V A R I A
XIV vanamuusikafestival Viljandis
Vana hansalinn Viljandi oma keskaegsete lossivaremete, rohelusse
uppuvate parkide ja romantiliste kontserdipaikadega on taas valmis vastu
võtma kõiki vanamuusikahuvilisi. 15. – 18. juulini toimub
XIV Viljandi vanamuusikafestival, mis sündis Tõnu Sepa ja tema
ansambli eestvedamisel 1982. aastal.
Sel suvel on festivali põhieesmärk avada vanamuusika rahvalik
olemus. On ju keskaja helindid tihedalt seotud folklooriga, renessansi
ajal aga õitses seltskondlik musitseerimine. Solistikultus tuli
alles baroki ajal. Tavapärastest vabaõhukontsertidest huvipakkuvaim
on 15. juuli hilisõhtul järve ääres korraldatav ava-performance,
lavastajaks Tiit Ojasoo. Nagu juba tavaks, avab kontsertide sarja
Viljandi Linnakapell festivali kunstilise juhi Neeme Punderi
juhatusel. Kava on koostatud inglise maskietenduste muusikast. Festivalilt
ei puudu ka Hortus Musicus, kes on olnud vanamuusikapäevade
sünni juures ja esinenud peaaegu kõigil kordadel. Nende tänavune
kava on esmapilgul üllatuslik: ettekandele tuleb keskaja muusika kõrvuti
tänapäeva tuntuima gruusia helilooja Gia Kantšeli teosega “Magnum
Ignatum”. Tegelikult sobivad need suurepäraselt kokku, sest nagu paljude
nüüdisaja heliloojate (näiteks A. Pärdi) looming, tuginevad
ka Kantšeli teosed keskaja vaimsusele. Barokki ja varaklassitsistlikku
muusikat saab kuulata kahel kontserdil: Helina Mustonen esitab J.
S. Bachi klavessiiniteoseid ning ansambel Musica Petropolitana XVIII
saj. Peterburi õukonnamuusikat. See on huvitav ja meil vähe
tuntud lehekülg vene muusika ajaloost. Keskaja muusika on Tartu ansambli
Via Sonora ja Saksa Poeta Magica kavas. Viimase kollektiivi
esituslaad ühendab endas omaaegsete rändmuusikute ning tänapäeva
rahvalaulikute tunde- ja mõttelaadi. Üks festivali kõrghetki
on kindlasti Händeli oratooriumi “Iisrael Egiptuses” ettekanne Eesti
Filharmoonia Kammerkoorilt ja Tallinna Kammerorkestrilt Tõnu
Kaljuste juhatusel. Omapäraseks tõotab kujuneda kultuurimaja
kohvikus korraldatav jam-session, kus kõlavaid improvisatsioone
võib nimetada ka keskaegseks dťässiks. Festival kulmineerub
18. juulil Pauluse kirikus, kus esineb esmakordselt Eesti Renessanssorkester
Andres Mustoneni juhatusel. Nelikümmend Tallinna, Tartu ja Viljandi
vanamuusikut esitavad renessansiajastu kõige iseloomulikumaid instrumentaalťanre,
tantse ja kantsoone.
Maret Tomson
Neeme Järvi tuleb Oistrahhi festivalile
Mõni päev tagasi sõlmisid Pärnu linnapea
Vello Järvsalu, Pärnu David Oistrahhi festivali kunstiline juht
Allar Kaasik ja maestro Neeme Järvi kokkuleppe, mille kohaselt toimuvad
2000. aastast festivali raames rahvusvahelised kursused sümfooniaorkestri
dirigentidele. Samuti juhatab Neeme Järvi järgmisel suvel Pärnu
Oistrahhi festivali lõppkontserti.
Kommenteerib Neeme Järvi: “Minu praegune eesmärk pole mitte
niivõrd juhatada kontserte, kuivõrd hakata õpetama
noori muusikuid, kes dirigentidena abi vajavad. Dirigentidel peab olema
selge, mis on dirigeerimine ja dirigeerimistehnika. Paljud suured kunstnikud
ja suurepärased dirigendid ei suuda noortele alati edasi anda neid
teadmisi, mis puudutavad dirigeerimistehnikat. Mõned suudavad edasi
anda head muusikatunnetust, vormitundmist ja partituuri tundmist. Kuid
kuidas leida mitmel puhul õiged lahendused, selles osas on määravaks
dirigeerimistehnika, millest paljud ei ole teadlikud. Sellest lähtudes
sai ühisel arutelul koos Allar Kaasiku ja Vello Järvsaluga teoks
idee õpetada igal aastal Pärnu suviselt suurepärases miljöös
muusikat rahvusvahelisel tasemel. Teataval määral kujutavad need
kursused konkurssi, kus määratakse esimene, teine ja kolmas preemia,
lõppkontserti juhatavad edukamad dirigendid.
Pärnu on see koht, kus tahaksin suviti oma teadmisi edasi andma
hakata. Tahaksin sinna tuua rahvusvaheliselt tuntud noori dirigente ja
õpetada neile dirigeerimiskunsti. Pärnus on läbi aegade
puhanud suurepärased ja tunnustatud muusikud, nende seas ka David
Oistrahh, kelle nime kannab festival. David Oistrahh oli maailmas väga
tunnustatud viiulikunstnik ja jääb selleks.”
Toomas Kuter
Põlva tõstab ausse eesti rahvamuusika
Põlvamaa kuulutas 1999. aasta Jakob Hurda aastaks. Selle
aasta kaalukamaid üritusi on esimene eesti rahvamuusika interpreteerimisfestival
“Põlva folkfest ‘99” 17. juulil.
Lähtudes Jakob Hurda ja teiste vanavarakogujate rikkalikust pärandist
ja paljude muusikute soovist interpreteerida eesti vanu regilaule, rahvaviise
ja -laule, korraldab Põlva Kultuurikeskus Intsikurmu lauluväljakul
eesti rahvamuusika interpreteerimise festivali.
Avatseremoonia lavastavad Rudolf Allabert ja pedagoogikaülikooli
tudengid. Festivalile tuleb võistlema kümme esinejat Tallinnast,
Tartust, Pärnust, Viljandist, Raplast, Võrust ja Põlvast,
ťürii (Lepo Sumera, Vaike Sarv, Ingrid Rüütel, Igor Tõnurist
ja Peeter Aas) valib kolm kõige originaalsemat ja huvitavamat interpreteerijat.
Auhinnaks on Ilme ja Riho Kulla pronksskulptuur ning rahaline preemia.
Ka publikul on võimalus valida oma meelisesineja. Külalisteks
on palutud Rein Rannap, kes esitab eesti rahvamuusika töötlusi,
ülemaailmselt hinnatud laulja Kirile Loo ja ansambel Linnamuusikud
Tallinnast ning Henry Laks koos ansambliga Doora.
Võrratu viiulimuusika Hiiumaal
Viiuldaja prof. dr. Michael Grube (Ecuador) ja kitarrist prof. Agatino
Scuderi (Itaalia) kontserdid Hiiumaal toimuvad 12. juulil kl. 19 Kärdlas
Hiiumaa muuseumis (Pikas Majas Vabrikuväljak 8) ja 13. juulil kl.
20 Suuremõisa lossis. Ettekandele tulevad J. S. Bachi, N. Paganini,
M. Giuliani, F. Benda, H. Wieniawski, J. Ilberti, A. Ginastera jt. helitööd.
Michael Grube (s. 1954) hakkas mängima juba nelja-aastaselt ja
jätkas õpinguid mitmete tuntud viiulimeistrite käe all
– Max Rostal (Bern), Ivan Galamian (New York) ja Henryk Szeryng (Pariis
ja Mehhiko); õppis ka komponeerimist.
Prof. Michael Grube on andnud kontserte ja esinenud koos orkestritega
Euroopas, Lõuna-, Kesk- ja Põhja-Ameerikas, Aafrikas, Aasias,
Austraalias, Uus Meremaal ja Vaikse ookeani saartel, kokku umbes 100 maal.
Ta on võitnud palju auhindu, osalenud mitmetel festivalidel. Ta
on õpetanud ning edasi andnud oma oskusi paljudes riikides ning
avaldanud kirjutisi Doblinger Editionis (Viin) ja Pro Musica Internationalis
(USA).
Prof. Michael Grube viiuliks on haruldane Amati. Tema kohta on öeldud,
et ta on ”maailma üks paremaid viiulimängijaid”, ”suur virtuoos,
suur meister”, kes toob esile mõlemad, raske tehnika ja võrratu
väljendusrikka tunde.
Raivo Tõnissaar
Pärnu Sütevaka muusikakoolist saab Otsa-kooli filiaal
Pärnu Sütevaka muusikakooli, mis asutati 1993. aastal
Pärnu Ooperi ja Balleti Sihtasutuse allüksusena, lõpetas
22. juunil kaks õpilast.
Õppeasutuse tegevus on praegu sisuline jätk 1990. aastal
loodud ning mullu oma tegevuse lõpetanud Pärnu Sütevaka
humanitaargümnaasiumi muusikaosakonnale. Vastavalt haridusministeeriumi
otsusele annab Sütevaka muusikakool 1. septembril 2000 muusikalise
keskerihariduse andmise teatepulga üle Tallinna Georg Otsa nimelise
muusikakooli Pärnu filiaalile.
30 aastat “Viimse reliikvia” sünnist
Taevaskojas 23., 24. ja 25. juulil kell 22. Tekst Jüri Ehlvest,
Margus Kasterpalu, Ilmar Raag ja “Viimne reliikvia!. Lavastaja Margus Kasterpalu,
kunstnik-lavastaja Hardi Volmer.
Osades Katariina Lauk-Tamm, Raivo E. Tamm, Peeter Jakobi, Jaan Rekkor,
Merle Palmiste, Guido Kangur, Rein Oja, Tõnu Oja, Kalle Kõivu
action-grupp.
Nagu iga legendi ümbritsevad saladused ka eesti tuntuima mängufilmi
“Viimne reliikvia” sündi. Kolmel õhtul saab Taevaskojas näha
ajaloolisele tõele mittepretendeerivat, kuid ometi küllalt
tõepärast versiooni 30 aastat tagasi toimunust: vabaõhuetendus
“Viimne võttepäev” on fantaasia “Viimse reliikvia” sünnist.
Piletite eelmüük Tallinnas WTC ostukeskuses (Ahtri 12), Tihniku,
Lasnamäe ja Rocca al Mare maksimarketis; Tartus Tartu kaubamajas,
piletikeskuses (Rüütli 2); Pärnus Port Arturi kaubamajas;
Kuressaares Kuressaare raekojas; Rakveres Centrum ostukeskuses; Võrus
Päikesereisides (Lembitu 2); Põlvas i-punktis (Kesk 16).
Info tel. 27 432 968.
Auhindu Eesti noortele filmiautoreile
Eesti filmiharrastajad ja -tudengid osalesid läinud kevadsuvel
kolmel rahvusvahelisel filmifestivalil, kust võideti hulk auhindu.
Varssavis peetud 17. rahvusvahelisel noorte filmifestivalil “Up to
21”, kus osales 44 filmi 10 riigist (Austria, Eesti, Iraan, Gruusia, Norra,
Poola, Roosti, Saksamaa, Sloveenia, Tšehhi) võitis III auhinna Talinnna
Pedagoogikaülikooli (TPÜ) tudeng Marko Mänd oma animafilmiga
“Ja headus võidab kurjuse”. Eestisse tuli ka kaks eriauhinda, millega
märgiti TPÜ üliõpilase Asko Kase animafilmi
“Meaning of Existence” (“Eksistensti mõte”) ja stuudio Noorfilm
autori Kristjan Sargve mängufilmi “The Day We Live In” (”Päev,
milles elame”).
Venemaal Luugas leidis aset 4. rahvusvaheline lühifilmide festival
ja 3. noorte filmi-videofoorum, millel osales 80 filmi Austriast, Eestist,
Saksamaalt ja Venemaalt. Ühe kolmest kuldmedalist võitis stuudio
Filmglain autor Igor Glasistov oma tõsielufilmiga “Kaks päeva
ja kaks ööd ühe kunstniku elust”. Filmitudengite ja nn.
sõltumatude autorite grupis osutus parimaks TPÜ üliõpilase
Raimo Jõeranna film “Puu surm”. Samas grupis pälvis
eriauhinna parima mängufilmi eest Piret Tanilov (TPÜ,
“Primavera”). Filmiharrastajate grupis osutus parimaks mängufilmiks
ning sai eriauhinna Tõnu Aru “Põhjamaa prelüüd”.
Noorte autorite foorumil anti hõbemedal M-stuudio autorite
mängufilmile “Armastus on okas” (Anton Volkov, Olga Grigorjeva, Kristiina
Voronina ja Ilona Kulkova). Pronksmedali sai Tallinna Kanutiaia Noortemaja
videostuudio mängufilm “The Erotic Drama” ning Narva Laste Loomemaja
stuudio Rovesnik mängufilm “Panus on rohkem kui elu”.
Sankt-Peterburgis viidi läbi 41. Valgete Ööde rahvusvaheline
festival, kus osales 110 filmi 15 riigist. Ťürii hindas eesti filme
kolme eriauhinnaga. Need said Piret Tanilovi “Primavera”, Raimo Jõeranna
“Puu surm” ja Tõnu Aru “Põhjamaa prelüüd”.
Augusti algul ootab Eesti filmiharrastajaid ja -tudengeid ülemaailmne
mitteprofessionaalsete filmide festival Lappeenrantas.
Jaak Järvine
Näitejuhtide suvekool Rõuges
7. – 15. juulini tulevad üle Eesti Rõugesse kokku isetegevuslikud
ja professionaalsed teatritegijad-näitejuhid. Suvekooli eesmärk
on lisakoolitus.
Ettevõtmine sai teoks Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse
metoodiku Vendo Peebo eestvedamisel, projekti toetavad Rahvakultuuri Keskuse
kõrval ka Eesti Kultuurkapital ja Rõuge vald. Kaasatud on
Eesti Näitejuhtide Teatritrupp ja selle õppejõud Kaarel
Kilvet, Peeter Konovalov, Hardi Volmer ja Viivi Metslaid. Koosolemise ajal
lavastab Kaarel Kilvet Jaigi näidendi “Kaarnakivi”, millega tähistatakse
Jaigi 100. sünniaastapäeva. Publikul on võimalus lavastust
näha 15. juulil Rõuge Ööbikuorus.
Lydia Pullerits
Inge Kukk valiti TÜ kunstimuuseumi direktoriks
25. juunil valis ülikooli nõukogu TÜ kunstimuuseumi
direktoriks praeguse Tartu ülikooli raamatukogu pearaamatukoguhoidja
Inge Kuke.
Ülikooli kunstimuuseumi direktori ametikohale kandideeris peale
Kuke ka praegune kunstimuuseumi juhataja kohusetäitja Anu Laansalu.
Ülikooli nõukogu istungil viibinud 43 nõukogu liikmest
hääletas Inge Kuke poolt 28 ja Laansalu poolt 13 nõukogu
liiget. Inge Kukk on lõpetanud TÜ kunstiajaloo erialal 1978.
aastal, alates 1996. aastast on ta TÜ magistrant kunstiajaloo erialal.
Alates 1990ndast on Kukk raamatukogu pearaamatukoguhoidja.
Toomas Liivamägi TÜ raamatukogu direktor
25. juunil valis ülikooli nõukogu Tartu ülikooli
raamatukogu direktoriks senise raamatukogu direktori kohusetäitja
Toomas Liivamäe.
Ülikooli raamatukogu direktori ametikohale kandideerisid peale
Liivamäe ka endine Tartu abilinnapea Toivo Jullinen ja arhiivinduse
professor Aadu Must. Ülikooli nõukogu istungil viibinud 43
nõukogu liikmest hääletas Toomas Liivamäe poolt 31,
professor Aadu Musta poolt 9 ja Toivo Jullineni poolt 2 nõukogu
liiget. Liivamägi on lõpetanud TÜ füüsikaosakonna
1982. aastal ning astunud 1998. aastal TPi infoteaduste osakonna magistriõppesse.
TÜ raamatukokku asus Toomas Liivamägi tööle 1996. aastal,
töötades käesoleva aastani raamatukogu tehnoloogiadirektorina.
Alates aprillist asus tööle direktori kohusetäitjana.
Raamatunäitus “Eestluse elujõud”
15. juulini on rahvusraamatukogus seitsmenda korruse pealugemissaalis
raamatunäitus “Eestluse elujõud”.
1. ja 2. juulini toimus kongress “Eestluse elujõud”. Idee pärineb
ESTO liikumise kauaaegselt eestvedajalt Robert Kreemilt ja kongressi korraldas
ühendus Eesti Elujõud. Rahvusraamatukogus on väljas sama
teemat kajastavad trükised oma kogudest sõjaeelsest perioodist
tänapäevani, samuti väliseesti väljaandeid. Eksponeeritud
on Oskar Looritsa, Peeter Põllu, Juhan Luiga, Lennart Meri, Hando
Runneli jt. teoseid.
Eesti puitarhitektuuri näitus Rotermanni soolalaos
Rotermanni soolalaos avati 1. juulil näitus “Eesti puitarhitektuur”.
Näitus annab panoraamse pildi Eesti puitarhitektuuri ajaloost
läbi sajandite, esitledes hävinud ja olemasolevate erinevatüübiliste
puitehitiste kaudu puitarhitektuuri stiililist rikkust. Näituse teine
aspekt on Eesti puitasumite, eeslinnade, agulite, tööliskvartalite
kujunemise peegeldamine. Nii on ühendatud kvalitatiivne ja kvantitatiivne
aspekt, haaratud on nii puitarhitektuuri üksikobjektid kui massehitus.
Mõlemad teemad on ühtviisi aktuaalsed. Puit on 1990ndatel taas
moes ning arhitektid huvitanud puitarhitektuuri stilistikast. Samal ajal
on ajalooline puitarhitektuur olnud muinsuskaitse valulaps juba pikka aega.
Viimasel kümnendil on puitarhitektuur hävinud järjest kiiremini,
nii ehitustegevuse kui ka hooletuse ja vandalismiaktide tõttu. Tänavu
tehtud puitasumite fotod võivad juba homseks olla väärtuslik
arhiivimaterjal. Eheda puitarhitektuurina on näitusel väljas
detailid Jüri Kuuskemaa restaureeritavast barokkelamust Haapsalus.
Kultuurkapitali finantseerimisel tellitud maketid esitavad nii hävinud
kui ka olemasolevaid puitehitisi rahvusromantismist postmodernismini –
Karl Burmani Kalevi seltsimaja Pirital, Alar Kotli Mõisaküla
kirik, Peeter Tarvase Pirita Jahtklubi, Veljo Kaasiku Venna maja. Puitarhitektuuri
näitus on Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Riigi Muinsuskaitseinspektsiooni
ühisprojekt ning osa UNESCO “Põhjamaade puitlinnade“ programmist,
mille raames kevadel toimus Eesti puitmajaarhitektuurivõistlus,
sisuks Kopli liinide barakirekonstrueerimine ja uue “agulimaja” projekteerimine.
Septembris on tulemas ICOMOSi puitarhitektuuriteemaline konverents. Puidunäitus
on koostanud Karin Hallas (stiiliajalooline osa) ning Epi Tohvri (puitasumid).
Näituse ja helitausta kujundas arhitekt Ralf Tamm. Näitus on
lahti 5. septembrini.
Karin Hallas
Andres Koort Linnagaleriis
30. juunil avati Linnagaleriis Andres Koorti (s. 1969) isiknäitus
“Maale lähemale”.
1993. a. Eesti Kunstiakadeemia teatridekoratsiooni eriala lõpetanud
kunstnik on teinud mitmeid lavakujundusi, ent peab vabaloomingut enda jaoks
esmaoluliseks. Koorti segatehnikas teosed, mida vaid väga tinglikult
saab nimetada maalideks, esitavad sõna otseses mõttes sissevaateid
loodusse, sest kunstnikku paelub välise kesta taga toimuv inimsilmale
nähtamatu müsteerium. Teda köidab mikrostruktuudesse kätketud
informatsiooni mahukus ning universaalsus ja ta naudib võimalust
seda loominguliste vahenditega manipuleerida, luua erinevate detailide
ühenduste kaudu uusi visuaalseid ja tähenduslikke kujundeid.
Näitus on avatud 18. juulini.
Vaikuse figuuride rahuihalus
6. juulil avati Sambas Silva Eheri näitus “Figuurid”.
Äratuntav on kunstniku käekiri ja koloriit, kuid endine sürrealistlik
mängulisus on andnud maad paradoksidele. Teosed, milles on kujustunud
appihüüd, mürapelgus, varjamine, palve, lendutõus,
igatsus – on tiined rahu, vaikuse ja privaatsuse vajadusest. Seega jutustused
sotsiaalsest vajakajäämisest, kus on tuntav sakraalne alatoon,
harmooniatahe. Märgilisuses väljendab kujund ťesti nagu viipekeel.
Erinevalt Kaido Ole märgilisusest säilitab Eher otsesema figuraalsuse,
mõjudes isiklikumalt ja autoportreelisemalt, ehkki näeme vaid
kerajaid päid ja käsi. Loodud kujundid on soolised, sisaldades
feministlikku lähenemist. Näitus on avatud 17. juulini.
Kreg A-Kristring
Liina Siib hüpnotiseerib Helsingis
30. juunil avati Helsingis graafikute Galleria G-s Liina Siibi näitus
“Hüpnoos”.
|
Liina Siib. Hüpnoos. Digitaaltrükk. 1999. |
Liina Siib näitab Helsingi kesklinna mainekas galeriis oma uut
digitaaltrükis sarja “Hüpnoos”. Ka selle sarjaga jätkab
ta naise seksualiseerituse teemat. Sari koosneb kaheteistkümnest lehest:
neljal vaatavad naised unistades ookeanile, kaheksal on kujutatud teismelisi
tütarlapsi vannis. Siib lõhub kultuurilist stereotüüpi:
seksuaalselt küpsed naised on kujutatud aseksuaalsete märkidena,
anonüümsete ühiskonnaosakestena, kasvueas neiud aga erootiliste
nümfettidena.
Näitus sai teoks Soome Kunstnike Liidu, Eesti Kunstnike Liidu,
Tallinna Kunstihoone ja Soome Graafikute Ühenduse koostöös.
Näitus on avatud 30. juulini.
Erakordselt vesine sündmus
7. juulil avati Endla teatri palmisaalis, merel ja jõel veefestivali
“Watergate” raames Aili Vindi meremaalide näitus.
“Meie festival ühendab kõike paremat, mis on seotud veega,
ja Aili Vint on kõige rohkem veega seotud kunstnik,” ütles
veefestivali “Watergate” peakorraldaja Priit Valkna. Aili Vinti on mere
fenomenis paelunud selle haaramatus – meri on talle tõeline väljakutse.
Kuidas püüda lõuendile mere kineetika ja kogu informatsioon,
mis sellest jõuab inimese erinevate meeleorganiteni? Aili Vint on
uurinud merd kogu oma teadliku elu, lapsepõlve vaimustus on kasvanud
elutööks. Meremaal sünnib kunstnikul väga aeglaselt,
aastas valmib vaid üks-kaks tööd, ent Eestis ei leia teist
merele sedavõrd pühendunud kunstnikku.
Pärast näituse pidulikku avamist esitleti samal õhtul
Paikusel Reiu jõe ääres esietenduvat vabaõhulavastuset
“2000 aastat elu Eestimaal e. Piknik Reiu jõel”. Seejärel viis
kunstnik Aili Vint külalised paadiga Pärnu muulini ja sealt jõge
mööda ülesvoolu etendusele.
Tartu kunst rahvusraamatukogus
28. juunil avati rahvusraamatukogu peanäitusesaalis näitus
“Tartu tundmatu kunst”.
Oma töödega esinevad vitraaťikunstnikud Heli Tuksam ja Tuuli
Puhvel ning tekstiilikunstnik Aet Ollisaar. Kolm autorit töötavad
õppejõuna Tartu Kunstikoolis ja on esinenud koos nii Eestis
kui ka mujal. Oma loomingus on kunstnikud lähtunud traditsioonidest,
kuid otsinud samas pidevalt võimalusi erinevate materjalide kasutamiseks.
Seekordne väljapanek koosneb autorite uuematest tehnilistest eksperimentidest.
Näitus on lahti 18. juulini.
Sigrid Uiga maalid
17. juunil avati rahvusraamatukogu VI korruse trepigaleriis Sigrid
Uiga maalinäitus “Looduse kutse”.
Sigrid Uiga on kunstnik, kes on oma mitmekülgse kunstihariduse
omandanud nii Pallases kui Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis.
Alates 1969. aastast on Sigrid Uiga Tallinna Pedagoogikaülikoolis
maaliõppejõud. Kunstnik on viljelnud nii portreid, linnavaateid
kui aktimaali. Käesoleval näitusel eksponeerib autor valdavalt
looduseteemalisi pilte – maastikumaale. Esitatud on 22 tööd põhiliselt
viimaste aastate loomingust.
Näitus on avatud 19. juulini.
Pallase peakoosolek
28. juunil Tartu Kirjanduse Majas aset leidnud kunstiühingu
Pallas korraline peakoosolek valis kolmeks aastaks uue juhatuse: Valve
Janov, Enn Lillemets (esimees), Ricardo Mateo Durand, Margus Meinart ja
Maris Tuuling.
Ühingu tegevliikmeteks kinnitati Raivo Adlas, Heljulaine Zauram,
Maris Tuuling ja Karitas Uus, kirjavahetajaliikmeks Leida Rüga Ameerika
Ühendriikidest. 1988. aastal taasasutatud Pallas ühendab 43 au-,
tegev- ja kirjavahetajaliiget, kelle hulgas on enim kunstnikke, kunstiteadlasi
ja kirjanikke, aga samuti filolooge, muusikuid, näitlejaid ja arste.
Kutselisi kujutavkunstnikke ja professionaalse kunsti toetajaid siduv ühing
on sellisena eesti kunstielus erilaadne. Viimaseil aastail on Pallas suutnud
end määratleda tasakaalustava ja sõltumatu lülina
Tartu kultuurimaastikul, väärtustades mälu ja kultuuri pidevust.
Koosolekul räägiti näitusetegevusest, väljaannete ettevalmistamisest
ja kunstiühingu Pallas Stuudio (Konrad Mäe Ateljee) tööst.
Rõõmustav on, et enamik ühingu toetusetaotlusi ja ettepanekuid
on leidnud vastukaja. Tähelepanuvääriv oli Valve Janovi
ja Margus Meinarti ühisnäitus Oslos selle aasta kevadel, samuti
Konrad Mäe Ateljee õnnestunud kevadnäitus. Kokku on kogutud
raha Aleksander Vardi abstraktsioonide kataloogi publitseerimiseks. Kahetsetav
on, et pole õnnestunud luua töist kontakti Tartu Kunstnike
Liidu praeguse juhatusega, kes on tagasi lükanud kõik “Pallase”
poolt välja pakutud näituseideed. Samuti on nörritav, et
peab hakkama uuesti avama Pallase nime kohta ja tähendust eesti kultuuris,
kuigi alles aasta tagasi tundus, et see asi sai piisavalt selgeks. Kunstiühing
Pallas peab täiesti sobimatuks ja ajalooliselt õigustamatuks
oma nime andmist Tartu Kunstikoolile, mis on rakenduskunsti kool ka siis,
kui ta saab kõrgkooli staatuse. Pallas oli kõrgem kujutava
kunsti kool ülikooli mõttes, s.o. kõrgeimal astmel.
Kunstiühing kavatseb igal juhul vaidlustada Pallase nime nii sisult
kui õiguslikult väära omistamise, sest ta ei saa olla
nõus meie kultuurimälu oluliselt kahjustava tegevusega. Koosolekul
mälestati talvel surnud Pallase auesimeest professor Voldemar Vaga
ja pallaslast Herman Aunapuud. Hilinemisega jõudsid Eestisse teated
pallaslaste Anna Triik-Põllusaar-Kompuse lahkumisest Austraalias
ja Eugen Kase lahkumisest Rootsis.
Enn Lillemets
Kineetilise kunsti kataloog
7. juulil esitleti kunstiakadeemia internetikohvikus Enter kineetilise
kunsti kataloogi.
Esitletav väljaanne heidab koondpilgu eesti kineetilisele kunstile,
raskuspunktiga 90. aastatel. Kataloogi publitseerimise idee tekkis seoses
näitusega “Mobile I”, mis toimus Kaarel Kurismaa algatusel Tallinna
kunstihoones 1995. aasta hilissügisel. Näituse kaasautor oli
Anu Liivak ning sihtasutus Tallinna Kunstihoone Fond andis olulise panuse
kataloogi koostamisse ja valmimisse. Tegemisaja venimisel lisandus samast
valdkonnast mitmeid atraktiivseid sündmusi (Kaarel Kurismaa personaalnäitus
“Alma raudtee” Kunstihoones, heliinstallatsioonid “Nyydi” festivalil, näitused
“Movemus” ja “Trajektoor”) ning koostajad otsustasid needki kataloogi võtta.
Niisiis on tegemist väljaandega, mis dokumenteerib üht markantset
ja omanäolist liini eesti kunstis. Kataloog, mille kujundasid Kaarel
Kurismaa ja Raivo Kelomees ning mis valmis kunstiakadeemia e-meedia keskuses,
hõlmab mitmete eesti kunstiteadlaste ja kunstnike (Anu Liivak, Ants
Juske, Raivo Kelomees, Reet Varblane, Johannes Saar, Kiwa) artikleid. Väljaandmist
toetas Kultuurkapital.
Pärnu keskraamatukogu arhitektuurse lahenduse võistlus
Arhitektuurivõistluse ťürii (Peeter Orav, Himm Looveer,
Tanel Tuhal, Maie Hansmann, Tiit Trummal, Andres Põime) otsustas
anda esimese preemia (100 000 krooni) tööle märgusõnaga
“ZMH”, mille autorid on Markus Kaasik, Kalle Komissarov, Andres Ojari,
Mihkel Tüür, Ilmar Valdur. Teise preemia (75 000 krooni)
pälvis töö “SAPPHO”, autorid Andres Siim, Kristel Ausing,
assistent Jan Skolimovski. Kolmas preemia (50 000 krooni) läks
võistlustööle “cucumber”, autorid Inga Raukas, Toomas
Tammis ja Tarmo Teedumäe. Ostupreemiad (á 25 000 krooni)
said võistlustöö “Kogutud teosed”, autorid Hanno Grosschmidt
ja Rene Valner, ja võistlustöö “Valgus”, autorid
Martin Aunin ja Margus Maiste.
Võistlustöödega saab tutvuda arhitektuurimuuseumi
galeriis 25. juulini.
|