Romantikat Soomest ja Rootsist
 

Timo Nuoranne

Eesti Filharmoonia tänavuse kontserdisarja "Vox romanticum" kolmas kava pakub Põhjamaade muusikat, juhatab Timo Nuoranne (Soome). Kontsert antakse täna Pärnus, homme Tartus ja pühapäeval Tallinnas.
Timo Nuoranne on Soome tuntuma segakoori Suomen Laulu kunstiline juht, 1997. aasta sügisest ka Soome Raadio kammerorkestri dirigent. Ka pianisti ja kontratenorina tegutsenud Nuoranne on eesti koorijuhtidele tuttav Vigala seminarlaagrist. "Vox romanticum’i" kava tutvustades loodab dirigent, et see õpetab eestlasi "paremini mõistma soomlaseks ja rootslaseks olemise sügavaimat olemust". Soome rahvusromantiline muusika on melanhoolse alatooniga, mis kõige sügavamalt tunnetatav Toivo Kuula kooriloomingus. Leevi Madetoja ja isegi Sibelius on selles kavas esindatud üsna heledates toonides. Rootsi romantiline muusika on meeleolult veelgi kergem, leiab Nuoranne. "Vox romanticum’i" viimast kava juhatab juunis Paul Hillier.

Heino Elleri muusikapreemiad
On kujunenud traditsioon tähistada professor Heino Elleri märtsikuist sünnipäeva kontserdi- või mälestusõhtuga. Tänavu seostub Elleri päev teist korda ka Elleri-nimelise muusikapreemia väljaandmisega.
1998. aastal TMMi asutatud Elleri-nimeline muusikapreemia antakse kas noorele heliloojale või teiste muusikaalade esindajale, kellel on silmapaistvaid saavutusi Elleri loomingupärandi tutvustamisel. Esimeseks laureaadiks sai aasta tagasi pianist ja muusikateadlane prof. Heljo Sepp. 1998. aasta loominguliste saavutustega kandideerivad preemiale heliloojad Helena Tulve ja Toomas Trass, muusikateadlane Mart Humal ning soome dirigent Juha Kangas. TMMi, Eesti Muusikaakadeemia ja Eesti Heliloojate Liidu esindajaist koosnev komisjon teeb laureaadid teatavaks pidulikul õhtupoolikul, mis toimub teatri- ja muusikamuuseumi vastrenoveeritud saalis 24. märtsil kell 16. Õhtu sisustavad H. Elleri loominguga prof. H. Sepp ning Tallinna muusikakeskkooli ja muusikaakadeemia noored viiuldajad. Pääs üritusele on vaba.

Paavo Järvi New Yorgi Filharmoonias
Paavo Järvi tegi debüüdi maailmakuulsa New Yorgi Filharmoonia Orkestri ees: kontserdid orkestri residentsis Lincoln Center’ Avery Fisher Hallis toimusid 11., 12. ja 13. märtsil. 
Kavas olid ameerika sümfonisti Paul Crestoni, Bartóki ja Brahmsi teosed. Kui noorem vend Kristjan juhatab New Yorgis juba aastaid (viimati ka New York City Ballet’ etendusi trupi pidevama külalisdirigendina), siis mööda maailma ringi rändav Paavo tegi kodulinna New Yorgi debüüdi alles hiljuti Philadelphia Orchestraga. Paavo Järvi kontserte New Yorgi Filharmoonias reklaamis oma rahvusvahelises kunstigiidis ka ajaleht Financial Times. 
Neeme Järvi käis koos Göteborgi Sümfoonikutega avamas Rootsi kultuurinädalat Hiinas: esineti kolme kontserdiga (8., 9., ja 11. III) Šanghais. Avakavas Šanghai uues 1800kohalises ooperimajas olid rootsi helilooja Andres Hillborg, üks hiina autor ning Sibelius (II sümfoonia); teise kontserdi sisustas Orffi "Carmina burana", kaasa tegi koor Rootsist. Kolmandas kavas oli populaarseid meloodiaid, eeskätt ansamblilt ABBA.

Noorte kolmas keelpillikonkurss
20. – 22. märtsini toimub Tallinnas III Eesti noorte keelpillimängijate konkurss (ENKK), mis toimub üle aasta ja on jätk vahepealsetele lastemuusikakoolide konkurssidele.
ENKK-l võivad osaleda noored muusikud kõigist Eesti õppeasutustest enne muusikaakadeemiat. Kuna LMKdes ja keskastme muusikakoolides on palju hiliseid alustajaid, pole vanuserühmad piiritletud vanuse, vaid klassi või kursusega. Konkurss on ühevooruline, rühmades V – VIII klass (kava ajaline maht kuni 10 min.), IX – X kl. või I – II kursus (kuni 12 min.) ja XI – XII kl. või III – IV kursus (kuni 15 min.). Igal vanuserühmal on kohustuslik etüüd, ülejäänud kava on vaba. Tänavune üritus tuleb õige ulatuslik: osavõtusoove on laekunud 79. Arvukas (17 osavõtjat) on tšellistide meeskond, kontrabassimängijaid on kaks ja vioolamängijaid üks. Viieliikmeline zürii koosneb EMA õppejõududest. Konkurss leiab aset Nõmme MKs järgmise ajakava alusel: 20. III kl. 9 registreerimine ja loosimine; kl. 10 viiuli noorem rühm; kl. 17 tšello noorem rühm; kl. 19 tšello vanem rühm. 21. III kl. 9.30 viiuli keskmine rühm; kl. 13.30 viiuli vanem rühm ja vioola; kl. 17.45 tšello keskmine rühm ja kontrabass. Konkurss lõpetatakse esmaspäeval, 22. märtsil Mustpeade Maja Olavi saalis kl. 12.

J. S. Bachi sünnipäevakontsert
21. märtsil kell 13 toimub järjekordne kontsertloeng klavessiinimuusika ajaloost Adamson-Ericu muuseumis (Lühike jalg 3) alapealkirjaga J. S. Bachi sünnipäevakontsert.
Sarja kuues kontsert on tervenisti pühendatud Bachi loomingule: kuulata saab nii soolo- kui ka kammerteoseid mitme huvitava koosseisuga. Lisaks seni sarjas esinenud EMA klavessinistidele (Marju Riisikamp, Irina Zahharenkova, Reinut Tepp, Oksana Butsenko) osalevad seekord ka Anneli Tanksimäe ja Britta Bauman. Tähtpäevakontserdil teevad kaasa tuntud instrumentalistid Andrei Valigura (viiul), Katrina Räni (sopran), Kalev Kuljus (oboe) ja Peeter Klaas (viola da gamba). Ettekandele tulevad kolmehäälsed inventsioonid, tokaata, kromaatiline fantaasia ja fuuga, kontsert kahele klavessiinile, viiulisonaat ja aaria "Pulmakantaadist". Sarja kunstiline juht Imbi Tarum annab vaadeldavast ajastust lühiülevaate ning kommenteerib esitatavat. Kontserdi vaheajal võib nautida Adamson-Ericu muuseumi väljapanekuid põhiekspositsioonis ja maalija Anne Parmasto uudisloomingu näitust "Pastoraal".

"Suvesümfoonia" Põltsamaal
Põltsamaa linnavalitsus ja Eesti Kontsert andsid teada, et neljandat suve järjest on Põltsamaa lossihoovis suur sümfooniakontsert: 21. augusti õhtul astub publiku ette ERSO Eri Klasi dirigeerimisel, solistiks trompeti-Paganiniks ristitud Sergei Nakariakov.
Sedapuhku koosneb kava populaarsest sümfoonilisest muusikast Wagnerist Johann Straussini. Erilist sära lisab eesti publikule veel tundmatu 22aastane Prantsusmaal elav trompetivirtuoos Sergei Nakariakov, kes ERSO ees mängib trompetil Mendelssohni Viiulikontserti. Piletid hinnaga 100 kuni 400 krooni on müügil.

Webberi hitid Paldiskis
Eesti Kontsert ja Paldiski linnavalitsus esitlesid suvelõpu suurüritust, 28. augusti (29ndal lisakontsert) muusikalikontserti Paldiski endise sõjaväebaasi riviväljakul, kus Andrew Lloyd Webberi hitte esitavad Londoni solistid (West End Company) Kim Criswell, Deborah Myers, Graham Bickley, James Graeme, ERSO ja oratooriumikoor Richard Balcombe’i juhatusel.
Kontserditelgis on 4140 kohta, piletid hinnaga 200 kuni 400 krooni jõuavad vabamüüki 25. märtsil. Kontserdi eelarve on 1, 73 miljonit, mis ei tule Eesti Kontserdi dotatsioonist. Kommertsüritus peab siiski ots otsaga kokku tulema ja see on mõeldav tänu pikale sponsorite reale. 

Heidi Løvlundi mälestuskontsert
Eilsel Heidi Løvlundi mälestuskontserdil Vanalinna Muusikamajas mängisid, laulsid ja meenutasid Heidit kolleeg Kjell Bitustøyl Norrast ning mitmed sõbrad Eestist: Celia Roose, Krista ja Raivo Sildoja, Sofia Joons, Tuule Kann, Jaak Johanson jt.
Heidi Løvlund suri selle aasta 21. jaanuaril raske haiguse tõttu. Ta oli 37aastane, kuid jõudis siiski õige palju. Sündinud Norras Bøs Telemarki maakonnas, perekonnas, kust pärines legendaarseid pillimehi. Ta mängis, tundub, et kõiki pille, aga eelkõige valdas ja õpetas norra hardangerviiulit, vilepilli ja rahvalaule. Raudse eesriide mõranemisaegu aastal 1988 sattus Eestisse, huvitus meie keelest, rahva- muusikast, mõtlemisest. Õppis aastatel 1988/89 Tallinnas pedagoogilises instituudis. Tõi norrakaid "Baltica" ja Viljandi pärimusmuusika festivalidele ning organiseeris siitpoolt mängijaid Norramaale. Oli tõesti üks Norra saadik, veel enne kui tema kuningriik Tallinnas saatkonna uksed avas. Vapper ja rõõmus inimene, üks neid varaseid omapäiseid muu-maailma saadikuid, kes julgesid meid aidata ja aitasid meil julgeda. See elu sai sul üsna järsk ja sügav, nagu see Nordfjord, mille kaldal viimaks elasid ja kuhu mäeveerule sind maeti.

Kandlemuusikapäevad Pärnus
4. – 7. märtsini olid Pärnus VI kandlemuusikapäevad. 
Nelja päeva sisse mahtusid rahvakandle õppepäevad (korraldas rahvakultuurikeskus), teoreetiline seminar ning rahvusvaheline festival, kus esinesid Eesti, Läti, Leedu ja Soome professionaalsed kanneldajad. Esindatud olid Vilniuse, Riia ja Helsingi muusikaakadeemia ning Otsa-nimeline muusikakool, Tallinna muusikakool ja Vanalinna Muusikamaja. Ainus neljast maast on Eesti, kus ei anta kõrgharidust rahvamuusika alal. Meie esimene rahvamuusikamagister Ave Sillaots (akordion) on oma kõrge kvalifikatsiooni saanud Vilniuse professorite käe all, kanneldaja Kristi Mühling saab peatselt magistriks Sibeliuse akadeemias. Els Roode on õppinud Lätis ja Tuule Kann Leedus. Leedu muusikaakadeemia rektor on öelnud, et viimane eriala, mis rahapuuduse tõttu peaks suletama, oleks rahvamuusika. Ka väliskülalised toob rektor kõigepealt rahvamuusikute juurde, et näidata, mis on neil tõeliselt oma ja eripärast, mida mujal maailmas ei ole. Kui selline arusaam jõuaks kord meiegi muusikahariduse juhtideni! Nii seminar, õppepäevad kui festival läksid korda. Tänu matemaatikust muusikaõpetaja ja õpilasmaja direktori Tiit Ermi entusiasmile kohtutakse kahe aasta pärast Pärnus, millest hakkab kujunema Eesti kandlemuusika pealinn. Kandlefestivalide vaimne ema Els Roode on optimistlik, ehk astume uude aastatuhadesse rahvamuusika erialaga muusikaakadeemias?

Põhjamaade näitlejad ja tantsijad Tallinnas
7. märtsil kohtusid Eesti Teatriliidus Soome, Rootsi, Taani, Norra ja Islandi kutseliste näitlejate ja tantsijate ühenduste esindajad Eesti Näitlejate Liidu ja Eesti Kutseliste Tantsijate Liidu juhatusega.
Küsimuste ja vastuste risttules arutati kaks tundi organisatsioonide ülesehitust ja töökorraldust. Külalised, kelle seas oli ka Rahvusvahelise Näitlejate Liidu (IFA) juhte, huvitusid eriti vabakutseliste probleemidest, liikmelisuse tingimustest, töölepingutest ning kordus- ja miinimumtasudest. Meiepoolseid selgitusi andsid peamiselt näitlejate liidu esimees Rein Oja ning tantsijate liidu esinaine Aime Leis-Garancis ja juhatuse liige Mare Tommingas. Eesti kultuuripoliitika nigelate lülidena valgustusid vabakutselisuse seaduse puudumine ja riikliku sotsiaalkindlustuse nõrkus. Kõigele vaatamata leidsid külalised, et meie näitlejail on tugev organisatsioon ja taasasutamisest möödunud kuue aastaga on tehtud märgatavat tööd, muljet avaldas eelmisel aastal sõlmitud kollektiivne tervisekindlustus. Külaliste poolt pakutud õhtusöögil kandus keskustelu juba laiemasse kultuuri- ja poliitikaringi, seda enam, et tegu oli valimiste päevaga.

Ooperitähe juubel
17. märtsil tähistas 75. sünnipäeva Vanemuise kauane ooperisolist Lehte Mark.
Oma lavakarjääri jooksul on Lehte Mark esinenud enam kui kuuekümnes rollis. Nende hulgas on suuri, dramaatiliste sopranite tipprolle, aga ka meeldejäävaid karakterosi operettides ja muusikalides ning sõnalavastusteski. Oma seni viimase rolli tegi Mark hoopis Ülo Vilimaa lavastatud balleti "Prügikastilapsed" proloogis. Lehte Mark on Vanemuise ooperi- ja operetisolist aastast 1957, esimene roll oli Agathe Weberi "Nõidkütis". Sellele järgnes Juta Aava "Vikerlastes", mis tänaseks kättesaadav ka CD vahendusel. Edasi tuli mitmeid osi, mida võib pidada sopranite unelma- ja lemmikrollideks: Fiordiligi (Mozarti "Cosi fan tutte"), Aida ja Amneris (Verdi "Aida"), Santuzza (Mascagni "Talupoja au"), Naine (Poulenci "Inimhääl") ning nimirollid Puccini "Toscas", Bizet’ "Carmenis", Cherubini "Medéas" ja muidugi Tubina "Barbara von Tisenhusenis". Soovime õnne eesti ooperikunsti grand old ladyle!

"Kiri ja raamat" EARis
14. aprillini saab Eesti Akadeemilises Raamatukogus vaadata näitust "Kiri ja raamat", millega tähistatakse raamatu- ja kirjakunstniku Paul Luhteini 90. sünnipäeva. Täna toimub EKA aulas konverents "Paul Luhtein ja graafikaõpetus", kus ettekannetega esinevad Kaisa Puustak, Enno Ootsing ja Vladimir Taiger.
Luhtein on 70 aastaga kujundanud rohkem kui pool tuhat raamatut, ligi 300 auaadressi, loonud arvukalt tarbe- ja vabagraafikat, avaldanud kirjakunstiuurimusi. Juubilar on muu hulgas ka Riigivapi ja Valgetähe teenetemärgi kavandi autor. Poole sajandi pikkuse pedagoogitöö jooksul on prof. Paul Luhteini käe all kasvanud mitu põlvkonda Eesti graafikuid. Juubelinäitusele EARis on kunstnik ise oma mitmekesise loomingu hulgast valinud raamatu- ja kirjakunsti osa, sealhulgas ka kunstipärased bibliofiilsed ja käsitsi kirjutatud raamatud. Sellel alal on ta teerajaja eesti raamatukunstis. EARi ulatuslikul näitusel saab näha juubilari ligi paarisada parimat raamatu- ja kirjakujundust, sealhulgas ka väsimatu kunstniku viimaste aastate töid.

Punkt on piiriks
4. aprillini on Tallinna Linnagaleriis avatud Raivo Kelomehe näitus "tokyocity.ee".
Kuigi aeg on nähtamatu, väljendab seda ruum. Raivo Kelomehe "tokyocity.ee" on tema sõnul pühendatud aja, kulu ja kestuse suhtelisusele ning selle subjektiivsele tajule. Linnaruumi ja geograafilisi piirkondi mõistame neile omistatavate tähenduste tõttu. Need tekivad ajas, milles tegutsevad inimesed. Aeg ja ruum on kokku liidetud tähenduste kaudu. Tähendusi mõistame kui lugusid, ajalugu ja fakte. Kelomehe Tokyo-pildistikus näeme tähendustest vaesestatud linnaruumi. Tokyot ilma jaapanliku kultuuri kohustusliku lisandita — kui abstraktset mustrit, graafilist ja auditiivset faktuuri. Paralleelselt Kelomehe projektiga Linnagaleriis on avatud internetilehekülg www.tokyocity.ee. Arusaadava sõna "tokyocity" on kunstnik ühendanud Eesti domeeninimede laiendiga ".ee". Selle teadliku ebakõlaga näib ta proovivat kohast välja ulatuda, kaotada seotust füüsilise keskkonnaga. Ja mis koht see "tokyocity.ee" ongi? Mitte-koht, kus piiriks on punkt sõnade vahel, mis on täidetud viljatute arutlustega ajast. Videol, nagu CD-ROMil, näeme abstraktseteks muutuvaid Tokyo vaateid, mis on kaadrid siselinna raudteelt Yamanote Line. Need võiksid võetud olla ka mujal. Teadmises neid kuuluvat müütilisele linnale märkame oma ülesköetud ootusi purunevat vastu tähenduseta ja realistlikku pildipinda. Kunstnik on kasutanud algmaterjali kui ainest oma mõtete illustreerimiseks aja suhtelisusest ja selle kiiruse tajumise tingitusest kohtade "omakiirusest". Ekspositsiooni kuuluvad CD-ROM, video ja internetiprojekt moodustavad üksteist täiendava terviku, kõneldes samadest asjadest, kasutades erinevat keelt.
Nelli Rohtvee

"Pühamu" Rotermanni soolalaos
16. märtsil avati Rotermanni soolalaos videonäitus "Pühamu" (Peeter Linnap, Jasper Zoova, Tarvi Laamann, Aarne Maasik).
"Pühamu" nagu ka teiste transtsendentaalsete kategooriate tekkelugu seostub nii ratsionaalsuse kriisiga kui ka vajadusega tunnetada maailma metafüüsiliselt ja aruväliselt: nii sünnivad müstikad ka tänapäeval. Infoajastu kõige maagilisem metafüüsiline (abitus)tunne on informatsiooni puudumine. Teadusele ja meelelahutusele rajatud kultuur otsib müstikat aga eeskätt iseenesest – eriti oma nn. piirialadelt. XX sajandi lõpul on kõige markantsemaks piirialaks osutunud kaoseteooria. Siiani ei tea me täpselt, kuidas tekkis universum ja millised on kaose seaduspärasused – me ei tea isegi seda, mis on gravitatsioon. Meie enesetunne hakkab kõikuma ka siis, kui räägime ruumist loodusteaduslikus, mitte sotsiaalses tähenduses. Installatsioon "Pühamu" lähtub üldtuntud eetrimürast. Kui looduse algelement nr. 5 –, televisioon, on lõpetanud masside teavitamise ja oma sihipärased mõttemaailma konstitueerivad manipulatsioonid, jäävad kodused maailmavaateaknad juhtiva signaalita ja hakkavad palendama nii iseenese "tühikäiku" kui maailmaruumi kõikvõimalikke foonisignaale, mille summat oskame parimalgi juhul nimetada vaid müraks. Kaos ja müra, mis on UR-kategooriad, asuvad Korra ja Signaali taga ning tegelikult just tänu neile saab võimalikuks kõikide inimteadvuse loodud kategooriate, struktuuride ning hierarhiate defineerimine. Nii nagu kultuur võlgneb oma eksistentsi loodusele, mees naisele, soe külmale jne., nõnda eksisteerib ka kõik see, mida suudame kirjeldada vaid tänu sellele, mis jääb ratio ulatusest väljapoole. Olles eeskätt vajadused, ei lakka metafüüsika ja müstika iial olemast. Pigem vahetavad nad kaasajastudes vaid vormi. "Pühamu" palendabki Kaose üht kaasaegset ja eriti allusiooniderohket nägu. 

Arnold Akbergi maalid Tartus
17. märtsil avati Tartu Kunstimuuseumi Kivisilla pildigaleriis Arnold Akbergi maalinäitus.
Akberg on eesti maalikunstis erandlik isiksus. 1894. a. sündinud kunstniku looming ulatub üle väga pika aja (1920. – 1980. aastateni), jäädes kindlaks konstruktivismile ja kubismile. Akberg oli 1923. a. loodud Eesti Kunstnike Rühma üks juhtfiguure. Rühma liikmed propageerisid vaid kubismi/konstruktivismi. 1930ndate aastate lõpul pöördub Akberg realistlikuma maalilaadi poole, 1940ndatel vaikib hoopis. Erilise tähtsuse ja kõlapinnaga olid aga tema 60ndatel – 70ndatel loodud, taas geomeetrilise, nüüd peaaegu et abstraktsiooniga täidetud pildid, mis avaldasid suurt mõju tolleaegsele geometristide põlvkonnale. Käesolev väike väljapanek esitab paremiku tema 1920ndatel aastatel valminud äärmiselt värvi- ja vormipeentest maalidest ning kõrvutab neid 1970. – 80. aastatel valminutega. Omapärane võimalus jälgida ühe idee transformatsiooni ajas.

Ene Luik-Mudisti maalid
12. märtsil avati Kastellaanimaja galeriis Ene Luik-Mudisti maalinäitus "Venus ja Aphrodite".
Ene Luik-Mudist (s. 1959) on esitanud väikese kollektsiooni peaaegu monokroomseid sümbolistlikke maale. Näiliselt antiikmütoloogiale viitavad süzeed peegeldavad kunstniku enda igavesi küsimusi. Kuivõrd võimalik on kunstniku ja naise olemine maailmas, mis omaks võetud kui lõputute näivuste eksistents. Kuivõrd võimalik on maalikunst kui kujutluste ja tähenduste väljendusviis. Näitus on lahti 5. aprillini.

Autoriraamatu näitus 
12. märtsil avati rahvusraamatukogu peanäitusesaalis näitus "Tarvilik raamat".
Nahakunstnike Liidu korraldatud näitusel esineb ligi 30 kunstnikku, pakkudes vastust küsimusele, milline raamat just kellelegi tarvilik on. Tööd jagunevad põhiliselt kahte lehte – esiteks traditsiooniline kvaliteetne nahkköide, kus põhitähelepanu on köitetehnilisel täiuslikkusel (Ruuda Maarand, Ivi Laas, Luule Maar) või kaanekompositsioonil (Urmas Orgusaar, Mall Mets, Tiiu Tulev) ja teiseks ideeotsingulised tööd, kus pakutakse vastuseid küsimusele raamatu tarvilikkusest mängulisemal moel, kasutades materjalina pigem paberit, kilet, lõuendit (Tiina Piisang, Sirje Kriisa, Maarja Undusk, Rene Haljasmäe, Irmeli Vaher), aga ka kasvõi kruupe ja kaerahelbeid (Pille Kivihall). Nii ühendab näitus kahte küll vastandlikku, ent siiski ka tihedalt teineteisega seotud pürgimust meie praeguses nahakunstis.

Ferromenaalne 2
Täna kell 17 avatakse kunstiakadeemia galeriis EKA metallikunsti osakonna 75. tegevusaastale pühendatud näitus "Ferromenaalne 2".
Tegemist on satelliitnäitusega näitusele "Ferromenaalne", mis toimub Kunstihoone galeriis. Väljapanek peegeldab eelkõige metallikunsti osakonna äsja lõpetanute ja seal õppivate üliõpilaste loomingut. Näitus on lahti 4. aprillini.

Rakvere galerii sai aastaseks
Rakvere galerii tähistab oma esimest sünnipäeva näitusega "Nähtud tööd", kus eksponeeritakse teoseid, mida galeriis aasta jooksul näitusega esinenud kunstnikud on galeriile kinkinud või üüri tasuks annetanud.
Näitus on järjekorras kahekümne neljas ja võtab kokku aasta jooksul tehtu. "Igast näitusest on üleval üks töö, mis kokku moodustavad terviku," on galerii kuraator Riho Hütt rahul tekkinud kollektsiooniga. "Me tahame haarata kunsti mõistet pisut laiemalt. Aastaga on see eesmärk ka saavutatud." Virulastele on näidatud eripalgelist kunsti, alates Virge Jõekalda ja Jule Käeni graafikast ning lõpetades klaasikunsti ja Liina Siibi fotoprojektiga, mis tekitas huvi ka pealinna kunstitundjais. Galeriis oli vaadata ka Priit Verlini poleemikat tekitanud "1 tool".

Ellen Kolk ja Hermes Sarapuu Sambas
27. märtsini on Sambas avatud Ellen Kolgi ja Hermes Sarapuu ühisnäitus "Kontrast".
"Kontrast" on ema Ellen Kolgi ja poja Hermes Sarapuu esimene ühine näitus. Autoreid seob ehtsa materjali lembus (marmor, pronks, õlimaal), klassikaline lähenemine vormile, koloriidile ja üldkehtivatele normidele. Ellen Kolgi üheks väljenduslikuks põhielemendiks on naine-neitsi, mille kaudu vormub mõõdukalt poeetiline ja looduslähedane elutunnetus vormideks pluralistliku ajastu vormituses, postitades nii sõnumi ilust, unistuslikkusest, harmooniast kohatu ajastu nägelustesse, mille kuub on juba ammu kaotanud ideaalse väljanägemise. Klassikalist maalilist kvaliteeti väljendavad ka Hermes Sarapuu goyalikud pildid. Kuid Goya nägemuslikkuse asemel on kindlaloomulisem objekt või napi lavastuslikkusega situatsioon. Pruunikas-rohekas-hallide toonidega koloriit ja töödes väljenduvad inimlikud seosed vägevamate jõududega viitavad võimalikule lähedusele Anselm Kieferi kunstiga, kuigi emotsionaalselt teisel lainepikkusel. Näitus mõjub külaskäiguna muusade majja.

Tõnu Talivee filmifotod Kinomajas
Aprilli keskpaigani on Tallinna Kinomajas vaadata Tõnu Talivee 66 fotot, millel kujutatu seondub praegu kinos Sõprus linastuva Valentin Kuigi mängufilmiga "Lurjus".
Tõnu Talivee (s. 1951) oli "Lurjuse" võtetel fotograafiks. Kokku tegi ta üle 600 pildi, millest valis kümnendiku näitusele "Kaamera ees ja kaamera taga". Iga fotograafi unistus on mõistagi hea ja õige momendi tabamine. Jäädvustusi on nii filmist kui selle tegemisest, filmitöö köögipoolelt. Pildid on näitusel esitatud paarikaupa, sobivuse järgi. Kaks pilti koos loovad enamasti mingeid uusi seoseid, tekitavad assotsiatsioone. Või siis esitab üks piltidest filmis toimuvat ja teine peaaegu samal hetkel võtteplatsil juhtunut. Tõnu Talivee kokkupuude fotograafiaga algas juba kooliajal. Huvi süvenes tööleasumisega Tallinnfilmi nukufilmi. 1973. aastast töötas ta seal täpselt veerand sajandit, algul assistendina ja hiljem operaatorina. Ta jõudis üles võtta ligemale 50 filmi. Praegu on Talivee teist aastat vabakutseline. Esimene suurem ülesastumine oma fotodega oli 13 aastat tagasi Tantsutares Tallinfilmi sürrealistide rühmanäitusel. Praegune on tema kuues isiknäitus, kõik toimunud Kinomajas. Talivee armastab pildistada loodust. Nii on ta esitanud oma näitustel fotosid Norrast, Prantsusmaalt, Osmussaarelt. Talivee seni viimane suurem töö oli fotograafina Peeter Simmi lühifilmi "Aida" võtetel. Simmi film kuulub ühe novellina Balti riikide ühisesse filmiprojekti. Kõik kolm reþissööri lähtusid klassikalistest dramaatilistest armastuslugudest. Ilmselt paneb Talivee ka selle materjali põhjal õige varsti püsti näituse.

Taavi Eelma