Viimased talvetunnid viisid meie hulgast populaarse teleesineja-viktoriinimeistri, viljaka tõlkija, unikaalse antiikajaloo populariseerija Hardi Tiiduse.
Mullu sügisel õnnitlesid arvukad sõbrad teda 80. sünnipäeva puhul. Need olid koolivennad Gustav Adolfi Gümnaasiumist, Tallinna Tehnikaülikooli ehitusosakonna õpingukaaslased ja korporatsiooni Tehnola vilistlased,  võitluskaaslased Eesti laskurkorpusest, kolleegid-ajakirjanikud paljudest väljaannetest, ilukirjanduse  tõlkijad ja  toimetajad,  ajaloolased Tartu ülikoolist, mille diplom  pühitses ta ajalooteadlaseks.
Ilukirjandust  hakkas Hardi Tiidus  tõlkima  40ndate lõpul. Eestindustele  vene  keelest  järgnesid  tõlked inglise  ja  saksa keelest.  Tema  vahendusel  jõudsid  eesti  lugejani  M. Twaini "Võhikud  võõrsil"  ja  "Kirjad  maa  pealt",  I. Shaw’  "Noored  lõvid"
ja  L. Feuchtwangeri  "Rebased  viinamäel".  Väga  loetavateks raamatuteks  said  kaks  tema  tõlgitud  R. Graves’i  romaani – "Mina, Claudius"  ja  "Jumal  Claudius".  Ühtekokku  tõlkis  ta  enam kui  poolsada  raamatut.
Aastatel 1955 – 1960 töötas Hardi Tiidus Eesti Raadios. Veerandsada aastat  oli  ta  Eesti Televisiooni peatoimetaja ning toimetaja  ja  ühtlasi menukas saatejuht. Ta  oli viis aastat kestnud  Soome – Eesti   võistlussarja "Naapurivisa"  esivõistleja. Eesti Raadio mnemoturniiris  esines  ta   üle  800  korra. Tiiduse  hiidtööks  on 135osaline telesari "Vana hõbe" . Need on ainult üksikud märksõnad suure elutöö ja enneolematu mäluvaramuga mehe eluraamatust, meie nii sõbraliku ja koduse Hardi aktiivsest rännuteest. Ta otsiti  üles,  kui  oli  vaja  kontrollida antiigiga  seotud  fakte.  Kunagise Kunstiklubi aegadest  on  meeles ta  muusikalised  improvisatsioonid  ja  ta poisikeselik  rõõm  selle  üle,  et  ta  oskab  peaaegu  kõiki  hümne mängida.  Ta  oli  särtsakate  kupleede looja  ja esitaja,  astudes uljalt  üle  totalitaarsetest  ideoloogiareeglitest.  Ta  oli   alati elevil  inimene,  kelle  traditsiooniline  teretuslause  "no  tere,  vana  kallis..." tuleb paljudele  ikka  ja  jälle meelde.