Tallinna Jaani kiriku orelil oma fond
1998. a. sügisel asutatud Jaani Kiriku Oreli Fondi juhatuse
esimeheks valiti Eesti Muusikaakadeemia õppejõud, muusikateadlane
Toomas Siitan, aseesimeesteks organist Andres Uibo ja jurist Jüri
Ehasalu. Juhatusse kuuluvad veel orelihooldaja Toomas Mäeväli,
muusikud Taivo Niitvägi ja Alo Põldmäe, Tallinna linnavalitsuse
avalike suhete nõunik Krista Siilats, Muinsuskaitse Ameti juhataja
Liisa Pakosta, Usuteaduste Instituudi rektor Tiit Pädam, Jaani kiriku
esindajatena õpetaja Toomas Paul, koguduse juhatuse esimees Viktor
Lillepruun ja organist Tiia Tenno.
Terkmanni orel Jaani kirikus. Foto: Ervin Laus Orelifondi põhieesmärk on ehitada Jaani kirikusse uus orel. Kiriku akustika on väga hea, seepärast taastuks uue oreliga Jaani kiriku roll orelikontsertide paigana. Tallinna peaväljaku ääres asuvast kirikust võiks taas kujuneda kirik-kontserdisaal. Oreli kui kalli ja keerulise pilli ehitamine nõuab pikaajalist tööd raha kogumisel, kursisolemist oreliehituses toimuvaga, läbirääkimisi oreliehitajatega ja – tuleb teha ka valik, kes ja millise hinna eest hakkab uut pilli ehitama. Eeskujuks võeti Tallinna Toomkiriku Oreli Fondi edukas tegevus, mille viljaks saksa firma Scheffleri kõrgel tasemel restaureeritud Saueri orel. Neli Toomkiriku Oreli Fondi endist liiget jätkavad tööd ka Jaani Kiriku Oreli Fondis. Ilus ¯est Toomkiriku Oreli Fondilt oli "hambarahaks" annetatud 25 000 Eesti krooni. Kas Jaani kirikut hakkab ehtima saksa, prantsuse või eesti meistrite orel, selgub pärast eri maade orelifirmade pakkumiste läbivaatamist. Eesti oreliekspertide kokkusaamise käigus selgitati olulisi momente seoses uue oreli ehitamisega. Sõelale jäi 3 seisukohta: 1) uue oreli ehitamine võimalikult paljude vanade vilede säilitamisega; 2) täiesti uue oreli ehitamine, kusjuures võtta vana pill tervikuna maha ja panna rekonstrueerituna üles teises kirikus; 3) vilestik säilitada täies ulatuses, pedaali registrid, tuulepõhjad ja traktuur ehitada täiesti uued. Oreli ajaloost Jaani kiriku orel valmis 1869.a., kaks aastat pärast kiriku valmimist, ehitajaks Simunas köstrina töötanud Gustav Norman. Ta oli valmistanud oreleid mitmel pool Eestis, muu hulgas kolm orelit Tallinnas. Jaani kiriku orelil oli 3 manuaali ja 40 registrit. Pill oli väga hästi ehitatud ja ilusa kõlaga. Mängimine oli siiski ebamugav, sest mängumehhanismi oli raske käsitseda. 1904. a. tuli kiriku uueks organistiks Peterburi konservatooriumi kasvandik August Topman. Esimeseks mureks saigi oreli ümberehitamine. Eesmärgiks pneumaatiline orel, millel võrratult kergem mängida.Topmani entusiasm oli suur, ta korraldas arvukalt oreli- ja koorikontserte ning näitusmüüke, et saada raha oreli ümberehituseks. 1911 oli raha koos ja uus ajakohane orel telliti eesti meistrilt August Trekmannilt. Pooleaastane õppimine Saksamaal Laukhuffi orelitööstuses tegi Terkmannist kaasaja nõuetele vastava orelimeistri. Jaani kiriku oreli sai Terkmann valmis 1913. a. kevadel, orel sai neli manuaali, neljas manuaal asus kaja-orelina altari taga. Orel kõlas säravalt, eelkõige tugevama intoneerituse ja kõrgema asukoha tõttu. I maailmasõja ajaks paigutati Estoniasse sõjaväehaigla.Tallinna põhilise kontserdisaali funktsiooni hakkas täitma Jaani kirik koos oma uue oreliga. Regulaarsed kolmapäevased oreliõhtud solistide kaastegevusel toimusid 1918. a. kevadeni. August Topman mängis neil aastail publikule maailma orelirepertuaari paremiku. Sõjale vaatamata oli kuulajaid arvukalt. 1920. aastaist kandus Topmani tegevus Tallinna konservatooriumi oreliklassi ja Estonia teatrisse. Orelikontsertide andmine Jaani kirikus jäi aga talle edasi armastatud tegevuseks. Topman juhatas ka Jaani kiriku koori, viies juba 1905. a. koori liikmete arvu kuuekümneni. Esitati suurvorme nagu Mendelssohni oratoorium "Paulus", Cherubini ja Saint-Säensi reekviemid, koorid Bachi ja Händeli suurvormidest. Jaani kiriku orel töötas rahuldavalt kuni 1980. aastate
alguseni. Siis ühendati kiriku keskküte linna ühtsesse
soojavõrku. Talvine ülekütmine mõjus orelile laastavalt,
pill kuivas lõhki. Orelihooldajate ennastsalgava tööga
suudeti pill hoida jumalateenistusteks ja mõnedeks kontsertideks
hädapärases korras. Olukord halvenes järjest, sest paljud
viled olid rikutud ja puukoi oli oma töö teinud.
Alo Põldmäe
|