Mati Klooren 31. VII 1938 - 16. VII 2000

Eesti teater langetab leinas pea: on lahkunud meie hea kolleeg ja andekas kunstnik näitleja Mati Klooren.
Töölisperes sündinud Mati Klooren lõpetas 1957. aastal Türi 1. Keskkooli ja läks õppima Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedrisse. See oli Panso-kooli legendaarne esimene lend, kursusekaaslasteks Mikk Mikiver, Aarne Üksküla, Tõnu Aav, Meeli Sööt jt hilisemad kauaaegsed kolleegid, tänase eesti teatripildi kujundajad. Teatrikooli lõpetamisest saadik, 1961. aastast töötas Mati Klooren järjepidevalt Eesti Draamateatris näitlejana. Aastail 1983 – 1989 juhtis ta oma koduteatrit direktorina. Mati Klooren oli hinnatud näitleja ka filmides nii Eestis kui mitmetes tollase N. Liidu stuudiotes. Nimetagem filme “Jäljed” (1963), “Äratus” (1989), “Kaks päeva Viktor Kingissepa elust” (1980), “Rinne vaenlase tagalas” (1981). 1969. aastal sai ta teeneliseks kunstnikuks.
Mati Klooreni 40aastane näitlejaelu Draamateatris tõi talle sadakond rolli, mille mitmekesine rida on omamoodi ajastu peegel ja teatrilugu. Nende hulgas on nii eesti kui maailmaklassikat, ajastukohaseid nõukogude kangelasi kui üleajalisi sümbolkaraktereid. Meeldejäävalt mängitud autorite rida ulatub Tammsaarest Tšehhovini, Smuulist O’Neillini, Krossist Calderonini, Kivirähust Strindbergini. Mati Klooren on draamalaval kehastanud nii Jakov Sverdlovi kui Fausti, Viktor Kingisseppa kui Aleksander I. Legendaarsed on aga tema osatäitmised Tammsaare-lavastustes “Inimene ja jumal”, “Inimene ja inimene”. Panso lavastuse Indrek Paas oli kloorenlikul viisil väliselt uje, ent samas tundlik ja kahtlev absoluudiotsija – see oli tähtroll meie teatriloos.
Eesti Draamateater on kaotanud nakatava naeruga, sarmika, sportliku, musikaalse ja sügava teatriarmastusega kolleegi, eesti teater andeka näitleja. Meie südameid soojendab aga tänutunne ja helge mälestus.

Eesti Draamateater, Eesti Teatriliit,
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium

Mati Klooren maeti Metsakalmistule 20. juulil.