Tosina kontserdiga Ameerikasse
Kolmapäeval alustasid Tallinna Kammerorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor oma kolmandat ühist Ameerika- turneed. Tõnu Kaljuste juhatusel antakse Kanadas ja USAs kokku 12 kontserti.
Turnee esimesed kontserdid on täna ja ülehomme Torontos ning 8. II New Yorgis. Esinetakse veel Kansas Citys, Ann Arboris, Chicagos, Decorah’s , Houstonis, San Franciscos ja Vancouveris. Kontserdireisi põhiteosteks on J.-S. Bachi Kantaat nr. 4, E.-S. Tüüri “Requiem” ning A. Pärdi “Berliini missa” ja “Kanon pokajanen”. Torontos tuuakse maailmaesiettekandele kohaliku helilooja Randolph Petersi teos “Five Keys to the Unseen” (tekst Salman Rushdie). Chicago kontserdi teises pooles esitatakse Veljo Tormise loomingut tema uuelt plaadilt “Litany To Thunder”. Tagasiteel esineb koor Pariisis, kus 22. II antakse kontsert Eesti Vabariigi 82. aastapäeva auks.

New York Times Paavo Järvist
Seoses Paavo Järvi määramisega Cincinnati SO muusikadirektoriks avaldas The New York Times (26. I) asjakohase artikli (koos fotoga) ajalehe kriitiku Allan Kozinni sulest.
Selles märgitakse, et orkester leidis endale uue juhi 13 kuud kestnud otsingute järel, avaldatakse Paavo Järvi arvamusi seoses eelseisva ametiga (“Orkester on muusikaliselt väga heas vormis ja ma leian, et on õige hetk minna edasi järgmisele tasandile...”.”Kuidas saada kontsertidele rohkem noori inimesi?”...jne), pikemalt on tutvustatud Paavo Järvi muusikalist elulugu ning kogu Järvide perekonda. Tsiteeritakse ka orkestri direktorit Peter Strange’i, kes arvab, et Paavo Järvi hakkab mõndagi orkestri tegevusliinides muutma, minnes välja ka riskidele. The New York Times on kirjutanud ka Paavo Järvi debüüdist Philadelphia Orchestra ja New York Philharmonic Orchestraga möödunud hooajal.

Eesti muusikud Iisraelis
Jaanuari algul olid neljal kontserdil The Israel Sinfonietta ees solistiks Pille Lill ja Mati Palm, kavas Dmitri šostakovitši XIV sümfoonia, dirigendiks orkestri kunstiline juht Eri Klas.
5., 6. ja 8. I kontserdid toimusid Beer-Sheva konservatooriumi saalis, 9. I esineti Kfar Saba kultuurikeskuses Tel Avivis. See šostakovitši suurte sümfooniate seas erandlik kammersümfoonia seab eriti kõrgeid nõudmisi kahele vokaalsolistile. Mati Palm on teost korduvalt ette kandnud (kahes esituskoosseisus Soomes ja ühes Hollandis), ent Pille Lillele oli see teose esimene, nii tehniliselt kui sisuliselt suurepäraselt õnnestunud esinemine. Dünaamilises ja arvuka publiku tunnustuse pälvinud kontserdikavas tegi kaasa ka noor särav rootsi tšellist Thorleif Thedeen, soleerides Saint-Saënsi Esimese tšellokontserdi ettekandes.

Eri Klas ja RAM Tamperes
Tampere Linnaorkester tähistas 28. I piduliku kontserdiga Tampere-talos oma 70. aastapäeva peadirigent Eri Klasi juhatusel ja Eesti Rahvusmeeskoori kaastegevusel.
Kavas olid Sibeliuse I sümfoonia ja šostakovitši 13. sümfoonia (“Babii Jar”). Viimases oli solistiks Peterburi Maria teatri bass, ka Metropolitan Operas laulnud Sergei Aleksaškin, koori oli ette valmistanud Ants Soots. Soome Raadio edastas kontserdisalvestise 30. I. Ants Sootsi sõnul on Tampere Linnaorkester viimasel ajal jõudsalt arenenud, 1998 esitati koos Sibeliuse “Kullervo”, tänavu sügisel on Eri Klasi juhatusel Tamperes ühisettekandel Stravinski “Kuningas Oidipus”. Menukale kontserdile järgnenud vastuvõtul tehti teatavaks, et Eri Klasi ning orkestri soovil jääb Eri Klas Tampere Linnaorkestri peadirigendiks ka aastatel 2001 – 2004. RAM andis 29. I Tamperes ka a cappella kontserdi, kavas peamiselt Tormis (ka Tubin, Ernesaks, Hämeenniemi ja Sibelius.

EK loomenõukogu esimeheks Eri Klas
31. I toimus kultuuriministeeriumis Eesti Kontserdi loomenõukogu uue koosseisu esimene koosolek. Seda avades tõdes kultuuriminister Signe Kivi, et kohal on kõik loomenõukogu 20 liiget ning tutvustas seejärel lühidalt loomenõukogu (LN) ülesandeid ja volitusi. Esimese päevakorrapunktina valiti salajasel hääletamisel LNi esimeheks Eri Klas, kes asus koosolekut juhatama.
Sissejuhatuseks tegi Klas ettepaneku, et LN oleks nõuandva, mitte sekkuva ja määrava iseloomuga institutsioon ning tutvustas LNi kodukorda. Sel teemal tekkis Klasil aga ootamatult terav poleemika Vardo Rumesseniga, kes leidis, et kodukord tuleks uuesti välja töötada. Rumesseni protestist hoolimata võeti kodukord 17 poolthäälega vastu. Edasi tutvustas Eesti Kontserdi direktor Aivar Mäe lühidalt EK 1999. a. tulemusi, millega Rumessen samuti rahule ei jäänud, kuna ootas täpsemaid andmeid, statistikat anrite kaupa. Lepo Sumera tegi ettepaneku moodustada töörühm palju poleemikat tekitanud EK põhimääruse täiendamiseks. Sellest sai esimene suurem diskussiooniobjekt – Sumera juhtis tähelepanu põhimääruse teineteist dubleerivatele punktidele ning EK põhiülesande sõnastusele, kus pole otseselt öeldud, et EK ülesandeks on eesti muusika ja eesti interpretatsioonikunsti edendamine (vastavad parandusettepanekud on kultuuriministrile juba esitatud). Eri Klasi arvamus: “Mul on niisugune tunne, et me otsime põhimääruses hirmsasti korrast ära kohti, nagu oleksime emakeele tunnis”. Põhimõtteliselt samal seisukohal oli ka Mikk Mikiver.
EK produtsent Madis Kolk võttis küsimuse alla EK loomingulise juhi ametikoha: “Sotsialismiajal oli meil kunstiline juht ju olemas, kuid ametikoht kadus, kui sisuline juhtimine läks EK kunstinõukogu pädevusse. Praegu, mil korraldame aastas umbes 800 kontserti ning kümneid festivale, käiks selline juhtimine ühele inimesele lihtsalt üle jõu.” Eri Klas oli samal seisukohal: “Mis puutub kunstilise juhi küsimusse, siis ma ei näe, et keegi peaks juhtima RAMi dirigenti Ants Sootsi, Andres Mustoneni ja EK produtsente. Ma ei näe Eestis inimest, kes oleks nii tark, et suudaks juhtida kõiki EK loomingulisi kollektiive.” Ning lisas, et EK on end siiani näidanud kui hästitoimiv organisatsioon. “Kui hästitoimivaid asju hakata parandama, võib efekt osutuda hoopis vastupidiseks,” võttis Eri Klas probleemiasetuse kokku. Järgmine EK loomenõukogu koosolek on juba 4. III, siis arutatakse järgmise hooajaga seonduvat.

Sisask jätkuvalt produktiivne
25. I esietendus Soomes Paimio muusikateatris Urmas Sisaski op. 74, laulumäng “Kalevanpoika”.
Teose “noortelt ja noortele” on tellinud Varsinais-Suomen Kansanopisto. Kalevipoja vägiteod Soomes on libretoks kirjutanud Pekka Saaristo. 45minutilise projekti lavastas Hannele Moilanen, koreograaf on Katri Kärpijoki-Elonen ja Arto Tuominen, lava kujundas Teemu Loikas. Ehkki teatri kaheksaliikmeline trupp koosneb õppuritest, omandati teos ühe kuuga – trupp laulab, tantsib, mängib viiulit ja šamaanitrummi suure lustiga, mis tagas ka publiku vaimustatud vastuvõtu ning meedia tähelepanu. Esialgu on kavas kümme etendust, mõte on liikunud ka Eesti külastusele.

Noorte looming Olavi saalis
25. I toimus Mustpeade Majas õppivate heliloojate loomingu kontsert.
Pärast kontserti avaldas Eino Tamberg arvamust, et kuuldud autorite seas ei ole kedagi, kelle kohta võiks öelda, et ta ei peaks loominguga edasi tegelema. Need noored on Piret Rump, Anne-Ly Martson, Juliana Kuklin, Mariliis Valkonen, Tatjana Kozlova, Kristjan Kõrver, Malle Maltis, Lauri Jõeleht ja Jaanus Torrim. Kõik nad kas õpivad või on õppinud G. Otsa nim. Tallinna muusikakoolis Lembit Veevo, Toivo Tulevi, Anti Marguste ja Alo Põldmäe klassis. Kooli lõpetanud jätkavad kompositsiooniõpinguid muusikaakadeemias Eino Tambergi ja Jaan Räätsa juures. Saalitäis publikut sai kuulda vägagi erinevatele koosseisudele kirjutatud teoseid – nagu Malle Maltise “Es Reicht” puhkpillide ja löökpillide sekstetile (dirigent Kaido Kodumäe), Lauri Jõelehe “Heil” sopranile ja löökpillidele (esitajad Mirje Mändla ja autor), Piret Rumbi Kolm pala flöödile ja tšellole (esitajad Janika Lentsius ja Lembi Mets). Põnevust pakkusid Tatjana Kozlova ja Mariliis Valkoneni vokaalteosed ning Anne-Ly Martsoni folklooriaineline pala klarnetile ja klaverile. Kristjan Kõrveri “Hällilaulu” (tekst August Sang) sügava sõnumi tõi kuulajateni Sibeliuse akadeemia laulutudeng Atlan Karp, klaveril Eva Maripuu. Kogu õhtu jooksul jätkus meeldivaid avastusi nii autoritelt kui interpreetidelt.

Kaminamuusika
Kolmandat hooaega juhib klavessinist Marju Riisikamp “Kaminamuusika” sarja Vanalinna Muusikamajas.
Tänavuseks kavandatud viiest kontserdist on seni toimunud kaks: novembris “Pidulik muusika Püha Cecilia päevaks” ja nädala eest, 28. I “Muusikud ja rändamine”. Viimati keskendusid sarja juht ja tema seekordsed partnerid Reet Sukk (traversflööt, plokkflööt) ja Taavi-Mats Utt (plokkflööt) saksa muusikale, tuntumate (Bach, Froberger) kõrval kavas ka vähemmängituid (Quantz, Krebs) ja üks haruldanegi helitöö – vähemasti esitajad arvasid, et William Crofti Sonaat kahele plokkflöödile, mille noodi nad Amsterdamist leidsid, pole ehk paaril sajandil üldse kõlanud. Hubane muusikatund küünla- ja kaminavalgel, vahelduvad ja asjakohaselt kommenteeritud teemad ning iga kord uued esinejad väärivad enamatki publikuhuvi, kui sarjale seni osaks saanud. “Kaminamuusikat” pakutakse sel hooajal veel 3. III (“Kirikuisad muusikast”), 7. IV (“J. S. Bach”) ja 5. V (“C. Monteverdi ja tema aeg”).

Bachi soolod ja duod
Pühapäeval toimub Adamson-Ericu muuseumi ja EMA koostöös kolmas kontsert sarjast “Bach – 250 aastat surmast”.
Kui eelmisel korral kõlasid teosed suurematele koosseisudele, siis seekord keskendutakse intiimsematele soolodele ja duodele. Kuulda saab mitmeid klavessiiniteoseid, aga samuti flöödisonaati A-duur ja viiuli soolosonaati C-duur. Esitajaiks klavessinistid Marju Riisikamp, Irina Zahharenkova, Anneli Tanksimäe, duo Laura Õun – Anu Randma, viiuldaja Terje Raidmets ja Reet Sukk traversflöödil, vahekommentaarid sarja kunstiliselt juhilt Imbi Tarumilt.

Kaarel Saha preemia
30. I pärjati Vanemuise teatri etenduse “Sõda ja rahu” eel tänavused Kaarel Saha preemia laureaadid.
Vanemuise Seltsi ja Kaarel Sahk juuniori eesti teatritehniliste töötajate preemia pälvisid Vanemuise valgusmeister Alvar Fuchs ja Rakvere teatri butafor Kaupo Sink. Kaarel Sahk lõpetas 1936. a Tartu Draamateatri Seltsi Teatrikunsti Stuudio. Pärast seda töötas ta 1936 – 44 Tallinna Töölisteatris ja Väiketeatris tehnilisel ja majandusalal. 1944 – 50 ja 1961 – 76 oli Sahk Vanemuise direktori asetäitja, aastast 1976 teatri tehniline direktor. 1989. aastani töötas Kaarel Sahk Vanemuises lavastusala juhatajana. Mälestuspreemia anti välja viiendat korda.

“Unimütsid” Pärnu teatris
Endla väikses saalis esietendub 7. II lastelavastus “Unimütsid”.
Kirjutanud on selle teatri dramaturg Ivar Põllu. Lavastab Raivo Trass. Osades Ireen Kennik, Kristiina Kütt, Lauri Kink, Margus Oopkaup. See on lugu väiksest laisast tüdrukust, kes unenäos reisib koos teise tüdrukuga teisele poole maakera, sest kodus on nii igavalt hea. Seiklusrikkal teekonnal satuvad nad kokku kummaliste tegelastega (hiir,kala, lind). Lõpuks selgub, et kõige parem on ikkagi oma kodus, nii et ei tahagi enam unimüts olla. Etendused 8., 16., 17., 18., 19. II kl. 13.

Endlast saab kaasa kondoomi
Pärnu Endla ja Eesti Pereplaneerimise Liit alustasid koostööd seksuaalkasvatuses, propageerides noorte seas turvaseksi.
Cool Condoms käivitab kampaania, mille käigus saavad Arni Ibseni eksperimentaalse lavastuse “Taevariik” külastajad tasuta kondoomi. Vaatajad on valdavalt noored ja lavastus erineb klassikalisest teatritükist, mistõttu kampaania täidab oma funktsiooni ja viib sõnumi sihtgrupini (Kui sa seda nagunii teha kavatsed, tee vähemalt turvaliselt!). Islandi autori Arni Ibseni “Taevariik” on seni Pärnu teatri üks populaarsemaid lavastusi, mille etendused on välja müüdud. Lugu räägib kuue noore inimese tormilisest nädalalõpust ning seda mängitakse samaaegselt nii suures kui “väikses” saalis (publik laval). Autor saatis Endla teatrile kirja, kus avaldab tänu kampaania käivitamise eest ning toetab igati ettevõtmist.

Talvised luuleõhtud Pärnus
Suvel Matti Miliuse algatatud traditsioonilised luuleõhtud Pärnus ei ole kunstikollektsionääri kahetsusväärse lahkumisega katkenud.
Eelmisel reedel koguneti taas Munga kohvikus. Deklameeriti Viidingut, esitati remikse estraadiklassikast. Sorge kandis vahepaladeks ette fragmente, mis meenutasid laabanlikke häälamisi. Need pühendati kaunile naissoole ja said kuulajaskonna aplausi osaliseks. Luuleõhtu võeti ka videolinti, sellega saab tutvuda Pärnu Uue Kunsti Muuseumis.

Riigi kultuuristipendiumid
Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse (RT I 1998, 101, 1665) § 10 lõike 1 alusel ning kultuuriministri 18. jaanuari 2000. a. käskkirja nr. 17 “2000 aasta riigieelarve” osa 136, peatüki 39, artikli 66 alusel määras kultuuriminister Signe Kivi käesoleva aasta esimesed 24 000 krooni suurused riigi kultuuristipendiumid järgmistele isikutele:
Hellar Bergmann – õpinguteks Vene Teatrikunsti Akadeemias; Eve Kask – Tallinna XII rahvusvahelise graafikatriennaali läbiviimiseks; Liis Kolle – õpinguteks Berliini Muusikakõrgkoolis; Jaak Sooäär – õpinguteks Kopenhaageni Rütmimuusika Konservatooriumis; Anu Tali – õpinguteks St. Peterburgi Konservatooriumis; Toivo Tulev – loometöö stipendium; Külliki Vulf – Uku Masingu luuleraamatute trükiks ettevalmistamiseks.
Riigi kultuuristipendiumide teine jaotus tehakse 1. maiks, avaldusi võetakse Kultuuriministeeriumis vastu 20. aprillini; kolmas jaotus tehakse 1. septembriks ning taotlusi võetakse vastu 20. augustini. Eesti Vabariigi kultuuristipendiumid määratakse riigi kultuuripoliitika seisukohalt oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks või õppetoetusena õpinguiks välismaa kõrgkoolides ja teadusasutustes.

Reet Weidebaum