Konkursi "Miku-Manni oma raamat" võitis Henno Käo
 

Lasteraamatu projekti "Miku-Manni oma raamat" konkursi �ürii (Reet Krusten, Ellen Niit, Anne Rande – �ürii esimees, Jaan Rannap, Reet Tomband), lugenud läbi konkursile saabunud 20 käsikirja, otsustas pärast arutelu üksmeelselt avaldamiseks välja valida Henno Käo käsikirja "Kusagil mujal" (märgusõna "Riit").
"Miku-Manni oma raamatu" konkursi võitnud lasteraamatu kingib Eesti Raamatu Aasta Peakomitee koostöös haridusministeeriumiga 1. septembril 2000. aastal igale lapsele, kes läheb esimesse klassi nii Eestis kui ka Eesti hajalas Venemaal, Lätis ja Rootsis. Raamatute kinkimine on üks aprillis 2000. aastal algava raamatuaasta üritusi. Projekti autori ja ühe läbiviija Hanneli Rudi sõnul juhitakse üritusega Eesti kirjastajate tähelepanu sellele, et just nende missioon on avaldada eesti algupärandeid. �ürii tõstis esile veel ka järgmisi käsikirju: "Murumuna ja puruvana" ("Takjas"), "Konna musi" ("Konn"), "Neli hommikut ja üks õhtu" ("Murakas"), "Koolilapse 12 õuekuud" ("5xJass") ja soovitab kirjastustel nende autoritega kontakti võtta (autorite kontaktandmed on Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuses). 

Kaljuste koor Austraalias
Tõnu Kaljuste alustab Eesti Filharmoonia Kammerkooriga teist Austraalia turneed: esimene kontsert antakse pühapäeval Melbourne’is, viimane 1. XI Brisbane’is.
Esinetakse koos Austraalia Kammerorkestriga, kes ongi nende kaheksa kontserdi korraldaja. Ühistööna valminud kavas esindab eesti muusikat Arvo Pärdi “Berliini missa”. Austraalia esinduslikemas, Sydney Ooperimaja kontserdisaalis antakse kolm kontserti – 26., 30. ja 31. oktoobril. Sõidueelsel pressikonverentsil tutvustas Tõnu Kaljuste ajakirjanikele koori uusi kontoriruume: viieliikmelisele mäned�mendile kitsaks jäänud kambrist Väravatornis koliti kultuuriministeeriumi toel teatriliidu maja kolmanda korruse kolme tuppa. Kaljuste loodab, et paranenud töötingimused stimuleerivad ka mäned�mendi tõusu uuele tasemele; viimase nõrkuses näeb ta kogu eesti muusikaelu probleemi. Kooriproovid jäävad ikka Väravatorni, mis sobib mujalgi leviva tendentsiga hoida administratiivne ja proovikeskkond lahus. 
Äsjane Iisraeli reis oli EFK-le esimene riiklik tellimus, ajendiks Iisraeli ja Eesti valitsuse mullune kultuurilepe. Viis menukat kontserti Abu Goshi tõid kaasa ülivõrdeid kriitikalt ja pakkumise kontsertideks ka järgmisel festivalil.

Uus teos Erkki-Sven Tüürilt
Järgmisel nädalal saab 26. ja 27. X Birminghamis maailmaesiettekande Erkki-Sven Tüüri “Exodus”.
Teos valmis Birminghami sümfooniaorkestri ja Paavo Järvi tellimusel, nimetatud selle Birminghami Symphony Hallis ka esitavad. Kohal on autor, kes kontsertide eel kohtub publikuga üritusel "Meet the Composer". Samas kavas juhatab Paavo Järvi veel Mahleri VI sümfooniat.

Meenutatakse Hugo Lepnurme
Eesti Muusikaakadeemia tähistab prof. Hugo Lepnurme (31. X 1914 – 15. II 1999) 85. sünniaastapäeva orelimuusika päevaga 3. novembril.
Hommikul kl. 11 kogunetakse maestro hauale, misjärel siirdutakse muusikaakadeemiasse, kl. 12.15 presenteeritakse Lepnurme raamatut “Peatükke kultusmuusika ajaloost”. Kl. 13 kirjutatakse alla EMA uue oreli ehituse lepingule ja kl. 13.45 avatakse oreliklassis (A-401) Hugo Lepnurme portree. Seejärel viivad Anu ja Margo Kõlar läbi Lepnurme heliloomingu tunni (kl. 14 A-402). Kl. 16 algab Eesti Orelisõprade Ühingu asutamiskoosolek (A-103). Mälestuskontserdil, mis algab kl. 19 Nigulistes, esinevad Lepnurme õpilased ja kammerkoor Gloria Margo Kõlari juhatusel. Orelipäeva lõpetab meenutuste õhtu EMA kohvikus.

Tallinn tänas laulupeo juhte 
Mustpeade Majas toimus 14. X laulu- ja tantsupeol osalenud Tallinna dirigentide ja tantsujuhtide tänupidu, kuhu oli kutsutud üle 200 koori-, orkestri- ja tantsujuhi. 
Linnapea Peeter Lepp, kultuuriameti juhataja Ene Vohu ja tema asetäitja Kaie Kiilaspää jagasid mälestusmedaleid 50 kollektiivijuhile, kes näitasid üles erilist tublidust laulu- ja tantsupeo ettevalmistamisel. Peeter Lepp avaldas linna nimel heameelt, et tänavune üldlaulu- ja tantsupidu läks nii hästi. Linna esindajad avaldasid ühiselt rõõmu selle üle, et möödunud sajandil alguse saanud traditsioon ei ole kustunud ning kutsusid uut põlvkonda seda hoidma. Professor Kuno Areng esines koori-, orkestri- ja tantsujuhtide nimel vastutänuga, tuues eriti esile kultuuriameti osa kultuuri toetamisel. Kaie Kiilaspää tegi üleskutse: medalite jagamise võiks ehk asendada edaspidi laulu- ja tantsupeo jälgimise mugavamaks muutmisega peol osalevatele kollektiivijuhtidele – kõigil neil võiksid olla peol oma erimärgid ning nad peaksid saama peol kasutada just neile mõeldud toole.

Uuslavastus Ugalas
23. X esietendub Ugala suures saalis populaarse Austraalia näitekirjaniku David Williamsoni komöödia “Sõbrad ja raha”, mille lavastab Aarne Neeme.
Aarne Neeme on olnud teatriga seotud 1963. aastast ning teinud üle 200 lavastuse koostöös Austraalia, Uus-Meremaa ja Singapuri teatrikompaniidega. Ta on teinud pedagoogitööd mitmes teatrikoolis. Seekordne lavastus Ugalas on Neeme esimene töine kokkupuude esivanemate maa teatriga. “Sõprade ja raha” tegelaskonnaks on kirev seltskond, keda ühendab suvituspaik. Korraldatakse ühiseid dringiõhtuid, aetakse konventsionaalset loba ja klatšitakse neid, keda parajasti kohal pole. Lavastaja sõnul on tegu suhetekomöödiaga, mis uurib inimeste käitumist ja konventsioone kaasaegses ühiskonnas. Aarne Neeme: “Näidendi põhiküsimus on, kuidas inimesed seltskonnas käituvad. Inimesed peavad oluliseks, et teataks täpselt, kuidas ennast maailmale eksponeerida. See puudutab käitumist, kõnemaneere, riietust, kõike.” Lavastuse kunstnikutöö on Jaak Vausilt, muusikaline kujundus Peeter Konovalovilt. Mängivad Luule Komissarov, Arvi Mägi, Arvo Raimo, Vilma Luik, Margus Vaher, Anne Margiste, Andres Oks, Kristi Teemusk ja Martin Algus.

"Hall mees" Linnateatris
Tallinna Linnateatris esietendub täna kaasaegse briti dramaturgi Gill Adamsi näitemäng “Hall mees”, lavastaja Eero Spriit, kunstnik Kustav-Agu Püüman. 
“Hall mees” on lugu naiseliku ja meheliku maailmavaate põrkumisest, mõista püüdmisest ja mõistmatusest, armastusest ning armastuse puudumisest, sellest, kuidas me püüame vahel omaenda alaväärsustunnet lämmatada, pannes kannatama lähedased. Lavastus loob omalaadse pretsedendi, nimelt lavastas Eero Spriit kõnesoleva loo kõigepealt raadioteatris kuuldemänguna, seejärel tekkis idee näitemäng teatrilavale üle kanda. Mõlemas lavastuses on osatäitjateks Helene Vannari ja Väino Laes. “Halli mehega” avab Linnateater ka ühe uue saali, mängupaigaks on valitud teatri uues osas asuv Kammersaal sissekäiguga Lai t. 19.

Berliini teater Grips Tallinnas
28. X kell 14 ja 18 annab Eesti Riiklikus Nukuteatris etendusi Saksamaa tuntuim laste- ja noorteteater Grips.
Tänavu 30aastaseks saanud teatrit võib pidada realistliku lasteteatri pioneeriks. Uus oli eelkõige teatri meetod: üritati mõista publiku vajadusi, probleeme, igatsusi, end nendega samastada, et luua sensuaalseid, vitaalseid lavastusi, kus vaataja end ära tunneks ning leiaks abi enda mõistmisel ja muutmisel. Pärast aastaid kestnud kriitikute ja konservatiivide vaenulikkust on teater saavutanud rahvusvahelise tunnustuse. Gripsi näidendid on nüüdseks maailmakuulsad, neid on lavastatud üle 1200 korra ja tõlgitud 36 keelde. "Ettevaatust, piir!" on Tini Cermaki ja Andreas Moldaschli näidend sõprusest, hirmust ja usaldusest, inimestevahelise piiri ületamisest ja eeldustest selle saavutamiseks – tunda ennast, oma piire, et aktsepteerida teist, tema piire. Näidendi on lavastanud Herman Vinck, kes on ühtlasi loonud ka lavakujunduse ja kostüümid. Peaosades on Ulrike von Lensk (Tüdruk) ja Axel Prahl (Piirivalvur).

Seminar "Teater. Muuseum. Kool"
ASSITEJ Eesti Keskus korraldas koostöös ENA, Eesti Harrastusteatrite Liidu, AEFi ja Helsingi Teatrikõrgkooli täienduskoolituskeskusega 15. – 17. X rahvusvahelise seminari teemal "Kuraator – puuduv lüli looja ja publiku vahel".
Seminarist võtsid osa pedagoogid, muuseumide töötajad, teatrite esindajad ja teatrikuraatoriks õppijad Soomest – kokku 37 inimest. Seminari peaesineja oli Anthony R. Jackson Manchesteri ülikoolist, kes pidas kahepäevase loengutsükli ja viis läbi õpikoja "Teater ja kool", "Teatrikasvatus koolis", "Õppimine teatri kaudu", "Draama haridussüsteemis". Lisaks temale rääkisid Raija Airaksinen (Soome) teatrikuraatorite koolitusest, Anu Kivilo haridusprogrammidest muuseumis ja Ida- ja Kesk-Euroopa kogemusest, Maret Oomer kooliteatritest Eestis ja Katrin Nielsen ASSITEJ draamakoolitusest, Kari Linna teatrimuuseumi ja kooli koostööst. 

Arhitektuuriajakirjanduse foorum
8. – 10. X toimus Prantsusmaal Castries’s esimene Euroopa arhitektuuriajakirjade koosviibimine. Kolm päeva arutasid Euroopa arhitektuurikriitikud ja -ajakirjanikud ehituskunsti ja linnaarengu probleemide käsitlemist ja nende interpreteerimisega seotuid küsimusi.
Ürituseks oli ette valmistatud ka näitus, millel iga väljaanne tutvustas ennast ning oma tõekspidamisi nii sõnas kui pildis. Korraldajad (Lanquedoc Roussillon’i maakonna hariduskeskus ja ajakiri L’Architecture D’Aujourd’hui) olid koostanud kolmepäevase programmi nii, et kõigil osavõtjatel jätkus pinget ja huvi osaleda diskussioonides ja workshopil, käia ekskursioonidel ja arutada koostöö võimalusi. 
Kuna selline kohtumine oli esmakordne ja toimus Prantsusmaal, siis peegeldas põhiettekannete teemavalik peaasjalikult prantsuse arhitektuuriajakirjanduse problemaatikat. Kuidas kirjutada arhitektuurist kiiresti muutuval ajastul ja kuidas kirjeldada tänapäeva arhitektuuri kui kunstiobjekti või kui infrastruktuuri osa? Kellele on mõeldud arhitektuurikriitika ja kuidas see toimib? Teoreetikud tõdesid, et arhitektuuriajakirjanduse temaatika on paljuski mõjutatud arhitektuurist kui võimu inkarnatsioonist. Miks ilmuvad päevalehtedes pikad arvustused moetrendide, uue filmi, teatrietenduse, kunstinäituste või kontserdi kohta, kuid puuduvad põhjalikud ja uurivad artiklid arhitektuurist? Kas selle põhjuseks on ühiskondliku huvi puudumine või hoopiski ajakirjanike harimatus linnaehituslike ja arhitektuursete probleemide valgustamisel? Palju räägiti arhitekti ja arhitektuurikriitika vastutusest ühiskonna ees. 
Ühiselt tõdeti, et arhitektuuriajakirjandusel on täita tohutult tähtis roll ühiskonna harimisel. Arhitektuurialast kasvatustööd peaks alustama juba lapsepõlves, nii nagu seda tehakse paljudes Madalmaade algkoolides. Sellest, kui haritud on tuleviku ühiskond arhitektuurselt, sõltub ka arhitekti kui elukeskkonna kujundaja roll. Arhitekti ja arhitektuurikriitiku vastutus ühiskonna ees on tunduvalt suurem, kui seda tänapäeval osatakse väärtustada, seepärast loodan, et foorumite korraldamine jätkub ja nende mõju on märgata ka meie igapäevaelus. Euroopa esimesel arhitektuuriajakirjanike foorumil viibisid kahe eesti arhitektuuriajakirja Ehituskunst ja Maja esindajad ainsatena Baltimaadest (see sai võimalikuks vaid Eesti Kultuurkapitali toetusel), mis jättis kohal olnud arhitektuurikriitikutele väga positiivse mulje Eestist ja tema arhitektuurimiljööst. 

Ilmus Peterburi Teataja
Taas on hakatud välja andma ajalehte Peterburi Teataja, mille esimene number ilmus Peterburi Eesti Kultuuriseltsi ja EELK Peterburi Jaani koguduse tasuta väljaandena tiraa�iga 700.
Ajalehte aitasid käima lükata Peterburi Eesti peakonsul Peeter Kapten ja konsul Jüri Trei. Samanimeline eestlaste ajaleht ilmus esmakordselt Peterburis juba 1908. aastal, hiljem muudeti nimi Petrogradi Teatajaks ja Pealinna Teatajaks ning enne sulgemist 1917. aastal ilmus ta nime all Vabadus. Peterburi Teataja esimese numbri juhatab sisse president Lennart Meri pöördumine lugejate poole, mis lõpeb sõnadega: "Hoidke oma lehte, nagu hoiate muidki vaimuväärtusi". Peterburi Eesti Seltsi esimees Jaan Maldre annab avaartiklis ülevaate eestlaste elust ja tegevusest Peterburis läbi aegade. Möödunud sajandi keskpaigas oli Peterburis eestlasi ligikaudu 5000, sajandi lõpus ulatus nende arv üle 10 000, kasvades 1917. aastaks juba 50 000ni. Praegu elab Peterburis ligikaudu 5000 eestlast. Mihkel Štokalenko kutsub laulma neljahäälsesse eesti segakoori (koorijuht Sergei Varssavski, dirigent Nonna Levkovitš-Matson), õpetaja Katre Grigorjeva kutsub aga lapsi pühapäevakooli. EELK Peterburi Jaani koguduse jumalateenistused toimuvad iga kuu viimasel pühapäeval Vassili saarel asuvas Püha Mihkli kirikus. Peterburi eestlaste kirikutest kirjutab Heiki Samel, ülevaade antakse sini-must-valge lipu ajaloost, samuti Peterburi eestlaste tegevusest. Et sõnumid ka nendeni jõuaksid, kelle eesti keele oskus nigel, siis on enamik artiklitest trükitud nii eesti kui ka vene keeles. Esialgu ilmub Peterburi Teataja kord kolme kuu jooksul. Ajalehe toimkond asub Peterburi Eesti Kultuuriseltsis Gorohhovaja 3.

Järjekordsete hõimupäevade traditsioonilise avaüritusena avati 12. X Eesti Akadeemilises Raamatukogus Eesti Kunstiakadeemia suvist uurimisreisi tutvustav näitus “KESK AJA MAAL. Udmurdid ja ida-marid”.
EKA traditsiooniline soome-ugri ekspeditsioon (22) töötas tänavu juulikuus Baškortostanis elavate udmurtide, ida-maride ja eestlaste juures. Osaleti suurel ohvritalitusel ja pulmas, filmiti Lõuna-Uurali kuulsaid kaljumaalingutega koopaid, koguti andmeid kohalike eestlaste kohta. Näitus tutvustab ekspeditsioonil valminud joonistusi, fotosid kohalikust olmest ja inimestest, samuti kaasa toodud etnograafilisi esemeid. Hõimupäevad avas peakoordinaator Jaak Prozes MTÜ Fenno-Ugriast, ekspeditsioonist kõneles EKA tekstiiliõppejõud Kadri Viires. Tutvustati ka Aino Merila vastset väljaannet “Soome-ugri hõimumustrid klaverile”. Lisaks ehtsale mari rahvapillimuusikale pakuti soomeugrilikke sööke-jooke ning rahvarohke tudengiüritus kujunes hõimupäevade tõeliselt meeleolukaks avaakordiks. 

KULTUURIMINSTEERIUMIS

15. oktoobril kirjutasid AS Sakala Keskus ja Sihtasutuse Vanalinna Teatrimaja esindajad alla lepingud, millega hoone asukohaga Sakala 3 läheb Sihtasutusele Vanalinna Teatrimaja. Lepingu eesmärgiks on anda Vanalinnastuudiole võimalus renoveerida hoone teatrile sobivaks.
Sellekohased otsused on vastu võtnud kultuuriministeerium ja mõlema asutuse nõukogu, tuginedes vabariigi valitsuse seisukohale anda Sakala 3 maja Vanalinnastuudio käsutusse. Maja ülemineku vorm on pikaajalise tasuta hoonestusõiguse seadmine AS Sakala Keskusele kuuluva kinnistu osaks olevale hoonele Sakala 3 ning maja üleandmine koos kõigi kohustustega. 

Akvaariumid Rotermanni keldris
 

Preemiasaajad Jukka Siltanen ja Anu Tuominen.

15. X avati Rotermanni soolalao keldrisaalis Eesti Kujurite Ühenduse korraldatud näitus “Aquarium”. 
Akvaariumi kui kindla suuruse ja otstarbega mahuti idee pärines Terje Ojaverilt ning andis traditsioonilisele pisiplastika väljapanekule huvitava suunitluse. Suvel vaagisid korraldajad saabunud ideid ning valisid välja 34 eesti, soome ja läti autori tööd. Kasutatud on erinevaid materjale ja objekte, alates veest, kividest, liivast, kontidest ja lõpetades jalgrattakere ning mänguautodega. Avamisel ei puudunud ka fauna esindaja – Terje Ojaveri performancei kangelaseks oli merisiga. Näitusel anti välja kolm võrdset preemiat. Sõltumatu �ürii (Jaan Elken, Malle Agabuš, Karin Hallas, Ebe Nõmberg, Kalle Pruuden ja Reet Varblane) valik langes minimalistlikule ruumimängule “Sisemeri”, suhkrutükkidega palistatud akvaariumile “Bassein” ning mereandidest (saapad, võrgutükid) vormimängule “Mare nostrum”. Valitud tööde autoriteks osutusid soome kunstnikud – Jukka Siltanen, Anu Tuominen ja Arja-Maarit Puhakka. Näitus on lahti 14. novembrini.

Tihemets ja Agabuš Linnagaleriis
13. X Tallinna Linnagaleriis avatud näitus üllatab vaatajat veidi tavatu kunstnike kooslusega.
Ühes ruumis on saanud kokku graafik Evi Tihemets (1932) ja sisearhitekt Malle Agabuš (1948). Tihemetsalt on väljas litograafiad, mis koondatud pealkirja alla "Sajandilõpu unenäod". Tihemetsa teosed kannavad soome-ugri vaimu ja tööde läbivaks kujundiks on ristimotiiv. Agabuši väljapanek koosneb ruumilistest paberkompositsioonidest (graafikute loomingu algmaterjalist), mille autoripoolne pealkiri "Fiktsioonid" vihjab millelegi olematule, nähtamatule. Näitus on lahti 31. oktoobrini.

Rene Haljasmäe isiknäitus
18. X avati Adamson-Ericu muuseumis (Lühike jalg 3) Rene Haljasmäe isiknäitus “X” (loe: “rist”).
Eesti Kunstiakadeemia magistrant on korduvalt üles astunud grupinäitustel kodu- ja välismaal. Seekordne on tema magistritöö loominguline osa ja ühtlasi debüüt isiknäitusena. Eksponeerimisele tulevad kümme eestikeelset piiblit, mis on vihikuteni lahti lammutatud ning seejärel uuesti kokku õmmeldud. Eripärased on ka kasutatud köitematerjalid ja -stiilid. Plastik, klaas ja metall on klassikalise nahkköite juures ebatavalised materjalid, kuid akadeemilises raamatukogus restauraatorina töötav kunstnik on sobitanud need kümnele käsule toetudes ümber sisuploki. Kuhu kaldub sallivuse kaalukauss näitusekülastajas, nähes piiblit “valedetektorina” või “hundina lambanahas? Näitus on lahti 30. oktoobrini. 

Aarne Vasara karikatuurid Raatuses
16. X avati Raatuse galeriis Aarne Vasara (1949 – 1994) karikatuuride näitus.
18. oktoobril oleks Aarne Vasar tähistanud oma esimest juubelit. Ta on läinud meie kultuurilukku nii kunstniku kui ka animafilmide re�issöörina. Tema “Me lendame” kuulub eesti animafilmiklassikasse. Karikatuure hakkas Aarne Vasar joonistama 1970. aastate keskpaigast. Esimene karikatuuride näitus oli tal 1976. aastal Pegasuse kohvikus. Tema terav ja vaimukas huumor ilmus sagedasti ka Sirbis ja Vasaras. Raatuse galeriis on seekordne juba kolmas Aarne Vasara isiknäitus – 1991. ja 1993. aastal olid väljas tema akvarellid. Näitus on lahti oktoobri lõpuni. 

Marc Chagalli ja Hermann Talviku graafika Pärnus
10. X Pärnu preestri Mattiase poolt Pärnu uue kunsti muuseumis sisseõnnistatud näitusel on väljas 25 Chagalli värvilist litograafiat ja sama hulk eri tehnikais graafikat Talvikult. 
Lähenevat Kristuse sünnipäeva tähistav väljapanek on valitud Mark Soosaare poolt teadlikult piibliteemaline. Peamiselt Moosese 2. raamatust inspireeritud Chagalli (1887 – 1985) sari "Exodus" (“Väljaränne”) on valminud 1966. aastal, kujutades iisraeli rahva väljaviimist Egiptusest ja eksirännakuid Tõotatud Maa otsingul. Valgevenest pärit ja Pariisis elanud meistrile omaselt on tööd unenäolised ja fantaasiaküllased visioonid klassikalistest piiblistseenidest. Põhja-Rootsis elanud ja tegutsenud väliseesti kunstniku Hermann Talviku (1906 – 1984) looming on käsitluselt sürrealistlikku spontaansusse kalduvad religioossed nägemused, pärit aastatest 1951 – 1983. Ajastu ärevast alatoonist kantuna esineb tihti prohveti kuju, läbivaks teemaks on igavikutunnetus, valu ja kannatus, häving ning surm. Näitus sai teoks tänu Kultuuriministeeriumi ja Estonian Airi toetusele.

Gábor Munkácsi tekstiilid Tallinnas
22. X avati Lühikese jala galeriis ungari tekstiilikunstniku Gábor Munkácsi tööde näitus.
Enamik Munkácsi tekstiilidest on valmistatud igivanas ikat-tehnikas, mis põhineb sellel, et lõngad värvitakse enne kudumist. Kudumisel moodustuvad kangale hajusad mustrid, kusjuures iga kujund jääb erilaadseks ja kordumatuks. Et aga mustrid üldse moodustuksid, tuleb lõimede värvimine väga täpselt välja arvestada. Ta on põhjalikult uurinud erialakirjandust ning kohandanud tehnika kasutatavaks ka tänapäevastele elektrilistele kangastelgedele. Nende abil on ta valmistanud kardinaid, seinatekstiile, laudlinu, mis on eksponeeritud ja müügil Tallinna näitusel. 1994. a. asutas Munkácsi koos viie tekstiilikunstnikuga stuudio Eventuell. Stuudio valmistab moodsaid sisustustekstiile traditsioonilistes tehnikates. Stuudio tekstiilikogusid eksponeeritakse mh. Frankfurdi messil "Heimtextil", ning need on pälvinud ka auhindu. Näituse vahendas Eestisse Ungari Instituut (end. Ungari Kultuuriesindus).

Eesti kunst Andersoni muuseumis
14. X avati Amos Andersoni kunstimuuseumis näitus “Eesti kunst ajaleht Kaleva kogudest”.
Oulus ajalehe Kaleva kunstikogus on üle 120 eesti kunstniku maali, joonistuse ja graafilise lehe. Esinduslik väljapanek Helsingi tuntuimas eramuuseumis koosneb Tiit Pääsukese, Peeter Mudisti, Raoul Kurvitza ja Jüri Arraku maalide kõrval suureformaadilistest mütoloogilise ja rahvusromantilise ainesega graafikast Jüri Arrakult, Raul Meelelt, Urmas Viigilt, Siim-Tanel Annuselt, Leonhard Lapinilt jt. Arraku 12osaline monumentaalne söejoonistuste sari on inspireeritud “Kalevala” temaatikast. 1989. aastal omandatud sari on näituse dominandiks. Arraku monumentaalsus ja "laulva revolutsiooni" aegne allegooriline jõud mõjub ka nüüd, kümme aastat hiljem. Kogu koostajatel on olnud head kätt ja silma osta kunstnike töid just nende tõusulainefaasis. 
Kunstikogule, mis on üks suurim nüüdiskunstikogu väljaspool Eestit, pandi alus 1966. aastal Vive Tolli graafilise lehega “Suletud aed”, millele peatselt lisandusid Herald Eelma, Naima Neidre ja Jüri Arraku luuleillustratsioonide originaalid. Kogu täiendati ka 90ndate alguse lama-aegadel. Galerist Kaija-Rita Koivisto tutvustas näituse avamisel komplekteerimise põhimõtteid – valiku sooritab ajalehe kultuuritoimetuse töötajatest koosnev komisjon. Viimased ostud on sooritatud Raoul Kurvitzalt ja Liina Siibilt. 
Ajalehe Kaleva ja kirjastuse Pohjoinen abi eesti kultuurile on 90ndatel leidnud ka uusi väljundeid, nimelt on avatud Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures avatud omanimeline stipendiumifond humanitaarsete pürgimuste toetamiseks Eesti ajakirjanduses. Eesti äri- ja majanduseliidile on Kaleva kunstimetseenlus, mis väljub puhtalt ruumikujunduslikust funktsioonist, veel esialgu suhteliselt võõras.
"Kaleva" saja aasta juubeli tähistamise ürituste ketis oli Helsingi näitus kesksel kohal, tuues kokku rohkearvulise kultuuri- ja äriinimeste ning ajakirjanike seltskonna. Avamisel annetati ajalehe juubelimedal teiste hulgas ka Eesti Rahvuskultuuri Fondile, Eesti Kunstnike Liidule ja Eesti Instituudile Soomes.

Maie Helmile auhind Wroclawist
Wroclawi rahvusvahelise joonistuste triennaali Grand Prix (120 000 krooni) pälvis poola kunstnik Tomasz Tatarcz. Kolm võrdset auhinda (à 20 000 krooni) said Maie Helm Eestist, Jarmo Kurki Soomest ja Adam Sokolowski Poolast.
Seekord oli Wroclawisse saatnud oma töid üle 600 kunstniku, kohapealse kvalifikatsiooni�ürii sõela läbinud 211 kunstnikku 17st riigist. Eestlasi esindavad Maie Helm ja Tiina Reinsalu. 16. oktoobril töötas Wroclawis seitsmeliikmeline auhinna�ürii, kuhu peale poolakate kuulusid veel sakslane ja eestlane allakirjutaja isikus. Hinnati iga kunstniku väljapanekut tervikuna, mitte autori üksikut tööd. Juhuse tahtel olid kõik auhinnatud tööd suureformaadilised. Wroclawi triennaali ajalugu ulatub 1965. aastasse. Vahepeal on üritus läbi teinud muutuse Poola sisesest näitusest rahvusvaheliseni, kunstiliikide piire ületades ja joonistusest kaugenedes kuni joonistuse täieliku hülgamiseni möödunud triennaalil ja nüüd naastes algusesse sooviga edaspidi määratleda Wroclawit just joonistusnäituse toimumispaigana. Konkurssnäitusega samaaegselt avatakse veel kaks väljapanekut – ajalooline ülevaade Wroclawi joonistusnäitustelt viimase 35 aasta jooksul ja kutsutud kunstnike näitus, kus esineb 15 kunstnikku Argentinast, Eestist, Poolast, Rootsist ja Saksamaalt. Eestit esindavad Urmas Muru ja Marko Mäetamm. Kõik näitused avatakse detsembris 1999.

Herald Eelma teosed Soomes 
10. X, Aleksis Kivi päeval avati Põhja-Soomes Kuhmo linnas uus "Kalevala" infokeskus Juminkeko, mis tähendab liikumatut, paigal püsivat väärtust ja pärineb vanadest runodest.
Modernistliku, sammastega hoone arhitektid on samad, kes Vantaas Heureka teaduskeskusel (M. Heikkinen ja M. Komonen). Üle Karjala piiri, Kostamosse, kavatsetakse eurorahadega ehitada teine samasugune keskus, mis hakkab tegutsema kunstigaleriina. Vajaduse selliste rajatiste järele on ajalehe Pohjolan Työ andmetel tinginud kultuurimatkade intensiivistumine "Kalevala" paikadesse. Mitmes keeles multimeediaprogrammide kõrval on Juminkekos kuni 6. jaanuarini avatud "Kalevala"-teemaline kunstinäitus neljalt kunstnikult eri maailmakaartest – Karjala, Tansaania, Vietnam ja Eesti. Karjala kunstnik Vitali Dobrõnin on välja pakkunud õlimaalid, aafriklane Robino Ntila tušijoonistused ja puulõiked, vietnamlane Luong Xuan Doan aga segatehnikas, akvarellilaadsed "Kalevala" interpretatsioonid. 
Eestist kutsutud graafiku Herald Eelma (1934) väljapanek on neist kõige ulatuslikum. Eelma on soome rahvuseepost illustreerinud korduvalt. Tuntuimad ja korduvalt premeeritud on “Kalevala” 1985. aasta eestikeelsele väljaandele tehtud joonistused. Eesti Kunstimuuseum saatis Kuhmosse oma kogust 20 originaal-negro-joonistust (lähetuskulusid aitas kanda üks heatahtlik sponsor). 1985. aasta illustratsioonidele on kunstnik sellel aastal lisanud 20 punase tušiga teostatud "Kalevala"-teemalist joonistust. Soomest tagasi tulnud Herald Eelma ütles, et Juminkeko on jälle üks samm, millega soome kultuuri maailma viiakse. 

- 9. X avati Klaipedas rahvusvaheline akvarellinäitus, millest võtab osa 66 kunstnikku Rootsist, Saksamaalt, Venemaalt, Eestist, Leedust ja Lätist. Eestit esindasid individuaalkutse saanud Valli Lember-Bogatkina, Pille Lehis, Rein Mägar, Kai-Mai Olbri, Tiiu Pallo-Vaik ja Esther Roode. Näitus on lahti 1. novembrini.