V A R I A

XIV vanamuusikafestival Viljandis
 
Poeta Magica

Vana hansalinn Viljandi oma keskaegsete lossivaremete, rohelusse uppuvate parkide ja romantiliste kontserdipaikadega on taas valmis vastu võtma kõiki vanamuusikahuvilisi. 15. – 18. juulini toimub XIV Viljandi vanamuusikafestival, mis sündis Tõnu Sepa ja tema ansambli eestvedamisel 1982. aastal.
Sel suvel on festivali põhieesmärk avada vanamuusika rahvalik olemus. On ju keskaja helindid tihedalt seotud folklooriga, renessansi ajal aga õitses seltskondlik musitseerimine. Solistikultus tuli alles baroki ajal. Tavapärastest vabaõhukontsertidest huvipakkuvaim on 15. juuli hilisõhtul järve ääres korraldatav ava-performance, lavastajaks Tiit Ojasoo. Nagu juba tavaks, avab kontsertide sarja Viljandi Linnakapell festivali kunstilise juhi Neeme Punderi juhatusel. Kava on koostatud inglise maskietenduste muusikast. Festivalilt ei puudu ka Hortus Musicus, kes on olnud vanamuusikapäevade sünni juures ja esinenud peaaegu kõigil kordadel. Nende tänavune kava on esmapilgul üllatuslik: ettekandele tuleb keskaja muusika kõrvuti tänapäeva tuntuima gruusia helilooja Gia Kantšeli teosega “Magnum Ignatum”. Tegelikult sobivad need suurepäraselt kokku, sest nagu paljude nüüdisaja heliloojate (näiteks A. Pärdi) looming, tuginevad ka Kantšeli teosed keskaja vaimsusele. Barokki ja varaklassitsistlikku muusikat saab kuulata kahel kontserdil: Helina Mustonen esitab J. S. Bachi klavessiiniteoseid ning ansambel Musica Petropolitana XVIII saj. Peterburi õukonnamuusikat. See on huvitav ja meil vähe tuntud lehekülg vene muusika ajaloost. Keskaja muusika on Tartu ansambli Via Sonora ja Saksa Poeta Magica kavas. Viimase kollektiivi esituslaad ühendab endas omaaegsete rändmuusikute ning tänapäeva rahvalaulikute tunde- ja mõttelaadi. Üks festivali kõrghetki on kindlasti Händeli oratooriumi “Iisrael Egiptuses” ettekanne Eesti Filharmoonia Kammerkoorilt ja Tallinna Kammerorkestrilt Tõnu Kaljuste juhatusel. Omapäraseks tõotab kujuneda kultuurimaja kohvikus korraldatav jam-session, kus kõlavaid improvisatsioone võib nimetada ka keskaegseks dťässiks. Festival kulmineerub 18. juulil Pauluse kirikus, kus esineb esmakordselt Eesti Renessanssorkester Andres Mustoneni juhatusel. Nelikümmend Tallinna, Tartu ja Viljandi vanamuusikut esitavad renessansiajastu kõige iseloomulikumaid instrumentaalťanre, tantse ja kantsoone.

Maret Tomson

Neeme Järvi tuleb Oistrahhi festivalile
Mõni päev tagasi sõlmisid Pärnu linnapea Vello Järvsalu, Pärnu David Oistrahhi festivali kunstiline juht Allar Kaasik ja maestro Neeme Järvi kokkuleppe, mille kohaselt toimuvad 2000. aastast festivali raames rahvusvahelised kursused sümfooniaorkestri dirigentidele. Samuti juhatab Neeme Järvi järgmisel suvel Pärnu Oistrahhi festivali lõppkontserti.
Kommenteerib Neeme Järvi: “Minu praegune eesmärk pole mitte niivõrd juhatada kontserte, kuivõrd hakata õpetama noori muusikuid, kes dirigentidena abi vajavad. Dirigentidel peab olema selge, mis on dirigeerimine ja dirigeerimistehnika. Paljud suured kunstnikud ja suurepärased dirigendid ei suuda noortele alati edasi anda neid teadmisi, mis puudutavad dirigeerimistehnikat. Mõned suudavad edasi anda head muusikatunnetust, vormitundmist ja partituuri tundmist. Kuid kuidas leida mitmel puhul õiged lahendused, selles osas on määravaks dirigeerimistehnika, millest paljud ei ole teadlikud. Sellest lähtudes sai ühisel arutelul koos Allar Kaasiku ja Vello Järvsaluga teoks idee õpetada igal aastal Pärnu suviselt suurepärases miljöös muusikat rahvusvahelisel tasemel. Teataval määral kujutavad need kursused konkurssi, kus määratakse esimene, teine ja kolmas preemia, lõppkontserti juhatavad edukamad dirigendid.
Pärnu on see koht, kus tahaksin suviti oma teadmisi edasi andma hakata. Tahaksin sinna tuua rahvusvaheliselt tuntud noori dirigente ja õpetada neile dirigeerimiskunsti. Pärnus on läbi aegade puhanud suurepärased ja tunnustatud muusikud, nende seas ka David Oistrahh, kelle nime kannab festival. David Oistrahh oli maailmas väga tunnustatud viiulikunstnik ja jääb selleks.”

Toomas Kuter

Põlva tõstab ausse eesti rahvamuusika
Põlvamaa kuulutas 1999. aasta Jakob Hurda aastaks. Selle aasta kaalukamaid üritusi on esimene eesti rahvamuusika interpreteerimisfestival “Põlva folkfest ‘99” 17. juulil.
Lähtudes Jakob Hurda ja teiste vanavarakogujate rikkalikust pärandist ja paljude muusikute soovist interpreteerida eesti vanu regilaule, rahvaviise ja -laule, korraldab Põlva Kultuurikeskus Intsikurmu lauluväljakul eesti rahvamuusika interpreteerimise festivali.
Avatseremoonia lavastavad Rudolf Allabert ja pedagoogikaülikooli tudengid. Festivalile tuleb võistlema kümme esinejat Tallinnast, Tartust, Pärnust, Viljandist, Raplast, Võrust ja Põlvast, ťürii (Lepo Sumera, Vaike Sarv, Ingrid Rüütel, Igor Tõnurist ja Peeter Aas) valib kolm kõige originaalsemat ja huvitavamat interpreteerijat. Auhinnaks on Ilme ja Riho Kulla pronksskulptuur ning rahaline preemia. Ka publikul on võimalus valida oma meelisesineja. Külalisteks on palutud Rein Rannap, kes esitab eesti rahvamuusika töötlusi, ülemaailmselt hinnatud laulja Kirile Loo ja ansambel Linnamuusikud Tallinnast ning Henry Laks koos ansambliga Doora.

Võrratu viiulimuusika Hiiumaal
Viiuldaja prof. dr. Michael Grube (Ecuador) ja kitarrist prof. Agatino Scuderi (Itaalia) kontserdid Hiiumaal toimuvad 12. juulil kl. 19 Kärdlas Hiiumaa muuseumis (Pikas Majas Vabrikuväljak 8) ja 13. juulil kl. 20 Suuremõisa lossis. Ettekandele tulevad J. S. Bachi, N. Paganini, M. Giuliani, F. Benda, H. Wieniawski, J. Ilberti, A. Ginastera jt. helitööd.
Michael Grube (s. 1954) hakkas mängima juba nelja-aastaselt ja jätkas õpinguid mitmete tuntud viiulimeistrite käe all – Max Rostal (Bern), Ivan Galamian (New York) ja Henryk Szeryng (Pariis ja Mehhiko); õppis ka komponeerimist.
Prof. Michael Grube on andnud kontserte ja esinenud koos orkestritega Euroopas, Lõuna-, Kesk- ja Põhja-Ameerikas, Aafrikas, Aasias, Austraalias, Uus Meremaal ja Vaikse ookeani saartel, kokku umbes 100 maal. Ta on võitnud palju auhindu, osalenud mitmetel festivalidel. Ta on õpetanud ning edasi andnud oma oskusi paljudes riikides ning avaldanud kirjutisi Doblinger Editionis (Viin) ja Pro Musica Internationalis (USA).
Prof. Michael Grube viiuliks on haruldane Amati. Tema kohta on öeldud, et ta on ”maailma üks paremaid viiulimängijaid”, ”suur virtuoos, suur meister”, kes toob esile mõlemad, raske tehnika ja võrratu väljendusrikka tunde. 

Raivo Tõnissaar

Pärnu Sütevaka muusikakoolist saab Otsa-kooli filiaal
Pärnu Sütevaka muusikakooli, mis asutati 1993. aastal Pärnu Ooperi ja Balleti Sihtasutuse allüksusena, lõpetas 22. juunil kaks õpilast.
Õppeasutuse tegevus on praegu sisuline jätk 1990. aastal loodud ning mullu oma tegevuse lõpetanud Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi muusikaosakonnale. Vastavalt haridusministeeriumi otsusele annab Sütevaka muusikakool 1. septembril 2000 muusikalise keskerihariduse andmise teatepulga üle Tallinna Georg Otsa nimelise muusikakooli Pärnu filiaalile.

30 aastat “Viimse reliikvia” sünnist
Taevaskojas 23., 24. ja 25. juulil kell 22. Tekst Jüri Ehlvest, Margus Kasterpalu, Ilmar Raag ja “Viimne reliikvia!. Lavastaja Margus Kasterpalu, kunstnik-lavastaja Hardi Volmer. 
Osades Katariina Lauk-Tamm, Raivo E. Tamm, Peeter Jakobi, Jaan Rekkor, Merle Palmiste, Guido Kangur, Rein Oja, Tõnu Oja, Kalle Kõivu action-grupp.
Nagu iga legendi ümbritsevad saladused ka eesti tuntuima mängufilmi “Viimne reliikvia” sündi. Kolmel õhtul saab Taevaskojas näha ajaloolisele tõele mittepretendeerivat, kuid ometi küllalt tõepärast versiooni 30 aastat tagasi toimunust: vabaõhuetendus “Viimne võttepäev” on fantaasia “Viimse reliikvia” sünnist.
Piletite eelmüük Tallinnas WTC ostukeskuses (Ahtri 12), Tihniku, Lasnamäe ja Rocca al Mare maksimarketis; Tartus Tartu kaubamajas, piletikeskuses (Rüütli 2); Pärnus Port Arturi kaubamajas; Kuressaares Kuressaare raekojas; Rakveres Centrum ostukeskuses; Võrus Päikesereisides (Lembitu 2); Põlvas i-punktis (Kesk 16). 
Info tel. 27 432 968.

Auhindu Eesti noortele filmiautoreile 
Eesti filmiharrastajad ja -tudengid osalesid läinud kevadsuvel kolmel rahvusvahelisel filmifestivalil, kust võideti hulk auhindu.
Varssavis peetud 17. rahvusvahelisel noorte filmifestivalil “Up to 21”, kus osales 44 filmi 10 riigist (Austria, Eesti, Iraan, Gruusia, Norra, Poola, Roosti, Saksamaa, Sloveenia, Tšehhi) võitis III auhinna Talinnna Pedagoogikaülikooli (TPÜ) tudeng Marko Mänd oma animafilmiga “Ja headus võidab kurjuse”. Eestisse tuli ka kaks eriauhinda, millega märgiti TPÜ üliõpilase Asko Kase animafilmi “Meaning of Existence” (“Eksistensti mõte”) ja stuudio Noorfilm autori Kristjan Sargve mängufilmi “The Day We Live In” (”Päev, milles elame”).
Venemaal Luugas leidis aset 4. rahvusvaheline lühifilmide festival ja 3. noorte filmi-videofoorum, millel osales 80 filmi Austriast, Eestist, Saksamaalt ja Venemaalt. Ühe kolmest kuldmedalist võitis stuudio Filmglain autor Igor Glasistov oma tõsielufilmiga “Kaks päeva ja kaks ööd ühe kunstniku elust”. Filmitudengite ja nn. sõltumatude autorite grupis osutus parimaks TPÜ üliõpilase Raimo Jõeranna film “Puu surm”. Samas grupis pälvis eriauhinna parima mängufilmi eest Piret Tanilov (TPÜ, “Primavera”). Filmiharrastajate grupis osutus parimaks mängufilmiks ning sai eriauhinna Tõnu Aru “Põhjamaa prelüüd”. Noorte autorite foorumil anti hõbemedal M-stuudio autorite mängufilmile “Armastus on okas” (Anton Volkov, Olga Grigorjeva, Kristiina Voronina ja Ilona Kulkova). Pronksmedali sai Tallinna Kanutiaia Noortemaja videostuudio mängufilm “The Erotic Drama” ning Narva Laste Loomemaja stuudio Rovesnik mängufilm “Panus on rohkem kui elu”.
Sankt-Peterburgis viidi läbi 41. Valgete Ööde rahvusvaheline festival, kus osales 110 filmi 15 riigist. Ťürii hindas eesti filme kolme eriauhinnaga. Need said Piret Tanilovi “Primavera”, Raimo Jõeranna “Puu surm” ja Tõnu Aru “Põhjamaa prelüüd”.
Augusti algul ootab Eesti filmiharrastajaid ja -tudengeid ülemaailmne mitteprofessionaalsete filmide festival Lappeenrantas.

Jaak Järvine

Näitejuhtide suvekool Rõuges
7. – 15. juulini tulevad üle Eesti Rõugesse kokku isetegevuslikud ja professionaalsed teatritegijad-näitejuhid. Suvekooli eesmärk on lisakoolitus. 
Ettevõtmine sai teoks Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse metoodiku Vendo Peebo eestvedamisel, projekti toetavad Rahvakultuuri Keskuse kõrval ka Eesti Kultuurkapital ja Rõuge vald. Kaasatud on Eesti Näitejuhtide Teatritrupp ja selle õppejõud Kaarel Kilvet, Peeter Konovalov, Hardi Volmer ja Viivi Metslaid. Koosolemise ajal lavastab Kaarel Kilvet Jaigi näidendi “Kaarnakivi”, millega tähistatakse Jaigi 100. sünniaastapäeva. Publikul on võimalus lavastust näha 15. juulil Rõuge Ööbikuorus.

Lydia Pullerits

Inge Kukk valiti TÜ kunstimuuseumi direktoriks
25. juunil valis ülikooli nõukogu TÜ kunstimuuseumi direktoriks praeguse Tartu ülikooli raamatukogu pearaamatukoguhoidja Inge Kuke.
Ülikooli kunstimuuseumi direktori ametikohale kandideeris peale Kuke ka praegune kunstimuuseumi juhataja kohusetäitja Anu Laansalu. Ülikooli nõukogu istungil viibinud 43 nõukogu liikmest hääletas Inge Kuke poolt 28 ja Laansalu poolt 13 nõukogu liiget. Inge Kukk on lõpetanud TÜ kunstiajaloo erialal 1978. aastal, alates 1996. aastast on ta TÜ magistrant kunstiajaloo erialal. Alates 1990ndast on Kukk raamatukogu pearaamatukoguhoidja.

Toomas Liivamägi TÜ raamatukogu direktor
25. juunil valis ülikooli nõukogu Tartu ülikooli raamatukogu direktoriks senise raamatukogu direktori kohusetäitja Toomas Liivamäe.
Ülikooli raamatukogu direktori ametikohale kandideerisid peale Liivamäe ka endine Tartu abilinnapea Toivo Jullinen ja arhiivinduse professor Aadu Must. Ülikooli nõukogu istungil viibinud 43 nõukogu liikmest hääletas Toomas Liivamäe poolt 31, professor Aadu Musta poolt 9 ja Toivo Jullineni poolt 2 nõukogu liiget. Liivamägi on lõpetanud TÜ füüsikaosakonna 1982. aastal ning astunud 1998. aastal TPi infoteaduste osakonna magistriõppesse. TÜ raamatukokku asus Toomas Liivamägi tööle 1996. aastal, töötades käesoleva aastani raamatukogu tehnoloogiadirektorina. Alates aprillist asus tööle direktori kohusetäitjana.

Raamatunäitus “Eestluse elujõud”
15. juulini on rahvusraamatukogus seitsmenda korruse pealugemissaalis raamatunäitus “Eestluse elujõud”.
1. ja 2. juulini toimus kongress “Eestluse elujõud”. Idee pärineb ESTO liikumise kauaaegselt eestvedajalt Robert Kreemilt ja kongressi korraldas ühendus Eesti Elujõud. Rahvusraamatukogus on väljas sama teemat kajastavad trükised oma kogudest sõjaeelsest perioodist tänapäevani, samuti väliseesti väljaandeid. Eksponeeritud on Oskar Looritsa, Peeter Põllu, Juhan Luiga, Lennart Meri, Hando Runneli jt. teoseid.

Eesti puitarhitektuuri näitus Rotermanni soolalaos
 

Rotermanni soolalaos avati 1. juulil näitus “Eesti puitarhitektuur”.
Näitus annab panoraamse pildi Eesti puitarhitektuuri ajaloost läbi sajandite, esitledes hävinud ja olemasolevate erinevatüübiliste puitehitiste kaudu puitarhitektuuri stiililist rikkust. Näituse teine aspekt on Eesti puitasumite, eeslinnade, agulite, tööliskvartalite kujunemise peegeldamine. Nii on ühendatud kvalitatiivne ja kvantitatiivne aspekt, haaratud on nii puitarhitektuuri üksikobjektid kui massehitus. Mõlemad teemad on ühtviisi aktuaalsed. Puit on 1990ndatel taas moes ning arhitektid huvitanud puitarhitektuuri stilistikast. Samal ajal on ajalooline puitarhitektuur olnud muinsuskaitse valulaps juba pikka aega. Viimasel kümnendil on puitarhitektuur hävinud järjest kiiremini, nii ehitustegevuse kui ka hooletuse ja vandalismiaktide tõttu. Tänavu tehtud puitasumite fotod võivad juba homseks olla väärtuslik arhiivimaterjal. Eheda puitarhitektuurina on näitusel väljas detailid Jüri Kuuskemaa restaureeritavast barokkelamust Haapsalus. Kultuurkapitali finantseerimisel tellitud maketid esitavad nii hävinud kui ka olemasolevaid puitehitisi rahvusromantismist postmodernismini – Karl Burmani Kalevi seltsimaja Pirital, Alar Kotli Mõisaküla kirik, Peeter Tarvase Pirita Jahtklubi, Veljo Kaasiku Venna maja. Puitarhitektuuri näitus on Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Riigi Muinsuskaitseinspektsiooni ühisprojekt ning osa UNESCO “Põhjamaade puitlinnade“ programmist, mille raames kevadel toimus Eesti puitmajaarhitektuurivõistlus, sisuks Kopli liinide barakirekonstrueerimine ja uue “agulimaja” projekteerimine. Septembris on tulemas ICOMOSi puitarhitektuuriteemaline konverents. Puidunäitus on koostanud Karin Hallas (stiiliajalooline osa) ning Epi Tohvri (puitasumid). Näituse ja helitausta kujundas arhitekt Ralf Tamm. Näitus on lahti 5. septembrini.

Karin Hallas

Andres Koort Linnagaleriis
30. juunil avati Linnagaleriis Andres Koorti (s. 1969) isiknäitus “Maale lähemale”. 
1993. a. Eesti Kunstiakadeemia teatridekoratsiooni eriala lõpetanud kunstnik on teinud mitmeid lavakujundusi, ent peab vabaloomingut enda jaoks esmaoluliseks. Koorti segatehnikas teosed, mida vaid väga tinglikult saab nimetada maalideks, esitavad sõna otseses mõttes sissevaateid loodusse, sest kunstnikku paelub välise kesta taga toimuv inimsilmale nähtamatu müsteerium. Teda köidab mikrostruktuudesse kätketud informatsiooni mahukus ning universaalsus ja ta naudib võimalust seda loominguliste vahenditega manipuleerida, luua erinevate detailide ühenduste kaudu uusi visuaalseid ja tähenduslikke kujundeid. Näitus on avatud 18. juulini.

Vaikuse figuuride rahuihalus
6. juulil avati Sambas Silva Eheri näitus “Figuurid”.
Äratuntav on kunstniku käekiri ja koloriit, kuid endine sürrealistlik mängulisus on andnud maad paradoksidele. Teosed, milles on kujustunud appihüüd, mürapelgus, varjamine, palve, lendutõus, igatsus – on tiined rahu, vaikuse ja privaatsuse vajadusest. Seega jutustused sotsiaalsest vajakajäämisest, kus on tuntav sakraalne alatoon, harmooniatahe. Märgilisuses väljendab kujund ťesti nagu viipekeel. Erinevalt Kaido Ole märgilisusest säilitab Eher otsesema figuraalsuse, mõjudes isiklikumalt ja autoportreelisemalt, ehkki näeme vaid kerajaid päid ja käsi. Loodud kujundid on soolised, sisaldades feministlikku lähenemist. Näitus on avatud 17. juulini.

Kreg A-Kristring

Liina Siib hüpnotiseerib Helsingis
30. juunil avati Helsingis graafikute Galleria G-s Liina Siibi näitus “Hüpnoos”.
 
Liina Siib. Hüpnoos. Digitaaltrükk. 1999.

Liina Siib näitab Helsingi kesklinna mainekas galeriis oma uut digitaaltrükis sarja “Hüpnoos”. Ka selle sarjaga jätkab ta naise seksualiseerituse teemat. Sari koosneb kaheteistkümnest lehest: neljal vaatavad naised unistades ookeanile, kaheksal on kujutatud teismelisi tütarlapsi vannis. Siib lõhub kultuurilist stereotüüpi: seksuaalselt küpsed naised on kujutatud aseksuaalsete märkidena, anonüümsete ühiskonnaosakestena, kasvueas neiud aga erootiliste nümfettidena.
Näitus sai teoks Soome Kunstnike Liidu, Eesti Kunstnike Liidu, Tallinna Kunstihoone ja Soome Graafikute Ühenduse koostöös. Näitus on avatud 30. juulini. 

Erakordselt vesine sündmus
7. juulil avati Endla teatri palmisaalis, merel ja jõel veefestivali “Watergate” raames Aili Vindi meremaalide näitus. 
“Meie festival ühendab kõike paremat, mis on seotud veega, ja Aili Vint on kõige rohkem veega seotud kunstnik,” ütles veefestivali “Watergate” peakorraldaja Priit Valkna. Aili Vinti on mere fenomenis paelunud selle haaramatus – meri on talle tõeline väljakutse. Kuidas püüda lõuendile mere kineetika ja kogu informatsioon, mis sellest jõuab inimese erinevate meeleorganiteni? Aili Vint on uurinud merd kogu oma teadliku elu, lapsepõlve vaimustus on kasvanud elutööks. Meremaal sünnib kunstnikul väga aeglaselt, aastas valmib vaid üks-kaks tööd, ent Eestis ei leia teist merele sedavõrd pühendunud kunstnikku. 
Pärast näituse pidulikku avamist esitleti samal õhtul Paikusel Reiu jõe ääres esietenduvat vabaõhulavastuset “2000 aastat elu Eestimaal e. Piknik Reiu jõel”. Seejärel viis kunstnik Aili Vint külalised paadiga Pärnu muulini ja sealt jõge mööda ülesvoolu etendusele.

Tartu kunst rahvusraamatukogus
28. juunil avati rahvusraamatukogu peanäitusesaalis näitus “Tartu tundmatu kunst”.
Oma töödega esinevad vitraaťikunstnikud Heli Tuksam ja Tuuli Puhvel ning tekstiilikunstnik Aet Ollisaar. Kolm autorit töötavad õppejõuna Tartu Kunstikoolis ja on esinenud koos nii Eestis kui ka mujal. Oma loomingus on kunstnikud lähtunud traditsioonidest, kuid otsinud samas pidevalt võimalusi erinevate materjalide kasutamiseks. Seekordne väljapanek koosneb autorite uuematest tehnilistest eksperimentidest. 
Näitus on lahti 18. juulini.

Sigrid Uiga maalid 
17. juunil avati rahvusraamatukogu VI korruse trepigaleriis Sigrid Uiga maalinäitus “Looduse kutse”.
Sigrid Uiga on kunstnik, kes on oma mitmekülgse kunstihariduse omandanud nii Pallases kui Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis. Alates 1969. aastast on Sigrid Uiga Tallinna Pedagoogikaülikoolis maaliõppejõud. Kunstnik on viljelnud nii portreid, linnavaateid kui aktimaali. Käesoleval näitusel eksponeerib autor valdavalt looduseteemalisi pilte – maastikumaale. Esitatud on 22 tööd põhiliselt viimaste aastate loomingust.
Näitus on avatud 19. juulini.

Pallase peakoosolek
28. juunil Tartu Kirjanduse Majas aset leidnud kunstiühingu Pallas korraline peakoosolek valis kolmeks aastaks uue juhatuse: Valve Janov, Enn Lillemets (esimees), Ricardo Mateo Durand, Margus Meinart ja Maris Tuuling. 
Ühingu tegevliikmeteks kinnitati Raivo Adlas, Heljulaine Zauram, Maris Tuuling ja Karitas Uus, kirjavahetajaliikmeks Leida Rüga Ameerika Ühendriikidest. 1988. aastal taasasutatud Pallas ühendab 43 au-, tegev- ja kirjavahetajaliiget, kelle hulgas on enim kunstnikke, kunstiteadlasi ja kirjanikke, aga samuti filolooge, muusikuid, näitlejaid ja arste. Kutselisi kujutavkunstnikke ja professionaalse kunsti toetajaid siduv ühing on sellisena eesti kunstielus erilaadne. Viimaseil aastail on Pallas suutnud end määratleda tasakaalustava ja sõltumatu lülina Tartu kultuurimaastikul, väärtustades mälu ja kultuuri pidevust. Koosolekul räägiti näitusetegevusest, väljaannete ettevalmistamisest ja kunstiühingu Pallas Stuudio (Konrad Mäe Ateljee) tööst. Rõõmustav on, et enamik ühingu toetusetaotlusi ja ettepanekuid on leidnud vastukaja. Tähelepanuvääriv oli Valve Janovi ja Margus Meinarti ühisnäitus Oslos selle aasta kevadel, samuti Konrad Mäe Ateljee õnnestunud kevadnäitus. Kokku on kogutud raha Aleksander Vardi abstraktsioonide kataloogi publitseerimiseks. Kahetsetav on, et pole õnnestunud luua töist kontakti Tartu Kunstnike Liidu praeguse juhatusega, kes on tagasi lükanud kõik “Pallase” poolt välja pakutud näituseideed. Samuti on nörritav, et peab hakkama uuesti avama Pallase nime kohta ja tähendust eesti kultuuris, kuigi alles aasta tagasi tundus, et see asi sai piisavalt selgeks. Kunstiühing Pallas peab täiesti sobimatuks ja ajalooliselt õigustamatuks oma nime andmist Tartu Kunstikoolile, mis on rakenduskunsti kool ka siis, kui ta saab kõrgkooli staatuse. Pallas oli kõrgem kujutava kunsti kool ülikooli mõttes, s.o. kõrgeimal astmel. Kunstiühing kavatseb igal juhul vaidlustada Pallase nime nii sisult kui õiguslikult väära omistamise, sest ta ei saa olla nõus meie kultuurimälu oluliselt kahjustava tegevusega. Koosolekul mälestati talvel surnud Pallase auesimeest professor Voldemar Vaga ja pallaslast Herman Aunapuud. Hilinemisega jõudsid Eestisse teated pallaslaste Anna Triik-Põllusaar-Kompuse lahkumisest Austraalias ja Eugen Kase lahkumisest Rootsis. 

Enn Lillemets

Kineetilise kunsti kataloog
7. juulil esitleti kunstiakadeemia internetikohvikus Enter kineetilise kunsti kataloogi.
Esitletav väljaanne heidab koondpilgu eesti kineetilisele kunstile, raskuspunktiga 90. aastatel. Kataloogi publitseerimise idee tekkis seoses näitusega “Mobile I”, mis toimus Kaarel Kurismaa algatusel Tallinna kunstihoones 1995. aasta hilissügisel. Näituse kaasautor oli Anu Liivak ning sihtasutus Tallinna Kunstihoone Fond andis olulise panuse kataloogi koostamisse ja valmimisse. Tegemisaja venimisel lisandus samast valdkonnast mitmeid atraktiivseid sündmusi (Kaarel Kurismaa personaalnäitus “Alma raudtee” Kunstihoones, heliinstallatsioonid “Nyydi” festivalil, näitused “Movemus” ja “Trajektoor”) ning koostajad otsustasid needki kataloogi võtta. Niisiis on tegemist väljaandega, mis dokumenteerib üht markantset ja omanäolist liini eesti kunstis. Kataloog, mille kujundasid Kaarel Kurismaa ja Raivo Kelomees ning mis valmis kunstiakadeemia e-meedia keskuses, hõlmab mitmete eesti kunstiteadlaste ja kunstnike (Anu Liivak, Ants Juske, Raivo Kelomees, Reet Varblane, Johannes Saar, Kiwa) artikleid. Väljaandmist toetas Kultuurkapital.

Pärnu keskraamatukogu arhitektuurse lahenduse võistlus
Arhitektuurivõistluse ťürii (Peeter Orav, Himm Looveer, Tanel Tuhal, Maie Hansmann, Tiit Trummal, Andres Põime) otsustas anda esimese preemia (100 000 krooni) tööle märgusõnaga “ZMH”, mille autorid on Markus Kaasik, Kalle Komissarov, Andres Ojari, Mihkel Tüür, Ilmar Valdur. Teise preemia (75 000 krooni) pälvis töö “SAPPHO”, autorid Andres Siim, Kristel Ausing, assistent Jan Skolimovski. Kolmas preemia (50 000 krooni) läks võistlustööle “cucumber”, autorid Inga Raukas, Toomas Tammis ja Tarmo Teedumäe. Ostupreemiad (á 25 000 krooni) said võistlustöö “Kogutud teosed”, autorid Hanno Grosschmidt ja Rene Valner, ja võistlustöö “Valgus”, autorid Martin Aunin ja Margus Maiste.
Võistlustöödega saab tutvuda arhitektuurimuuseumi galeriis 25. juulini.