Eesti Usedomi kuurordisaarel

Pärast meie uut ärkamisaega on juba haruldane, et üks Saksamaa festival end taas Eestile pühendab: kuurordisaare Usedomi muusikafestivali (11. – 25. IX) tegijad ja kunstiline juht Thomas Hummel on selle nüüd suure omapoolse jõu ja kulutustega läbi teinud. 
Festivali 16 kontserdist puudutas Eestit vähemasti kümme (sh. kontserdid “Estland und seine Gäste”, “Estland und seine Nachbarn” jt.), lisaks Jaan Räätsa ettekanne eesti muusikast. Samas oli tutvustamisel meie turism, kokakunst jm., pidustusi käis avamas kultuuriminister Signe Kivi, äratades ajakirjanduses ja avalikkuses suurt tähelepanu. Eesti tutvustamisega oli seotud sadu siin- ja sealpoolseid korraldajaid, meie ja teiste maade muusikuid. Kavades, kus osalemas ka meie muusikatudengid ja laulupoisid, kõlas 14 Eesti autori, sh. kõige sagedamini Arvo Pärdi muusikat. Festivali eel ja ajal ilmus pikk rida artikleid ja Eesti tutvustusi ajakirjanduses (sh. ajalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung). Avakontserdist, kus klarnetist Toomas Vavilovi soleerimisel kõlas Eino Tambergi “Tundeline teekond”, avaldas materjali koos fotodega seitsmemiljonilises tiraaťis ilmuv Hamburgi Bildzeitung. 
Usedomi festival sündis ju alles ühinenud Saksamaal ja toimus tänavu kuuendat korda. Pärast Berliini müüri langemist on varem Saksa DVs asunud saare kuurordimajandus imekiiresti arenenud. Pidustustel polegi pealava, sest sellest tahavad osa saada Usedomi kõik kuurordid (kontserte toimus 13 keskuses). Esinejad on kõrgest klassist: iseloomulik on side mitmesuguste muusikaorganisatsioonidega nagu rahvusvaheline Young Concerts Artists (USA), kelle Euroopa finalistid nüüd siingi esinesid, samuti Jugend Musiziert Saksamaal, New Yorgi Metropolitan Opera jt. Entusiastlikud tegijad olid siia kutsunud Kremerata Baltica koos Gidon Kremeriga (nädal varem esines orkester, kus ka neli eesti muusikut, peaaegu sama kavaga Londoni kuulsatel promenaadkontsertidel), poola nimeka pianisti Ewa Kupieci, Põhja-Saksa Raadio Filharmoonikud Hannoverist, tõeliselt säravad muusikud olid “Young Concert Artists” finalistid (Euroopa finaal lõppes 5. IX Leipzigi Gewandhausis), bulgaaria viiuldaja Ina Dimitrova ja briti tšellist Thomas Carroll. Just Ina Dimitrova tuli võitjaks ka äsja Kölnis lõppenud rahvusvahelisel konkursil. 
Viimaste festivalipäevade üheks kesksemaks külaliseks sai Tallinna Poistekoor Lydia Rahula juhatusel. “Eesti-teemaliste kontsertide silmapaistvaim aktsent”, “Poisid esindavad Eesti muusikakultuuri keskseimat, kooritraditsiooni...”, “Eesti poistekoor esimese poistekoorina Usedomil on festivali tõeline ehe...” – nii kirjutati ja kõneldi meie poistest. Esineti ka kohtumistel ja vastuvõttudel, – ja kui erksat muljet avaldas siin taas meie vana hea K. A. Hermanni “Oh laula ja hõiska!” poiste suurepärases ettekandes. Tallinna Poistekoori peakontsert toimus 24. septembri õhtul Zinnowitzi evangeelses kirikus. Korraldajate soovil esitati mitmekülgne kava spirituaalidest kuni Veljo Tormise lauludeni (sh. Kreek, Sisask jt.), mis näitas poiste võimekust igas mõttes. Oli ilus ja ühtlane vokaal, koor kõlas dünaamiliselt väga paindlikuna, nagu Lydia Rahula käe all alati, olid efektsed seaded ja lavastusedki, poistel oli suur menu. 
Festivali lõpupäeval esines saksofonist Lembit Saarsalu kaasakiskuvalt mitmetunnises programmis laeval Adler koos kuulsa ooperitenori René Kollo dťässilauljatarist ja näitlejast tütre Nathalie'ga, õhtul oli aga Annely Peebo Usedomi Forumis Heringsdorfis avamas Mozarti aariaga New Yorgi Meti noorte solistide ja Euroopa noorte tähtede ühist galakontserti. Annely Peebo esitas kolm numbrit (Mozartit veel ja J. Straussi) ning osales ühises lõpuansamblis (“Brüderlein” J. Straussi “Nahkhiirest”). Varem (21. IX) Peenemündes esinenud Siiri Sisaskit nimetati ajakirjanduses ta väga eduka kontserdi järel Eesti Madonnaks, taas toodi mitmel pool esile Arvo Pärdi muusikat, Hortus Musicusest (19. IX) kirjutati kui legendaarselt teenekast varajase muusika ansamblist endise Ida-ploki maades, õnnestunud olnud vastukajade põhjal Uue Tallinna Trio esinemine 12. ja 16. IX (sh. Šostakovitši Trio op. 67), teisel kontserdil mängis ka Tallinnast pärit, praegu Rostockis õppiv pianist Oksana Kondak. Eesti muusikute tähelepanu väärinud ülesastumised salvestusid taas eesti muusika rahvusvaheliste saavutuste kroonikasse, nüüd siis kõrge muusikakultuuriga Saksamaal. 
Eesti muusika kõlas Usedomil päris esinduslikult: Pärdi “Tabula rasa” (solistid G. Kremer ja Ula Zebriunaite) ja Tõnu Kõrvitsa (festivalikavades kahjuks moondunud nimega Kirvitis) “For you, the messenger of night” (1999) Kremerata Balticalt, Ester Mägi Sonaat klarnetile ja klaverile (Edmunds Altmanis Lätist, praegu H. Altrovi õpilane Tallinnas, ja Marrit Gerretz-Traksmann), E.-S. Tüüri “Arhitektoonika II” (E. Altmanis, Kaido Kelder, M. Gerretz-Traksmann), J. Räätsa Allegro viiulile ja kitarrile (Florian Meierott, Eugène Hölzer) ning M. Kuulbergi “Point E” ja Sonaat nr. 4 (F. Meierott), H. Elleri “Lüürilised palad” (Tallinna trio) ja “Poeem” tšellole ja klaverile (K. Kelder, M. Gerretz-Traksmann), A. Pärdi “Fratres” (läti noor viiulitäht Baiba Skride, Oksana Kondak), seitse A. Pärdi teost Hortus Musicuselt.

Priit Kuusk