10. jaanuari hommikul suri 78 aasta vanuses tuntud eesti graafik ja pikaajaline Eesti Kunstnike Liidu esimees Ilmar Torn.
Ilmar Torn sündis 1. jaanuaril 1921. aastal Kuressaares. Ta on olnud sõdur II maailmasõja kaevikutes, õppinud arstiteadust, olnud ajakirjanik. 1955. a. lõpetas Ilmar Torn kunstiinstituudi graafikuna. Pika ja aktiivse loomeelu jooksul on tema tööd saanud tuntuks jõulise nägemisviisi poolest, moodustades omanäolise tahu eesti graafika üldpildis. Oma loomingus on ta pidevalt pöördunud oma kodusaare Saaremaa visioonide poole. Pika aja jooksul on ta õpetanud noori kunstnikke kunstiakadeemias.
1962 – 67 oli Ilmar Torn Kunstnike Liidu vastutav sekretär, järgnevad kaheksateist aastat (1967 – 85) esimees. See oli raske aeg nii eesti rahvale kui kunstile. Ilmar Torn suutis nendel aastakümnetel olla omamoodi võimumaailma ja kunstnikkonna puhver, neutraliseerides kõrgematest sfääridest tulnud lööke. Tal on erakordsed teened selles, et eesti kunstnikkond suutis okupatsioonipäevil kätte võidelda teatava eristaatuse, suurema loomevabaduse ja turvalisuse, kui see oli võimalik impeeriumi teistes osades. See nõudis talt ausust, pühendumist ja suuri diplomaadivõimeid. See on elutöö, mis on jäänud dokumenteerimata, mille üksikasju teadsid vaid vähesed. See oli töö, mis toimus enda läbipõletamise hinnaga. Kogu selle keerulise aja jooksul suutis Ilmar Torn näiliselt võimatut – jääda kunstnike silmis usaldusväärseks ja populaarseks liidriks.
Meie mälestustes jääb Ilmar Torn kuni viimaste kohtumisteni ikka ühesuguseks – kortsus nägu, pikk vibalik figuur, kandilised liigutused ning võitmatu elujanu. Ta oli mees, kelle välise lihtsakoelisuse taga peitus terav mõistus ning kindel otsustusvõime. Viimastel kuudel ta teadis, mis teda ootab, kuid ta suutis minna oma saatusele vastu rahulikult.
Eesti kunstnikkond mälestab oma kolleegi ja kauaaegset esimeest ning avaldab kaastunnet lahkunu perekonnale.