Auhinnad ja stipendiumid
Aasta lõpus on kõigil sihtkapitalidel  lisaks tavapärastele eraldistele veel mitmeid suuri  väljaminekuid: näiteks aastapreemiad ja kirjanduse sihtkapitalil ka stipendiumide määramine. Kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad antakse välja K. J. Petersoni sünnipäeval, 14. märtsil. Kirjanduse aastaauhinna suurus on juba hulk aastaid olnud 25 000 krooni, vahepeal on elukallidus aga oluliselt tõusnud. Sihtkapitali nõukogu otsustas auhinda seekord pisut suurendada: selle suurus on nüüd 30 000 krooni. Otsustasime toetada ka äsja lõppenud romaanivõistluse auhinnafondi 60 000 krooniga.
Esimest korda andis kirjanduse sihtkapital  välja Henno Rajandi nimelise stipendiumi, mis asutati kolme peatoimetaja – Märt Väljataga, Udo Uibo, Mart Meri –  ettepanekul.  Selle sai  Arvo Alas, kes jätkab tänuväärset tööd vanaislandi tekstide eestindamisel. Kultuurkapitali stipendiaadina kavatseb ta tõlkida umbes 500-leheküljelise Njalli saaga.  Üldse taotles stipendiume 1999. aastaks  üle saja kirjaniku, tõlkija, kriitiku ja  toimetaja. Koos varem määratud kaheaastaste stipendiumidega saab 1999. a. Kultuurkapitalilt toetust 66 literaati, seega 16 inimest rohkem kui eelmisel aastal. Tundub, et võimalike stipendiaatide arv on optimaalsele üsna lähedal. Seekord määrasime oma kasinaid raharessursse arvestades 1000-krooniseid stipendiume hoopis rohkem kui möödunud aastal. Väike raha küll, aga toetus literaadile on seegi, ja mis oluline – regulaarne. Loodetavasti teenitakse loometööga sellele lisa. Edaspidi tuleks nii väikeste stipendiumide arvu siiski vähendada. 1998. a. maksti stipendiumideks kvartalis 339 000 krooni, aastas 1 356 000. Umbes viiendik kirjanduse sihtkapitali eelarvest kulus seega stipendiumidele.  1999. a. on need arvud vastavalt 367 500 ja 1 470 000.
Juba kolmandat aastat määrab kirjanduse sihtkapitali nõukogu stipendiume ainult üks kord aastas. Stipendiumitaotluste esitamise aeg on novembris, selle kohta avaldatakse iga kord ka eraldi kuulutus. Muul ajal esitatud loomestipendiumi  taotlusi ei ole võimalik arvestada. Ainsa erandi sellest reeglist tegime möödunud aastal eesti kirjanduse tõlkijatele ja määrasime ka aasta jooksul neile toetusi eesti autorite teoste tõlkimiseks. Juhul kui käivitub raamatukogulaenutuse hüvituse seadus ja  luuakse
selle baasil fond või sihtasutus, mille üks peamisi ülesandeid on loometoetuste määramine kirjarahvale, peab kirjanduse sihtkapital muidugi üle vaatama oma stipendiumide määramise põhimõtted. Ilmselt jääb sel juhul loominguliste toetuste põhijagajaks loodav sihtasutus. Kuid ka kirjanduse sihtkapital peaks säilitama mõned oma stipendiumid.
Käesoleva aasta kahe esimese kvartali jooksul  saab tasutud Käsmu  loomemaja ostuvõlg. See tähendab, et edaspidi vabanevad täiendavad summad kirjanduse toetamiseks. Käsmu maja saavad Kirjanike Liidu liikmed kasutada soodustingimustel ja eesti kirjanduse tõlkijad tasuta, stipendiumi toel. 

Mis jäi rahastamata?
Kahjuks jäi kirjanduse valdkonnas seekord rahastamata mitu väärtkirjanduse väljaandmise projekti, mida sihtkapitali nõukogu tegelikult põhimõtteliselt toetas ja mis aktsiisi normaalse laekumise korral oleksid lahedalt mahtunud meie eelarvesse. Mõne taotluse läbivaatamise lükkasime edasi järgmisesse kvartalisse, teistel palume esitada uus avaldus.
 Jaotamata jäi ka arvutiostmise toetusraha, mida me - vähe küll, aga siiski igas kvartalis oleme püüdnud  anda. Egas midagi, vaatame neidki
taotlusi kolme kuu pärast.