1984. aastal esimest korda Savonlinna ooperipidustustel olles ei vaimustanud mind ainuüksi säravad ooperietendused Olavilinna müüride vahel, vaid lummas festivali atmosfäär - Timo Mustakallio lauluvõistlus, mitmesugused kontserdid ja meistrikursused, näitused jne. Kuna igasuguse uue ettevõtmise käimapanekuks Eestimaal oli tollal vaja Moskva luba, siis tekkis mõte siduda meie väike festival Georg Otsa nimega -- laulja surmast oli möödumas 10 aastat (elas 1920 -- 1975) ja tema mitmekülgne lauljaisiksus andis suurepärase võimaluse kavadesse panna kõikvõimalikke vokaalkunstiga seotud ñanre.
Oli
1985 -- 1990 toimusid muusikapäevad igal aastal, seejärel aastase vahega. Kui lehitseda vanu kavu, siis selgub, et päevad on Tallinna toonud ligemale sada külalislauljat, nende hulgas Irina Arhipova, Maria Biešu, Taru Valjakka, Dilbér, Susanna Martirosjan, Hans Georg Ahrens, Jaakko Ryhänen, Janis Sprogis, Vladimir Tšernov koguni mitmel korral. Kuid mitte vähem olulised pole olnud sellised meistrid nagu Monica Groop, Olga Borodina, Irena Milkeviciute, Sigute Stonyte, Solveig Faringer, Jevgeni Nesterenko, Juri Mazurok, Jorma Hynninen, Raimo Laukka, Sauli Tiilikainen, Sergei Leiferkus, Peeter Lindroos, Zurab Sotkilava, Vladislav Pjavko jpt. Siinse noorte lauljate võistluste võitjad Inese Galante, Ingus Petersons, Samson Izjumov, Aivar Kranzmanis, Valeri Aleksejev jt. on hiljem olnud meie sagedased külalised ning teinud ka eduka rahvusvahelise karjääri.
Meie noorte lauljatega on kogemusi jaganud Zara Doluhanova, Jevgeni Ivanov, Hans Georg Ahrens, Guri Antipov, Ralf Gothóni, Joachim Herz ja Naan Põld, kellest just viimane oli meie kõige sagedasem külalisprofessor.
Mitmel aastal võisteldi ka eesti heliloojatelt uute vokaalteoste saamiseks, selleks puhuks loodud Ester Mägi või Eino Tambergi oopusi võib meie lauljate repertuaaris kohata tänini. On toimunud ka Artur Kapi, Gustav Ernesaksa, Eduard Tubina, Helen Tobias-Duesbergi, Kalju Raidi ja Kuldar Singi loomingule pühendatud kontserdid. Kõige olulisemaks ettevõtmiseks on aga jäänud kahtlemata Rudolf Tobiase oratooriumi "Joonase lähetamine" ettekanne. Kui 1987 ja 1988. a. kõlasid üksikud pildid, siis aastal 1989 jõudsid Vardo Rumessen ja Peeter Lilje oma ettevalmistustega niikaugele, et eesti muusika kõigi aegade kõige mastaapsem teos jõudis esmakordselt publiku ette täies mahus.
On olnud ka läti heliloojate kontserdid, Eskil Hembergi ja Georgi Sviridovi autoriõhtu. Estonia ooperietendustele lisaks on Otsa päevade ajal kolmel korral Tallinnas käinud ka Vanemuine ("Vikerlased", "Don Pasquale" ning "Pimpinone" ja "Kuu"). New Yorgi Ebony Opera, Soome Rahvusooperi ja Estonia ühisprojektina on kõlanud katkendid Gershwini ooperist "Porgy ja Bess", Saulius Sondeckis on oma kammerorkestri ning solistidega kontsertkorras esitanud Mozarti "Don Giovanni" ning kaks aastat tagasi pakkus Vantaa Ooper Mozarti "Haaremiröövi" modernse lahenduse, millega haakus Moskva Helikon-Ooperi Tšaikovski "Padaemanda" etendus.
On
X muusikapäevadel 13. -- 29. maini on esikohal kindlasti teema "Pelléas ja Mélisande". Eile esitas ERSO Arvo Volmeri juhatusel Schönbergi "Sümfoonilise poeemi" ning Sibeliuse ja Fauré muusikat Maeterlincki näidendile. Rahvusooperi Estonia jalussaalis avati ka väike näitus, mis kajastab Maeterlincki näidendi kahte varasemat lavastust Eestis. 25. mail esietendub Theatrumis selle uus lavaline lahendus, mis valmib Lembit Petersoni käe all.
29. mail aga kõlab esmakordselt Eestis Debussy ooper "Pelléas ja Mélisande". Kontsertettekandel Estonia kontserdisaalis on kaastegevad ERSO, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, peaosi laulavad Susanne Mentzer, Gérard Théruel ja Richard Robson, dirigeerib Arvo Volmer.
Tallinna ooperisõpradel on 18. mail Estonia laval võimalik vaadata ka Vanemuise repertuaari viimaste aegade üht huvitavamat etendust, G. Fr. Händeli koomilist ooperit "Xerxes", mille lavastaja on Joachim Herz ja dirigent Lauri Sirp.
Muusikapäevade avaetendusel Estonias astusid külalistena meie ette Pauletta de Vaughn Austriast ja Johannes von Duisburg Saksamaalt. Homsel "Traviata" etendusel on samuti kaks külalist: Riikka Hakola Soome Rahvusooperist laulab Violettat ning Sauli Tiilikainen Soome Rahvusooperist esineb Germontina. Täna toimub Estonia kontserdisaalis suur ooperigala, mille esimeses pooles kõlab Verdi muusika ning teises pooles Donizetti, Ponchielli, Puccini, Bizet', Gounod' ja Gershwini ooperikatkendid. Estonia solistide, koori ja orkestri kõrval teevad kaasa veel Riikka Hakola, Johannes von Duisburg ja leedu sopran Asta Kriksciunaite. Dirigeerib Paul Mägi. Kui Riikka Hakola astub meie publiku ette esmakordselt, siis Kriksciunaite debüteeris siin hiljuti Puccini "Õde Angelica" nimiosas; samas ooperis on teda võimalik kuulata ka 17. mail.
Kindlasti tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et Debussy ja Fauré kõrval kõlab festivalil veelgi prantsuse muusikat. Estonia pakub Bizet' "Carmenit" ning balletiõhtut, Raveli "Daphnis ja Chloe" koos Bizet'-- Štšedrini "Carmeniga". Raveli muusika on kavas ka trio Männi -- Karin -- Joamets kontserdil Mustpeade majas 26. mail. Samal kontserdil kuuleme esiettekandes veel Tõnu Kõrvitsa oopust. Estonias mängitakse eesti ooperiloomingu üht tippteost -- Eino Tambergi "Cyrano de Bergerac" kõlab 22. ja 24. mail.
Meie laulutudengitele teeb 23. -- 25. maini meistriklassi Hamburgi muusikaülikooli professor Judith Beckmann, kes asus sealset lauluosakonda juhatama pärast Naan Põllu pensionileminekut. Professor Beckmann toob kaasa ka kaks üliõpilast, kes pärast osalemist meistriklassis esinevad koos Sibeliuse akadeemia, Läti, Leedu ja Eesti muusikaakadeemia üliõpilastega kontserdil "Las kasvame, me tõusev sugu" 27. mail Mustpeade majas. EMA ooperistuudio üliõpilased esitavad kahel korral Estonia talveaias ooperiprogrammi "Maiuspalu Mozartilt" (21. ja 28. mail). Estonia Seltsi Segakoori baasil võistlevad aga muusikaakadeemia noored koorijuhid 24. mail, seegi üritus leiab aset Mustpeade maja Valges saalis.
Muusikapäevad saavad teoks Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali ja Prantsuse Kultuurikeskuse toel, kuid põhiraskust kannavad endistviisi Eesti Rahvusooper Estonia ja Eesti Kontsert. Kui lisada veel, et samal ajavahemikul esineb Tallinnas ka Detroidi sümfooniaorkester Neeme Järvi juhatusel (19. ja 20. mai) ning 23. ja 24. mail kuuleme Tõnu Kaljuste taktikepi all John Adamsi ooperi "Nixon Hiinas" kontsertettekannet, siis on selge, et maikuu teine pool pakub muusikaelamusi rohkem kui küllaga.

Arne Mikk