sõprus, Abja segakoor, Kirkkonummi koori ansambel Herkkukukrut, Vihasoo segakoor, Spidola gümnaasiumi tütarlaste koor, segakoor Loo, noortekoor Spigana, segakoorid Konvents ja Vega. Vallikäärus algab kl. 16 rahvalaulukonkurss ja kl. 20 avatakse Eliisabeti kirikus rahvusvaheline koorifestival “Pärnu 2000” kontserdiga, mille kavas on Franz Liszti Klaverikontsert nr 1 Es-duur ja Maurice Raveli Klaverikontsert G-duur (sol. Chitose Okashiro Jaapanist) ning C. Kreegi “Reekviem”, esitavad kammerkoorid Ave Canto ja Mattone, segakoor Endla, M. Lüdigi nimeline meeskoor ja Pärnu Linnaorkester, dirigeerib Olari Elts. Reede on MAAPÄEV – lisaks Pärnule esinevad festivalikoorid Vändras, Kilingi-Nõmmes, Uulus, Pärnu-Jaagupis, Tõstamaal, Audrus, Sindis.

Puhkpillimuusika päev Häädemeestel
8. VII oli Pärnumaal Häädemeestel puhkpillimuusikapäev, millega märgiti 120. aasta möödumist sealse puhkpilliorkestri sünnist ja meenutati selle loojat, köster-koolmeister Johann Jürgensit.
See Pärnus sündinud, J. W. Jannseni rajatud laulukooris viimase käe all ka selle koori juhiks sirgunud mees oli hiljem ka Pärnu esimese pasunakoori ja Surju laulukoori rajaja. Saanud mitmeks aastakümneks Häädemeestele köster-koolmeistriks, rajas ta ka seal 1861. a. laulukoori. Meeldiva esinemise eest 1880. a. Uulus kinkis keiser Aleksander III vend suurvürst Nikolai Romanov Häädemeeste laulukoorile 50 kuldrubla, mille eest Jürgens hankis 8 puhkpilli. Muusikapäeva avaakordina avati mälestustahvel elamul, mille Jürgens ise ehitas. Selles on kaks mälestustuba, kus eksponeeritakse Jürgensi perele kuulunud kirjandust, majapidamistarbeid jm. Häädemeeste lauluväljakule kogunenud arvuka kuulajaskonna ees avas kontserdi Häädemeeste ja Metsakooli põhikooli ühendatud orkester (dir. Rein Uusmaa), seejärel olid laval Vabariiklik Orkestrijuhtide Puhkpilliorkester (dir. Andres Avarand, Heldur Saade ja külalisena Soomest Pentti Jalonen); Vändra (dir. Aksel Andrekson) ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumi (dir. Urmas Mägi) orkester. Kontserdi lõpetas 140liikmeline koondorkester Rein Uusma juhatusel. Puhkpillimuusikapäeval ilmus kohalike entusiastide koostatud ja Sulev Kasvandiku toimetatud rohkete fotodega brošüür “Häädemeeste elu. Orkestrimuusikast”, kus äratab tähelepanu EMA professori Olavi Kasemaa uurimus “Orkestrimuusika arengust aastail 1818 – 1917”.