PROVINTSISÕNUMEID

Raimond Kolga juubel
Võru keskraamatukogu kolis uutesse avaratesse ruumidesse ning tähistas seal 17. veebruaril väliseesti kirjaniku Raimond Kolga 75. sünniaastapäeva. 
Aastapäevaüritust alustasid kirjaniku kodupaiga Mõniste kooli õpilased Kolga luulepõimiku esitamisega. Mälestusi Kolgast jutustasid kirjaniku õed Malle Mändmets ja Ellen Aasmaa ning kirjandusteadlane Oskar Kruus. Mälestuspäevast soovis osa võtta ka Stockholmis elav kirjaniku poeg Jaan Kolk, kuid tuisuilma tõttu katkenud lennuühendus ei lasknud tal kohale ilmuda, vaid ta saatis oma kõne faksiga. Kolk oli veel eluajal oma käsikirjalised materjalid andnud Tartusse kirjandusmuuseumile, kirjaniku pojad otsustasid tema biblioteegi annetada Võru keskraamatukogule. Raamatukogu Eestisse toomise praktilisest käigust jutustasid Riina Lõhmus ja Inno Joonas. Eva Kivi andis ülevaate Kolga raamatukogus leiduvatest kultuuritegelaste autogrammidest ning demonstreeris neist haruldasemaid. Raamatukogu direktori Inga Kuljuse organiseeritud mälestuspäev tõi elevust lumme mattunud Tamula-äärsesse linna.
Kirjastus Eesti Raamat avaldab uue trüki Raimond Kolga romaanist "Küla põleb kahest otsast", ulatuslik luulevalimik "Ütsik täht" ilmus samalt kirjastuselt juba 1989. aastal.

Viruskundra ilmub jälle
1989. aastal rajas agar Võru kultuuritegelane Heino Sikk Eesti Raamatuühingu toetusel Lõuna-Eesti kultuurilehe Viruskundra, mis algul levis koguni 3000 eksemplaris.
Viimati ilmus Viruskundra Võrumaa Teataja lisalehena, kuid möödunud aasta lõpul ei leidnud ajaleht enam raha selle väljaandmiseks. Nii jäid ilmumata Viruskundra detsembri- ja jaanuarinumber. Kuid energiline Maria Sikk suutis hankida toetust Eesti Kultuurkapitalilt ning äsja ilmus Viruskundra 107. number. See tähistab Friedrich Robert Faehlmanni 200. ja Raimond Kolga 75. Sünniaastapäeva. Võru kultuurilehel on endisel kombel õnnestunud kaastööd saada ka Tallinna ja Tartu kirjandusteadlastelt, nii esinevad kohalike autorite kõrval ka Aarne Vinkel, Oskar Kruus, Ülo Tonts ja Abel Nagelmaa. Viruskundra on varem avaldanud rohkesti kirjandusloolisi mälestusi ning tutvustanud sageli Lõuna-Eesti nii mineviku kui ka oleviku kultuuritegelasi.

A. H. Tammsaare auhind Edgar Valterile
Sel aastal määrati A. H. Tammsaare auhind kunstnik Edgar Valterile, kes viimasel ajal on avaldanud ka lasteraamatuid.
Varem oli albulastele meeldinud tema "Pokuraamat", sel aastal tõsteti esile tema Pintselsabade lugu. 5000kroonine auhind antakse Valterile kätte juulikuus, kui ta paneb Albu mõisahoones üles oma pildinäituse.
Tammsaare suurjuubeli aegu 1978. a. rajati Tammsaare-nimelise kolhoosi esimehe Jaan Nõlve eestvõttel suurkirjaniku nimega auhind, mida on antud peamiselt maaelu kujutavatele teostele. On selle abil tehtud isegi poliitikat – kompartei keeldu järgides ei määratud Tammsaare-nimelist auhinda kunagi Heino Kiigele, kuigi viimane oli külaelu kujutamisel tooniandev autor.
Möödunud aastal Tammsaare muuseumis Kadriorus Mats Traadile antud Tammsaare-nimeline auhind osutus ühekordselt juubelipuhuseks ega loonud vastavat traditsiooni.

Oskar Kruus