Varia

 
Eesti Kultuurifondi auhinnad
Eesti Kultuurifondi Nõukogu 1998. aasta suure auhinna 25 000 krooni pälvis Setu Talurahvamuuseumi direktor Laine Lõvi setu pärimuskultuuri uurimise, viljelemise ja tutvustamise ning setu talukompleksi rajamise eest. Auhinnati veel ERSO peadirigent Arvo Volmerit (15 000 krooni) eesti muusika propageerimise eest, sealhulgas Ed. Tubina sümfooniate esitamise, heliloojate Kappide festivali, kontsertide ning E. Tambergi heliloomingu plaadistamise eest; maalikunstniku, Pallase kunstikooli kasvandik Valve Janovit (5000 krooni) tema viimaste aastate näitustel esinemiste ja aktiivse kunstielus osalemise eest; keraamikut ja Eesti savikaupade muuseumi loojat Meedi Ümarat (5000 krooni) unikaalse savikaupade muuseumi loomise ja pedagoogilise töö eest.

Veljo Tormis, Ants Viires ja RAMi raudvara
Eelmisel pühapäeval toimus kontsert, millega Eesti Rahvuskultuuri Fond austas oma sponsoreid ja stipendiaate. 
Fondi nõukogu esimees Eri Klas tegi teatavaks ERKFi tänavuste tänupreemiate laureaadid: helilooja Veljo Tormis, etnoloog Ants Viires (a' 50 000 krooni) ning Gustav Ernesaksa loodud Eesti Rahvusmeeskoori asutajaliikmed Enn Kailvee, Ernst Puusepp, Rene Rätsnik, Rudolf Zirk, Robert Vahisalu, Voldemar Valge, Georg Vetting ning kaks asutamise juures olnud dirigenti Uno Järvela ja Harald Uibo (E. Klas andis nende 10 000kroonised preemiad üle Ernesaksa mälestuskontserdil 12. XII). Enne stipendiumide jagamist oli veel üks pidulik tseremoonia – avati kaks uut  nimelist allfondi ja pandi alus kolmandale. Robert Lepikson on nüüdsest fondi suurim eraisikust annetaja – ta algatas omanimelise fondi poole miljoni krooniga. Ta kutsus teisigi ettevõtjaid meeles pidama, et rahvuskultuur vajab edendamist. Tema annetuse taga on kindel teadmine, et eestlase identiteet on püsinud nimelt tänu rahvuskultuurile. Tema investeering on nii ühelt poolt minevikuvõla kustutamine ja teiselt poolt panus tulevikku. Nokia on varemgi eesti kultuuri toetanud, seegi kord oli firma nimi mitme stipendiumi taga. Ja nüüd avas Nokia ka oma allfondi, mis Lauri Kivineni sõnul tahab edendada tuleviku-Eesti heaolu, toetades teadustööd ning tehnika- ja majandusõpinguid. Alus pandi ka Peeter Lilje nimelisele allfondile, mille eesmärgiks saab eesti interpretatsioonikunsti jäädvustamine. Sellele lepingule kirjutas alla Arvo Volmer, sest ERSO on seni teinud suurima annetuse (5000 kr.) fondi algatamiseks. Fond on annetustele avatud. Kontserdil esinesid varasemad ja värsked stipendiaadid Brass Academia, Nõmme Linnaorkester, pianist Marek Vilba, saksofonist Raul Sööt, Mikitamäe leelokoor Helmine, klarnetist Aleksander Rjabov ja poistekoori Revalia Duubel 7. 

"Mao tee" Eesti Draamateatris
Täna kell 19 esietendub Eesti Draamateatri väikses saalis
Torgny Lindgreni -- Priit Pedajase "Mao tee kalju peal".
Tõlkija on Ülev Aaloe, kunstnik Pille Jänes, muusikaline kujundaja Priit Pedajas, muusikaõpetaja Riina Roose. "Mao tee kalju peal" on põhjamaine lugu räägib elust ühes Põhja-Rootsi kõnnumaa külas möödunud sajandi teisel poolel, läbivaks teemaks on võlgu elamine. Karge teos, mis jutustatud erakordse sugestiivsuse ja sõnamaagiaga (selles on T. Lindgrenile  tänapäeva Põhjamaade kirjanduses raske võrdset leida). Loo on dramatiseerinud ja lavastanud Priit Pedajas, etendusel kõlab elavas ettekandes rootsi rahvamuusika. Mängivad Taavi Teplenkov, Jan Uuspõld, Tiit Sukk, Veiko Täär, Ülle Kaljuste, Harriet Toompere, Kleer Maibaum, Mari Lill, Ain Lutsepp, Priit Pedajas ja Sofia Joons.

"Naine merelt" Linnateatris
19. detsembril esietendub Tallinna Linnateatris Henrik Ibseni "Naine merelt". Lavastaja on Katri Kaasik-Aaslav, kunstnik Mae Kivilo, valguskunstnik Mikk-Maldar Kuusk.
Ibseni 110 aastat vana näitemäng räägib nii olulistest asjadest, et küsimus selle sobivusest kaasaega on juba ette jaatavalt ära vastatud. Inimeste püüd üksteiseni jõuda, vaadata enda sisse ja nii ka teistest paremini aru saada; tunda end konventsioonide kammitsaist. vabana, rääkida olulistest ja valusatest asjadest, mitte neid vaikimisega olematuks muuta – see temaatika kõneleb iga ajaga. Ka meie omaga. Nimirollis on Epp Eespäev, teistes osades Katariina Lauk-Tamm, Külli Teetamm, Ago Roo, Raivo E. Tamm, Andero Ermel, Kalju Orro ja Jaan Tätte või Marko Matvere.

Kaks etendust Endlas
14. detsembril esietendus Pärnu teatris Andrus Kiviräha uus lastenäidend "Kakand ja Kakand", mida jõuluetendusena mängitakse 23. detsembrini. 
Lavastus jääb Endla repertuaari ka järgmisel aastal, aga siis juba  uue lõpuga ja ilma Jõulupäkalepapikutriinuvanata. Meie tuntuima noore dramaturgi tekst võimaldab ühtviisi lustida nii täiskasvanutel kui lastel, mõlemale jääb muidugi oma naeruobjekt. Aga peale kõige muu on see lugu ka südamlik. Harjumuspäraste rebaste ja jänkude vahel on näitlejad nüüd ümber kehastunud Keldrikakandiks (Jaan Rekkor), Põllukakandiks (Diana Tammisto), Ämblikuks (Jüri Vlassov) ja Lepatriinuks (Ahti Puudersell). Kunstnik Kristiina Nikkel teab vist ainsana täpselt, kuidas nad välja näevad ja kui suured on nendega võrreldes samas keldris paiknevad moosipurgid ja kartulid. Külalislavastaja Tõnu Oja on ka lavastuse luuletekstide autor, Kakandite love-storyt mängitakse nimetatud ajavahemikus iga päev kell 12, 18. ja 20. detsembril lisaks ka kell 15.
19. detsembril esietendub teatri ärklisaalis August Strindbergi "Hades", suure rootsi klassiku draamafragment aastast 1907, mida lavastaja Madis Kalmet on täiendanud ka teiste tekstidega (Tiibeti surnute raamat, Koguja raamat) ja katketega Strindbergi "Unenäomängust". Näitlejatest teevad kaasa Andres Ild, Arvi Hallik, Kristiina Kütt ja Andres Karu ning EMA laulueriala üliõpilane Ain Anger. Etendusel kõlab Bachi, Schuberti ja Vivaldi muusika tšellist Heli Sommeri ettekandes. Visuaalse külje eest hoolitsevad külalised: kunstnikutöö on Andres Koortilt ja valguskujundus Airi Eraselt. Madis Kalmet, kes sel hooajal on Endla palgal, on Strindbergi poole varemgi pöördunud, meenutagem kasvõi tema "Võlausaldajaid" ja oma kompositsiooni "Unistuste sinine torn" Tallinna Linnateatris. "Hades" ehk "Toten-Insel" on üks vähem mängitud Strindbergi teoseid, kuid seda on ette kantud Pariisiski ning selle alusel on rootsi helilooja Robert Fröman loonud muusikadraama. Pealkirja on autor pannud kuulsa šveitslase Arnold Böcklini samanimelise maali järgi, mis oli üks tema lemmikteoseid. Sama saar ilmub välja ka samal aastal kirjutatud kammerdraama "Kummitussonaat" lõpupildis.Lavastusega tähistab teater suure kirjaniku 150 sünniaastapäeva päeval. 

"Päevakoer ja peegel" Tartu Lasteteatris
Jõuluhooajaks esietendus Tartu Lasteteatris 12. ja 13. detsembril selle aasta viimase lavastusena Heino Väli putukate ellu sekkuva raamatu "Päevakoer ja peegel " (1969) instseneering.
Teatrijuht Mart Kampuse instseneeringus ja lavastuses valmis üheaegselt kaks vägagi erinevat lahendust. Peamiselt väljasõitudeks mõeldud variant on ruumis ja mängus kompaktsem. Üllatav on näha Anne Maasiku isikupärast võlu avaldumas nukkude vahendusel. Sooja kammerlikku õhustikku aitab luua Heikki-Rein Veromanni jutustav laulu- ja pillisaade. Teine lavastusvariant Elgitha Zeno ja Taago Tubina osalusel hõlmab rohkem näitleja füüsist ja ruumi. Distantseeriv ülesanne on tugeval taustmuusikal. Eraldi märkimist väärivad kunstnik Piret Räni värvivalik ja vaimukad putuknukud.
Enn Lillemets

Unistuste ball Vanemuise laval
17. detsembril esietendus Vanemuise väikeses majas Ida Tantsukooli jõuluballett "Anna-Liisa ball".
Koolilapsed Anna-Liisa ja Erik satuvad tõelisele unistuste ballile teatrilaval, kus neid haaravad endaga Johann Straussi meeleolukad valsid, polkad ja marsid (sh. "Miljonivalss" ja "Pizzicato-polka"). Lavastaja, koreograaf ja kunstnik on vanemuislane Mare Tommingas, repetiitor Alla Lilleorg. Tantsivad Ida Tantsukooli õpilased.
Jaanika Juhanson

Jõulumüsteerium Viljandis
22. detsembril kell 21 ja 26. detsembril kell 16 ja 20  esietendub Eesti Teatri Kompanii egiidi all Viljandi Jaani kirikus Paul Clodeli müsteerium "Maarja kuulutamine".
Müsteeriumi on tõlkinud Tõnu Õnnepalu. Lavastaja Andres Noormets, kunstnikutöö Anu Raualt ja Andres Noormetsalt. Mängivad Viljandi kultuurikolledži teatrikunsti eriala  kolmanda lennu üliõpilased. 

Klaveriduo taassünd
Eelmisel pühapäeval esitles Eesti Raadio Estonia talveaias oma plaadisarja 26. üllitist – CDd "Klaveriduo  Anna Klas – Bruno Lukk".
Ain Saarna iseloomustas iga arhiiviplaadi väljaandmist kui  imet: aastaid riiuleil seisnud lindistused sünniks nagu uuesti, andes ka uutele põlvkondadele võimaluse sellest muusikast osa saada.Südamlikku esitlustundi juhtis maestra poeg Eri Klas. 33 aastat aktiivselt kontserteerinud klaveriduot   tutvustava plaadi kokkupanemisest kõnelesid Tiia Teder ja Ivalo Randalu. Kohal olid legendaarsete pianistide kolleegid, õpilased, austajad. Koos meenutati Gonsiori tänavas asunud korteri erilist õhkkonda. Anna Klasi ja Bruno Luki korter on omamoodi koduks olnud paljudele meie pianistidele, jutustas Valdur Roots. Duo täiuslikku tervikut meenutas Heljo Sepp. Musitseeris kõneksolnud meistrite "mantlipärija", klaveriduo Nata-Ly Sakkos – Toivo Peäske.Duo tohutust repertuaarist (mida kontserdil mängiti alati peast!) mahtus esimesele valikplaadile seitse teost maailma klassikast (Schubert, J. Strauss, Debussy, Milhaud, Stravinski, Lutoslawski), ent ERi fonoteegis on õnneks veel hulgaliselt duo helijälgi, millest sellele CD-le võiks järg saada. Leiduks vaid rahastajaid.  Seda  plaati toetasid Kultuurkapital ja Finest Hotel Group.

"Eesti meeleolud" uuel CDplaadil
Valter Ojakäär ütles küll teisipäeval Glorias, kus ER oma uut CDd esitles, et sellise pealkirja all võiks kümmekondki plaati välja anda, ent sel esimesel on siiski 14 eesti hitti, seatuna klaverile ja orkestrile (Tõnu Kõrvitsa orkestratsioonis).
Plaadi ilmumise taga on Vikerraadio suurprojekt – kevadine osalemine Euroraadio muusikaprogrammis, mille käigus üheksa maa raadiojaamad tegid 28. märtsil otseülekande omamaise muusika kontserdist. Tõsi, kevadisel kontserdil oli esinejaid vähem, nüüd on plaadi tarvis mõni juurde tulnud. Kõiki piniste saadab ERi kontsertorkester Heiki Vahari juhatusel. E. Vainu loos "Ei kunagi" soleerib Jaak Jürisson, Valgre "Sinilinnus" Ülo Mälgand, Oidi "Lõke preerias" kõlab Evald Raidma esituses, K. Kikerpuu "Taas punab pihlapuu" Sven Kullerkupult, Valgre "Läbi saju" Tõnis Kõrvitsalt, Ojakääru "See meeletu maailm" Aldo Meristolt, U. Naissoo "Mu kodu" Tõnu Naissoolt,  Oidi "Suveöö" Sergei Pedersenilt ning rahvaviis "Kodukotus" Peeter Saulilt. Pianistid Tiit Saluveer, Urmas Lattikas, Margus Kappel, Rein Rannap ja Mihkel Mattisen on orkestri ees ka heliloojaina.
Valter Ojakäär kiitis plaati: seaded on maitsekad, ühes laadis välja peetud, ent samas on kuulda iga pianisti isikupära. Plaati esitlenud Riina Rõõmus pakkus nukrapoolset, kuid helget plaati ilusaks jõulukingiks. 

Meenutati Gustav Ernesaksa
Eelmise nädala muusikaelu üks telgi oli Gustav Ernesaksa 90. sünniaastapäev, mida tähistati nii kontsertide kui konverentsi ja noorte dirigentide võistlusega.
RAMi pidulikul kontserdil 12. XII õhtul selgusid tema nimelise preemia ja stipendiumide saajad. Gustav Ernesaksa nimelise koorimuusika preemia pälvis Ants Üleoja. Ernesaksa-nimelise koorimuusika edendamise stipendiumi said Ludmilla Toon ja Sulev Haage, õppestipendiumi aga kolm EMA tudengit: Kadri Kanter, Kaie Tanner ja Anu Tähemaa.Ernesaksa sünniaastapäeval lõppes ka kaks päeva kestnud noorte koorijuhtide võistlus, kus kaks preemiat võitsid Tartu Heino Elleri nim. muusikakooli õpilased – esikoha pälvis Maarja Haamer ja kolmanda Maris Liloson; teine koht kuulub Tallinna Georg otsa nim. muusikakoolis õppivale Raili Otsingule.

Võimalus veeta õhtu Metropolitan Operas!
26. detsembri õhtul kannab Klassikaraadio otse Metist üle Mozarti "Võluflöödi" etenduse.
Detsembri algul (7. ja 8. XII) tegi Eesti Raadio esimese suurejoonelise otseülekande – Klassikaraadio vahendusel  võis osa saada Milano La Scala hooaja avaetendusest, mil tuli ettekandele Richard Wagneri "Jumalate hukk" ("Götterdämmerung"). Otseülekanded jõuavad EBU (European Broadcasting Union) liikmesmaadesse ja Eesti Raadio osalemine on võimalik tänu hiljuti tööle hakanud satelliitjaamale. 

Tõnu Arule anti UNICA suur kuldmedal
Pühapäeval oli Tallinna raekojas Eesti filmiharrastajate pidulik koosolek, kus heideti pilk lõppevale aastale ja räägiti tulevikust.
Ülemaailmse Filmi- ja Videoamatööride Liidu (UNICA) kongressil Zillertalis (Austria) võeti tänavu augustis vastu otsus korraldada UNICA 2001. aasta festival ja kongress Eestis. Ettevalmistused on juba alanud. UNICA kongress eraldas Zillertalis Eestile UNICA suure kuldmedali. Meie filmiamatööride aastakoosolekul anti see teenetemedal üle eesti Filmi- ja Videoamatööride Ühingu presidendile Tõnu Arule, kes on mitmekordne UNICA festivalide laureaat ning kel on suured teened Eesti filmiamatörismi arendamisel. Tänavu osalesid meie filmiharrastajad kümme rahvusvahelisel festivalil (Austrias, Norras, Rootsis, Slovakkias, Tšehhi, Saksamaal, Venemaal jm.), kust toodi koju kümme auhinda. Aprillis Tallinnas peetud ülevabariigilisel amatöörfilmide festivalil osales üle poolesaja filmi. Laienes osavõtjate geograafia ja teemade valik. Noorem põlvakond püüb tänapäeva noorte probleeme lahendada mängufilmi vahenditega, teiste riikide eeskujul on filmiharrastajate konkurssidel hakanud osalema ka filmikunsti õppivad tudengid.Traditsiooniliselt osalevad meie filmiharrastajad Berliini festivalil "Aken Itta", Põhja- ja Baltimaade noorte filmitegijate festivalil (järgmisel aastal Narvas) ja festivalil "Peterburi ekraan". Suvel oli Palamusel meie lühifilmide konkurss, Jaak Järvise koostamisel on valmimas kogumik "Eesti amatöörfilm 3", milles on muu hulgas Eesti ajakirjanduses aastatel 1927 – 1998 ilmunud filmiamatörismialaste publikatsioonide loend. Eesti filmiamatööride tegevust on toetanud kultuurkapital, rahvuskultuuri fond, kultuuriministeerium jt.
Jaak Järvine

"Elav liha" Tallinna Kinomajas
Täna õhtul hakkab Tallinna Kinomajas jooksma Pedro Almadóvari mängufilm "Elav liha".
Hispaania elavaks klassikuks nimetatud lavastaja film on tõsine ja traagiline. Intriigide, segaduste ja konfliktide tulevärgi sõlmpunkt osutub niivõrd tugevaks, et seda on võimalik lahendada üksnes läbiraiumisega. Peategelane Victor, kes sündis Franco diktatuuri aegse Madridi jõuluöises bussis, armub 20 aastat hiljem rikkasse narkomaani Elenasse. Nende kohtumisel saab sekkunud politseinik David raskelt haavata. Pärast nelja-aastast vanglakaristust kuuleb Victor, et politseinik on ratastoolikorvpalli olümpiavõitja ja abielus Elenaga. Victor püüab naist tagasi võita ja talle kätte maksta. Peaosades mängivad Liberto Rabali (Victor), Francesca Neri (Elena) ja Javier Bardem (David). "Elav liha" kandideeris tänavu Euroopa Filmiakadeemia parima filmi ja meesnäitleja auhinnale. Hispaaniakeelset filmi, mida ei soovitata alla 14aastasetele, näidatakse eestikeelsete subtiitritega, pikkus 100 minutit.

Ilmus võrukeelne aabits
Ilmus võrukeelne aabits ja lugemik "ABC kiräoppus", koostajateks Võro Seltsi VKKF ja Võru Instituudi aabitsatoimkond.
160-leheküljeline raamat koondab illustreeritud täheõpetuse ja lugemiku teise ja kolmanda klassi lastele. Pildid on joonistanud Peeter Allik.
Lugemik tutvustab lastele nii rahvakultuuri ja kirjandust kui ka uuema aja nähtusi -- arvutit, kosmose uurimist, telekat ja triikrauda.
Suurimad tegijad aabitsa koostamisel olid Kauksi Ülle, Jüvä Sullõv, Marju Kõivupuu, Paul Hagu, Nele Reimann jpt.
Aabitsa tegemist toetasid Jakob von Uexkull, Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Vabariigi Haridusministeerium, Eesti Kultuurkapital, KERA Programm.

"Jaan Tõnisson 130"
Eesti Akadeemilises Raamatukogus avati näitus "Jaan Tõnisson ja Eesti riik", mis on pühendatud Jaan Tõnissoni 130. sünniaastapäevale.
Näitus keskendub Jaan Tõnissoni seni vähem tutvustatud tegevusele Eesti riigi rajamisel ja algusaastatel, mil ta kuulus Eesti välisdelegatsiooni koosseisu ja täitis peaministri kohuseid, samuti kajastab tema tööd riigivanemana aastatel 1927 – 1928 ja 1933. Haruldased fotod ja dokumendid on Eesti Riigiarhiivis säilitatavate originaalide koopiad, kasutatud on ka Eesti Akadeemilise Raamatukogu ja rahvusraamatukogu materjale. Näitust saab vaadata 11. jaanuarini.
Sirje Lauring Vaska

Madis Kõivu maalid teatrifuajees
Täna kell 15 avatakse Vanemuise teatri suure maja jalutusruumis Madis Kõivu maalide näitus.
Väljapanek on seotud homme samas majas esietenduva Kõivu näidendiga "Omavahelisi jutuajamisi tädi Elliga", mis avab ka näituse. Füüsik, filosoof ja kirjanik Madis Kõiv on maalimisega tegelnud alates 1960. aastate lõpust, kuigi viimasel ajal on see harrastus paraku tagaplaanile jäänud. Nagu suures osas oma kirjutatud loominguski, on Kõivu suhe kunsti väga isiklik. Maalides pöördub ta ikka ja jälle värvide ja vormide juurde, mis on saatnud teda lapsepõlvest peale. Maastikelgi on kujutatud Lõuna-Eesti loodust ja pinnavorme ehk Kõivu juuri ja kodukanti.
Vanemuise külastajad saavad näitusega tutvuda vähemalt aasta lõpuni.

Ettepanekud ja taotlused esitada kultuuriministri nimele Kultuuriministeeriumisse, Suur-Karja 23, Tallinn. Info tel. 628 221, Reet Mikkel.