Imetabaselt sümpaatsed
Mitmesaja- või tuhandekordselt ekraanile suurendatud putukad ei mõju vaatajale koledalt, vaid oma meelekindlalt sihipärases tegevuses sümpaatselt ja igal juhul huviäratavalt. Filmiloojad on suutnud hoiduda vastikust tekitavaist stseenidest, mikroilma olevused äratavad kaastunnet ja tekitavad neid vaatavas inimeses looduse päritolu ja Jumala tahte küsimuse. Mind üllatas ja hämmastas mõne putuka “käte-jalgade-tundlate” motoorika sarnasus inimese liigutustega ning leidsin uut usku tammsaare-eestlaste väidetud “töö” erilisse pühadusse – justkui oleks see organiseeritud toiming olendeisse olemise olemusega määratud. Heaoluühiskonna mõnes mentaliteedis ja kihis (ka Eestis) põlglikult kahtluse alla seatud töö väärtus leiab “Mikrokosmoses” tugevat kinnitust. Võtkem eeskuju putukatest ja limustest!
Seda – kuidas mesilased õielt õielele lenneldes nestet koguvad, ämblik olelusvõitluses rohutirtse võrku mässib, lepatriinud kopuleeruvad, ussikesed rohukõrtel roomavad, lehetäid kolorofülli närivad, sitasitikas sisyphoslikult jänesepabulaga jändab, faasan sipelgaid nokib, konnasilm Kuud peegeldab ja justkui teispoolsuse ookeanist uskumatult ilus-võimas sääsk sünnib – peaksid lausa koolikohustuslikus korras vaatama kõik Eestimaa õpilased. Kaunis-ülendava muusika saatel teineteist kompivad ja siis klammerduva liibuvusega kopuleeruvad teod mõjuvad kui maailma ilusaim seksistseen.

NB! õpetajad
Küllap ju mitte haridusministerium, vaid pedagoogid koolides peaksid ise taipama, et sõnatu filmiiluga maailma suurendav “Mikrokosmos” valgustab ja avardab ka seda lapsesüdant, kuhu ei mahu ideoloogia, mula ega keelud-käsud-kohustused. See ainus tekst, mis prantsuskeelsena filmi alguses kõlab, peaks muutuma koolides levivaks lendleheks: “Aas koidu ajal kusagil maa peal, kus rohu sees peitub tohutu planeedisuurune maailm. Selles inimestele nähtamatus universumis on rohi muutunud läbitungimatuks d�ungliks, kivikestest on saanud kõrged mäed ja pisike veesilm võtnud ookeani mõõtmed. Aeg kulgeb siin teistmoodi. Tunnist saab päev, päevast aasta, aastast terve elu. Kuid mis on meie jaoks minut, on rohurahva jaoks terve igavik. Et sellest imemaailmast osa saada, tuleb tunda vaikust ja osata seda kuulata.” 
“Mikrokosmost” on igal pool maailmas väga hästi vastu võetud. Praeguseks on see kolm aastat filmimiseks ette valmistatud ja vaid 50 miljonit krooni maksma läinud linateos kogunud juba üle 350 miljoni krooni kassatulu. Isegi hollywoodlikus Ameerikas püsib “Mikrokosmos” juba ligi aasta vaadatavaimate filmide edetabeli liidrite hulgas. Ülimalt tõsielulise linateose lavastanud ja filminud Claude Nuridsany ja Marie Pérennou on Pariisis asuva Pierre ja Marie Curie’i ülikooli bioloogia õppejõud, kes on oma lühi- ja dokfilmidega varemgi auhindu võitnud. Prantsusmaal anti “Mikrokosmosele” aasta filmi auhindade jagamisel neli tähtsamat Cesarit – parima operaatoritöö, montaazhi, muusika ja heli eest.
Esialgu avaneb putukate imeline maailm Tallinna Kinomajas, aga küllap edaspidi ka mujal Eestis. 
 
Tarmo Teder