Kolmapäevasel pressikonverentsil teavitasid rahvusooperi juhid ajakirjanikke algava hooaja plaanidest, mille teostamise võib ohtu seada teatrile külma dušina mõjunud uudis, et eelseisva aasta eelarve koostamisel nähakse rahvusooperi real ette nullkasvu, samas kui teiste teatrite jaoks on kavandatud kümneprotsendiline tõus.
Peadirektor Paul Himma oli oma trupiga rahul – saavutatud on stabiilsus ja aasta-aastalt kasvav vaatajaskond. Seda positiivset arengut ähvardab nüüd katkestada riigi vähenev tugi eesti tippkultuurile. (Järsult on kahanenud ka Estonia renoveerimiseks eraldatav raha – 15 miljonilt 1998. a. viieni tänavu ja nullini 2001!). Teatri loominguline juht Paul Mägi ütles, et hooaja plaanid on tehtud optimistlikus naiivsuses ja töö nende elluviimiseks juba käib – estoonlased on väärt, et nende pürgimusi ka toetataks. Ooperitrupi tähtsamatest töödes nimetas ta Verdi 100. surma-aastapäeva tähistamist jaanuaris 2001, mille puhuks esmakordselt Eestis lavastatakse tema “Macbeth”, tuuakse uue kujundusega taas lavale “Don Carlo” ja kutsutakse Moskvast külla Helikon kahe “Aida” etendusega. Hooaeg lõpetatakse Mussorgski “Boriss Godunovi” uuslavastusega. Balletitrupi suuremad tööd on 1. XII esietenduv “Pähklipureja” ning märtsikuine Kalloši – Murdmaa undiini-ainelise balleti “Pulmareis” maailmaesiettekanne. Operetirepertuaar rikastub Straussi “Öö Veneetsias” esietendustega operetipäevadel oktoobri algul. Loomingulise juhi öeldut detailiseeris balletipoolelt Mai Murdmaa ja ooperi uuslavastuste osas Neeme Kuningas. Statsionaaris antakse 222 etendust, lisaks mitu huvitava kavaga kontserti. Välisajakirjanduseski positiivset vastukaja leidnud Kangro ooperi “Süda” etendusega 13. X märgitakse Estonia kauase dirigendi Peeter Lilje 50. sünniaastapäeva.
Estoonlastel on ees ka mõni gastroll: juba 4. IX sõidetakse Bizet’ “Carmeni” nelja etendusega Küprosele, kuu aega hiljem viiakse Kreekasse lühiballetid “Daphnis ja Chloė” ning “Carmen”. P. Himma toonitas, et kõik sõidud tehakse kutsuja kulul, kuigi maailm praktiseerib ka teist võimalust – kui riik on huvitatud oma kultuuri promotsioonist, katab ta osa kulusid. Praeguses olukorras Eestis sellise võimalusega arvestada ei saa.

Tormis ja Pärt esiettekandel EXPO-l
2. IX korraldatakse Hannoveri maailmanäituse EXPO kultuuriprogrammi põhiürituste hulgas uue koorimuusika esitluskontsert “Sieben Exponaten”, kavas Euroopa seitsme silmapaistva koorihelilooja, nende seas kahe eesti autori teosed.
Kava esitatakse EXPO kontserdisaalis mitme koori osalemisel. Veljo Tormise teost juhatab Hannoveri kuulsa tütarlastekoori ees Gudrun Schröfel, kes ka tellis selle 1997. a. valminud “Kalevala”-ainelise teose “Sampo cuditur” (“Sampo tagumine”) tütarlastekoorile (Hannoveris ka tantsivatele tütarlastele, koreograaf Milos Zilic), alasile ja palktrummile. Maailmaesiettekandele tulevate teoste autorite hulgas on veel Einojuhani Rautavaara, Petr Eben, Herwig Rutt, Alfred Koerppen, Knut Nystedt ja Arvo Pärt, viimaselt “Zwei Beter” (“Kaks palvetajat”). Homset kava korratakse samas ka ülehomme.

Priit Kuusk

Eesti muusika EXPO-l
Algaval kuul on EXPO-l eesti muusikuid tihedamalt kui eelmistel, kulminatsiooniks eesti päev 27. IX.
Ent juba lähipäevil, 5. – 10. IX, musitseerib Eesti paviljonis Rein Rannap, kes mängib EXPO-l “kõike peale klassikalise repertuaari”: eesti helitöid (Pärt, Rääts, Tubin), improvisatsioone tuntud klassikateemadele, eesti rahvamuusikale ja hittidelegi (“Yesterday”, “O sole mio”) ning enese new age -stiilis kompositsioone. 12. IX annab samas tunnise kontserdi Kirile Loo, kelle kava põhineb mullusele menukal CD-l “Lullabies for Husbands” (Erdenklang). 22. – 26. IX pakub Eesti paviljonis etnojazzi duo Villu Veski & Tiit Kalluste. 26. IX on EXPO Belvedere-laval Peeter Vähi “Supreme Silence”, esitajaiks Irén Lovasz, RAM ja käsikellade ansambel “Arsis” juhatab Kristjan Järvi. Viimased astuvad üles ka eesti päeval kõrvu NYYD Ensemble’i, Saxappeal-Bandi jt., kõlamas Tormise, Tüüri, Sumera, Eespere muusika.

Eesti muusikat Jaapanis
Hiljuti Eesti ja Soome turneelt kodumaale naasnud Tokyo Filharmoonia Koor dirigent Chifuru Matsubara juhatusel andis peadirigent Chifuru Matsubara juhatusel 27. VIII Tokyos kontserdi eesti ja soome muusikast.
Jaapani esinduskoori kavas olid Cyrillus Kreegi psalmid ja Mart Siimeri Eestis seni esitamata koorikompositsioon “Tõeline viinapuu”, samuti Sibeliuse, Rautavaara ja Kokkoneni teosed. Sama kavaga esineti juba 6. VI ka Osakas. Varem Soomes elanud ja töötanud Chifuru Matsubara on eesti muusikute ja muusikaeluga heas kontaktis juba aastaid.

Esitleti Tormise elulooraamatut
Prisma Prindi kirjastus ajastas “Jonni pärast heliloojaks” ilmumise Veljo Tormise 70. sünnipäevaga, mida tähistavate ürituste ritta mahtus ka teisipäevane raamatuesitlus Estonia talveaias.
Kirjastuse direktori Elo Lutsepa sõnul sobib raamatuga märkida ka selle koostaja Priit Kuuse äsjast sünnipäeva ning kirjastuse enese taastegutsemise esimest aastapäeva. Priit Kuusel sündis Tormise-raamatu mõte Neeme Järvi “Maestro” ilmudes, Tormise nõussesaamine võttis aastaid – enesest kõnelemine on maestrole “üks vaev ja häbi –, raamatu tegemine vaid kuid: esimene lint sai salve 16. I, viimane (25.!) 7. V. Viimaks harjunud Tormis häbiga nii ära, et hakkas “rääkima asju, mida poleks pidanud rääkimagi.” Nüüd on need jutud raamatusse raiutuna huvilistele kättesaadavad. Esitlust kaunistas pikalt Jaapani-turneelt naasnud Ellerhein Tiia-Ester Loitme juhatusel. Esitlust kasutasid maestro õnnitlemiseks rahvusooperi ja EMA juhtkond jpt. “Hinge teeb haigeks, kui palju lilli peab oma elu jätma – see on juba 12. sünnipäevaüritus ja neid tuleb veel,” muretses maestro, lubades neid lilli armastada nii, kuis oskab.

Muusikaakadeemia alustas kontsertidega
Kontserdihooaja EMA kammersaalis avasid tänavu külalised – 30. VIII andis seal kontserdi Schleswig-Holsteini muusikafestivali orkestriakadeemia Salzau puhkpillikvintett (flööt Rahel Leuenberger Šveitsist, oboe Benito Arellano Hispaaniast, klarnet Benjamin Seltzer USAst, fagott Rui Miguel de Castro Lopes Portugalist ja metsasarv Ivo Gass Šveitsist) ja eile õhtul flötist Kersten McCall Saksamaalt, klaveril Jana Peäske.
Pühapäeval kell 16 esineb EMA kammersaalis Uus Tallinna Trio – Harry Traksmann (viiul), Kaido Kelder (tšello) ja Marrit Gerretz-Traksmann (klaver) –, kavas Beethoven, Šostakovitš, Kleiberg; esmaspäeval kell 18 klaveriduo Kai Ratasepp – Mati Mikalai, kavas Schubert, Debussy, Messiaen, Martinu.

Stuudio Cantores Vagantes alustab
9. IX kell 12 alustavad Mustpeade Maja varajase muusika stuudio Cantores Vagantes plokkflöödiõpetajad väikese kontserdiga oma XII hooaega.
Uudisena võetakse kasutusele uus pilliõppe süsteem, kus ühele individuaaltunnile nädalas lisandub eriala grupitund, mis arendab paremini loovust, lisab esinemiskindlust ja toetab koostööd. Samas ei kao tänu individuaaltunnile õpilase privaatsus. Stuudiol on ka plokkflöödile sobivaid saatepille (klavessiin, spinetid, orel) ning koostöö Vanalinna Muusikakooli klavessiiniõpetajatega toob nende õppurid meie omi saatma. Jätkatakse ansamblitundidega. Stuudios leiavad tegevust igas eas plokkflöödimuusika sõbrad. Väikese füüsilise koormuse tõttu on plokkflööt üks sobivamaid pille lastele, kuid esimesi samme on võimalik seada täiskasvanuilgi. Stuudio pakub täienduskoolitust ka plokkflöödiõpetajatele. Lisaks stuudio usaldusväärsusele, mille tagavad rikkalik noodi- ja pillikogu koos ajaloolise töökeskkonnaga Mustpeade Majas ning õpetajate plokkflöödierialane ettevalmistus Haagi Kuninglikus Konservatooriumis, pakub stuudio oma õpilastele soodustustega juurdepääsu kõigile Cantores Vagantese ettevõtmistele. Esimene neist, plokkflöödipäevad, leiab aset novembri alguses. Lähem infot tel. 644 59 50 või e-postiga cantoresvagantes@hot.ee.

Pianistide suvekool Valgas
Valga VII pianistide suvekooli kursustel 22. – 25. VIII oli osavõtjaid 80, kümnest Lõuna-Eesti muusikakoolist. Klaveritunde juhendasid prof. Ivari Ilja (EMA) ja H. Elleri nim. Tartu muusikakooli õpetajad. Improviseeriti Anto Peti, Tanel Joametsa ja Ebe Münteli käe all.
Lisaks praktikale saadi teadmisi ka teoorias – kuulati Riia J. Medinši nim. muusikakooli õppejõu René Salaksi loengut “Närvisüsteemi osast teoreetiliste teadmiste süsteemi omandamisel”, G. Otsa nim. muusikakooli õpetaja Lembit Orgse loeng-seminari “Klassikalistest sonatiinidest” ning Valga muusikakooli õpetaja Lenel Ranna loeng-seminari “Saatepraktika õpetamisest”. Inspiratsiooni ja kuulamiselamusi pakkusid igaõhtused kontserdid. Erinevates ansamblikooslustes esinesid improvisatsioonidega Anto Pett ja Tanel Joamets (klaver), Priit Lehto (laul), Tarmo Johannes (flööt) ja Ursula Saal (laul, saksofon). Soolokontserdi andis René Salaks ning suurepärase klaveriõhtu sisustasid Tallinna muusikakeskkooli õpilane Katja Fjodorova ja Riia Medinši-nim. muusikakooli õpilane Gints Rćsenis. Kursused lõppesid noorte pianistide ühiskontserdiga.

Pille Taniloo

Harry Kiisa arhiiv nüüd Eestis
Hiljuti suri Stockholmis üks väliseesti avaliku elu väljapaistvamaid tegelasi Harri Kiisk. Lahkunu soovi arvestades andsid tema muusikaloolised arhiivimaterjalid Eesti teatri- ja muusikamuuseumile augusti keskpaigas üle H. Kiisa tütred Maria ja Irene Kiisk 17. ja 18. VIII Stockholmi korteris, kus maestro oli elanud viimased aastakümned.
Kuna Kiisk tegutses aktiivselt mitmel alal – koorijuhi, pianisti, muusikateadlase, publitsisti, ajalehetoimetaja ja poliitikuna – ning oli koguja-tüüpi inimene, on tema talletatud materjalil suur kultuurilooline väärtus. Siia on kompaktselt kontsentreeritud nii välis- kui kodueesti parimate tegijate (ja mitte ainult muusikute) saavutused. Arhiivimaterjali hulgas on heliloojate C. Kreegi, J. Aaviku, U. Kasemetsa, L. Avessoni, E. Tubina, A. Sõmeri, K. Raidi jpt. heliloojate helitööde käsikirju ning nende koopiaid, muusikaalaseid raamatuid ja noote, kontsertide kavu, ajaleheväljalõikeid, eesti muusika vanu heliplaate, heliplaate väliseesti muusikutega, fotosid, kirjavahetust jm.

Alo Põldmäe

In memoriam Lepo Sumera
Homme Pärnus ja pühapäeval Tartus juhatab Kristjan Järvi Pärnu Linnaorkestrit, ühe teosena kavas Lepo Sumera Teine sümfoonia. Augustis oli dirigent seotud tema mälestusplaadi salvestamisega – jäädvustati Kalev Mark Kostabi helitöid Sumera orkestratsioonis. Samal kuul (11. VII) avaldas Independent ulatusliku Sumera nekroloogi Martin Andersoni sulest.

Teatriliidu juhatuses
Liidu juhatuse koosolekul 29. VIII arutati Eesti Teatriliidu kui katusorganisatsiooni ja erialaliitude juriidilise staatuse määratlemist seoses äsja jõustunud “Ametiühingute seadusega”.
Seadust kommenteerisid EAKLi esinaine Kadi Pärnits, EAKLi õigussekretär Margarita Tuch ning TALO esimees Toivo Roosimaa. Juhatus otsustas ametiühingute seaduse paragrahvi 27 alusel taotleda Eesti Teatriliidu kandmist mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri allosana asutatavasse ametiühingute registrisse. Juhatus otsustas välja töötada kutselise teatri ametiühingu organisatsioonide näidispõhikirja ning initsieerida ametiühingu organisatsioonide asutamise teatrites. Juhatus kuulas T. Roosimaa, R. Viidingu ja M. Allikmaa ülevaadet Vabariigi Valitsuse ja TALO palgaläbirääkimiste käigust. Juhatus väljendas rahulolu Kultuuriministeeriumi eelarve projektis praegu peegelduva 10 %-lise palgatõusu üle riigiteatritele ning avaldas lootust, et Riigikogu leiab vahendeid sama suureks palgatõusuks ka avalik-õiguslikule Rahvusooperile Estonia. Kuulati ka Rahvusvahelise Teatriinstituudi (ITI) Eesti keskuse presidendi Lembit Petersoni informatsiooni ITI 28. maailmakongressist Marseille’s. Juhatus otsustas initsieerida ITI Eesti keskuse üldkogu kokkukutsumise enne 2000. aasta lõppu. Otsustati ka luua Eesti Teatri Infokeskus ning kuulutada välja keskuse juhataja konkurss, temal lasuks tulevikus ka ITI Eesti keskuse ning teiste rahvusvaheliste teatriorganisatsioonide Eesti keskuste töö koordineerimine.

Endla teater Tallinnas
5. – 12. IX mängib Pärnu Endla Tallinnas möödunud hooaja lavastuste paremikku.
Sellesügiseses gastrollipaletis on etendusi igale maitsele, situatsioonikomöödiast traagikani, maailmaklassikast millenniuminäidenditeni. Draamateatris mängib Endla trupp 5. ja 6. IX J. A. Nooremba seni lavastamata “Küüni täitmist”, mida on nimetatud ka viimase aja võimsamaks lavastajadebüüdiks (lav. Tõnu Lensment). Salme kultuurikeskuses mängitakse 5., 6., 7. IX islandi dramaturgi ja õpetlase Arni Ibseni “skisofreenilist noortekomöödiat” “Taevariik”, mis paistis möödunud hooajal silma omalaadse simultaanse ruumikasutusega. Menuka ja tõsiseltvõetava komöödia on lavastanud Enn Keerd, kongeniaalse muusikalise kujunduse pani kokku Janek Vlassov. 8. ja 9. IX mängib Endla Draamateatris Shakespeare’i hilist näidendit “Talvemuinasjutt”, millest valmis spetsiaalselt ka uus tõlge (P. Volkonski ja H. Villemson). Visuaalselt mõjuka ja stiililiselt kirju lavastuse lõid lavastaja-helikujundaja Tiit Ojasoo ja kunstnik Lilja Blumenfeld.
7. IX astub Draamateatri lavale Victor Fox Jaan Rekkori kehastuses, et pealinlasteni tuua moraalikomöödia “Senaator Fox” (lav. Tiit Palu) peategelase kannatused. Eesti näitekirjanduse aasta debütandi Mihkel Ulmani tragikomöödia “Imede torn” etendub Draamateatris
10. IX. Selle millenniumihullusest, armastusest ja üle aegade kohtumisest jutustava näidendi on lavale pannud Enn Keerd.
11. ja 12. IX saab Estonia ruumes näha südamlikku muusikali “Salaaed”. Frances Hodgson-Burnetti populaarse jutustuse ainetel kirjutatud muusikali tõi lavale Aare Laanemets.

Eesti kultuuriminister Signe Kivi osales Taani kultuuriministri Elsebeth Gerner Nielseni kutsel 24. VIII Kopenhaagenis toimunud Põhjamaade kultuuriministrite konverentsil, mille peateemaks oli Põhjamaade identiteedi ja ühiste väärtustega seotu.
Balti riikide kultuuriministrite ühisettekande sisuks oli meie kuuluvus Põhjamaade lähipiirkonda ja sellest tulenev tihe kultuurialane koostöö. Ühe suurema projektina toimub aastal 2001 Eesti, Läti ja Leedu kultuurifestival Põhjamaades. Festivali toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Eesti, Läti ja Leedu poolt esines ettekandega Läti kultuuriminister Kaarina Petersone. Rootsi kultuuriminister Marita Ulvskog rõhutas konverentsil sisserändajate rolli Põhjamaadele omase multikulturaalse ühiskonna identiteedi arengus, Islandi kultuuriminister Björn Bjarnason rõhutas keele tähtsust identiteedi kujunemisel ja selle kandmisel. Konverentsi paneeldiskussioonil arutati viimase aja infotehnoloogia kiirest arengust tingitud muutusi nagu mobiilside lai levik, WAP, muusikatööstuses plaatide vähenenud läbimüük seoses muusika kättesaadavusega internetist, e-kaubandus, elektroonilised raamatud jm.
Signe Kivi sõnul oli äsjaavatud Kopenhaageni kuninglikus raamatukogus “Must teemant” toimunud konverents sisukas ning väga hästi korraldatud, lisaks sellele tutvustati ka raamutukogu lugu ja tegevust.

Reet Weidebaum 

Kristel Kikas