12. septembril esietendub Ugala väikeses saalis Viljandi 
kultuurikolledzhi teatrikunsti eriala teise lennu diplomilavastus "Patused 
suvepäikese all". Selle lavaloo on norra kirjaniku Sigurd Hoeli 
samanimelise romaani alusel kokku pannud ning lavale toonud Katri Kaasik-Aaslav. 
Lavastaja on zhanrimääratluseks valinud "mängu". Mäng 
on parim moodus elu tundma õppimiseks peale elu elamise. Mängides läbi oma elu olevaid või tulevasi situatsioone saame me teada üht-teist endast või teistest inimestest, omavahelistest suhetest. Selle loo puhul võib juba pealkirjast aimata, et tegevus toimub kusagil suvepäikese käes, kus tudengid mängivad omi mänge. Kunstnik on Krista Tool, mängivad Hille Hendrikson, Ireen Kennik, Kata-Riina Luide, Maria Taimre, Kersti Tombak, Tanel Ingi, Lauri Kink, Hannes Prikk ja Martti Samolberg. 

"Tuhat klouni" Vanalinnastuudios 
Täna esietendub Vanalinnastuudios Herb Gardneri "Tuhat klouni". 
Ameeriklase Herb Gardneri komöödia "Tuhat klouni" lavastaja Ivo Eensalu sõnade järgi on see "hell ja ilusa teemaga tükk". Peaosas Raivo Rüütel (pildil), kaasa teevad Ott Lepland või  Leho Luukas, Liia Kanemägi, Marika Korolev, Vello Janson, Väino Laes ja teatri uus näitleja  Andres Roosileht. Etendus ei ole mõeldud alla 12aastastele lastele. Täiskasvanulikult geniaalne poiss Nick, kellel ei ole isa ega ema, elab oma lapsikult geniaalse onu Murray juures, kellel ei ole tööd. Niisuguse perekonna ellu peavad varem või hiljem sekkuma sotsiaaltöötajad ja nad sekkuvadki. Lavastus otsib vastuseid igavestele küsimustele: kas on kerge olla andekas? kas on raske olla andetu? kes mõtleb välja need käkid, mida lastele telekast näidatakse? "Tuhande klouni" üks teema ongi lastele määratud (tele)kunsti kvaliteet. 
 
Vanemuise avalöök     
Vanemuise teater alustab hooaega teatrikülastajate konverentsi ja kolme esietendusega. 
Traditsiooniline teatrikülastajate konverents toimus eile,  Vanemuise suures majas. Sissejuhatava sõnavõtuga esines TÜ teatriteaduse õppetooli õppejõud magister Anneli Saro. Teatri direktor Jaak Viller, draamajuht Jüri Lumiste, peadirigent Endel Nõgene ja peaballettmeister Mare Tommingas rääkisid uuest  hooajast. Konverentsi teises pooles esitati katkendeid teatri uuslavastustest. Täna esietendub Vanemuise väikeses majas itaalia tänapäevakirjaniku Luigi Lunari komöödia “Kolmekesi kahevahel”, mille on lavastanud Tiit Palu.1934. aastal Milaanos sündinud Luigi Lunari on kirjutanud arvukalt romaane ja näidendeid ning – nagu ta ise ütleb – tonnide kaupa esseid ja kriitikat. Lunari menukaimat teatriteksti on lavastatud peale Itaalia veel Londonis, Pariisis, Helsingis, Kopenhaagenis jm. Lisaks lavastaja Tiit Palule on Vanemuises  olnud tüki väljatoomise juures  tegevad kunstnik Reili Evart ja näitlejad Kaido Veermäe, Indrek Taalma, Rain Simmul ning Helena Merzin. 
“Kolmekesi kahevahel” räägib kolmest itaalia härrasmehest, kes saavad juhuslikult kokku ruumis, mille funktsiooni ja aadressi suhtes nad ei suuda kuidagi kokkuleppele jõuda. Sellest segadusest ja vääritimõistmistest sünnibki näidendi veidi absurdsevõitu koomika. 12. septembril esietenduvad Vanemuise suures majas ühe teatriõhtu raames koomiline ooper “Hispaania tund” ja tantsulavastus “Bolero”. Mõlema muusika autor on prantsuse helilooja Maurice Ravel, orkestrit juhatab Lauri Sirp. Ühevaatuselise “Hispaania tunni” on lavastanud USA päritolu John W. Hill. Kunstiline kujundus on Margit Lillakult, solistidest teevad kaasa Karmen Puis või Valentina Kremen, Eugen Antoni, Tõnu Kattai, Rando Piho või Jaan Willem Sibul ja Taisto Noor või Alar Pintsaar. “Hispaania tund” valmis autoril 1907. aastal, kuid esietendus alles neli aastat hiljem. Pärast I maailmasõda jõudis teos juba kõigi maailma suuremate ooperimajade lavadele. “Hispaania tund” on üks variant teemal “vana mees ja tema noor truudusetu naine”. Tegevus toimub Toledos XVIII sajandil. Tantsulavastus “Bolero” on valminud Raveli küllap kõige tuntuma muusikapala järgi, mille ta  kirjutas 1928. aastal Djagilevi balletitrupi liikme Ida Rubinsteini tellimusel. Vanemuises on teosele uue libreto ja koreograafia loonud Oleg Titov.  Titovi nägemuses räägib “Bolero” kahest võitlevast naisest, keda tantsivad Katre Unt-Lidmets ja Rita Dolgihh. Lavastuses kõlab ka fragment Gustav Mahleri neljandast sümfooniast. 
                                                            Kalle Hein 

Esietendus "Raadioteatris" 
"Raadioteatris" esietendub pühapäeval, 13. septembril kell 15.05 taani kirjaniku Erling Jepseni kuuldemäng "Reis Roskildesse". 
Kuuldemängu "Reis Roskildesse" on tõlkinud Katrin Veiksaar. Reñissöör Astrid Relve, helireñissöör Külli Tüli, muusikaline kujundaja Silja Vahuri. Peaosades Elle Kull ja Tõnu Kark, kaasa teevad veel Katariina Lauk-Tamm ja Hans Kaldoja. Erling Jepseni nimi on Eestis juba tuttav, Endla teatri mängukavas on tema näitemäng "Järgmisel aastal on õlu parem". "Reis Roskildesse" on tragikoomiline lugu keskealisest abielupaarist. Nad sõidavad oma ainsa poja juurde, kes on vaimuhaiglas ravil. Mehe ja naise dialoogist rongisõidu ajal hakkavad tasahaaval selguma selle perekonna pinged ja vastuolud, süütunde ja enesepettuse keeruline sulam. Päralejõudmise hetkel saab kuuldemäng otsa, järelduste tegemine jääb kuulajate osaks. 
 

Katusekivi päev 
1996.aastal käivitas  Estonia Selts ESTO päevadel ja üldlaulupeol, 
aktsiooni “Sinu kivi Estonia katusel"  eesmärgiga  koguda vabatahtlike annetustena raha Estonia maja katuse remondiks. 
Eestlased, Eestimaa külalised, kellele  Estonia on enamat 
kui kultuuritempel, polnud  annetusi tehes kitsid. Igaüks andis nii palju kui rahakott võimaldas. Nüüd on katuse remondiks kogutud 929 000 krooni  üle antud teatri renoveerimistööde fondi. Homme,12. septembril kell 12 oodataksegi kõiki, kellel kodus väike katusekivi Estonia maja ette; kell 12 talveaia katuselt tervitab kokkutulnuid Estonia Seltsi esimees Arne Mikk. Koos minnakse Estonia kontserdisaali, kus esinevad  rahvusooperi Estonia solistid, koor ja sümfooniaorkester Paul Mägi juhatusel. Seejärel tutvustab Neeme Kuningas  teatrisaalis Estonia uut hooaega ning kõik saavad jälgida uuslavastuse, M.Murdmaa – Skrjabini balleti "Tuleingel" lavaproovi.  Estonia majas  tehakse ringkäik, vaadatakse uut kuppelsaali ja valmivat otsasaali. Seejärel  saab kontserdisaalis L. Saarsalu ansambli saatel tantsida. Loomulikult 
saab kuulata talveaias väikest kontserti.  Kellel kodus väike katusekivi, võtku see kaasa – see ongi pilet. 
                                                             Age Raa 

Kaljuste kollektiivid Saksamaal 
Hooaeg kodus avatud, sõitsid Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Bremeni muusikafestivalile, et esineda 4. septembril litaaniate kavaga. 
Bremeni festival on Euroopa suuremaid ja kestab tänavu kuu aega, eestvedajaks prof. Thomas Albert. Alustati 29.  augustil Berliini Filharmoonikute ja Claudio Abbadoga, kavas  W. Rihmi “In Schrift”, R. Schumanni Klaverikontsert a-moll op. 54 (sol. Maria João Pires) ja J. Brahmsi III sümfoonia F-duur op. 90. Festivali külaliste hulgas on  Londonist kaks filharmoonia orkestrit dirigentide Myung-Whun Chungi ja Esa-Pekka Saloneniga; Euroopa Kammerorkester, Arnold Schoenbergi  Koor ja Nicolaus Harnoncourt esitasid Beethoveni “Missa solemnise”; Les Arts Florissantsilt William Christie’ juhatusel kõlab Händeli “Iisrael Egiptuses”; Orchestra of the Age of Englightenment koos sir Roger Norringtoniga mängivad Tšaikovskit ja Brucknerit; Deutsche Kammerphilharmonie , Collegium Vocale Genti ja Klaus Maria Brandaueri esituses ning Thomas Hengelbrocki juhatusel esitab E. Griegi “Peer Gynti”; “A Gershwin Birthday Party” nime kandis Deutsche Symphonie-Orchester Berlini ja RIAS Big Band Berlini kava, mida dirigeeris Andrei Boreiko; Gidon Kremer  Kremerata Baltica  toovad publikuni tangost inspireeritud programmi  jne. Festival lõpeb 30. septembril. 
Meie muusikud andisd oma  kontserdi  pilgeni publikust tulvil Liben Frauen Kirche´s, kavas Monteverdi “Laetaniae della Beata Vergine”, Mozarti “Lianiae Lauretanae” KV 195 (solistid Kaia Urb, Ave Moor, Tiit Kogerman, Uku Joller) ja Arvo Pärdi “Litany”. Viimase ettekandel osales veel The Hilliard Ensemble.Suure menuga kulgenud kontserdist  tegi otseülekande Saksa Raadio. 
6. septembril lõpetasid TKO ja EFK Tõnu Kaljuste käe all Uckermärki muusikanädalad, kavas oli Tüüri Requiem, Bachi I motett, Pärdi “Trisagion” ja “Te Deum”. 
1.septembril sõidab Kaljuste Rootsi Raadio Kooriga Jaapani turneele. 

Külalislektor Soomest 
Eesti Teaduste Akadeemia ja Soome Akadeemia koostöölepingu raames esineb Tallinnas kahe loenguga Tampere ülikooli etnomusikoloogia instituudi uurija dr. Vesa Kurkela. Kõne alla tuleb kaks teemat, mis on mitmel viisil seotud Eestiga. 
Esimene käsitleb ida ja lääne suhteid muusikas. Loeng "Orientalism in Western Music: History, Mentality, Politics" algab Eesti Keele Instituudi teise korruse saalis teisipäeval, 15. septembril kell 17. Teemat jätkab Eesti Kontserdi produtsent Peeter Vähi, kes on alates 1991. aastast  korraldanud ida muusika festivali “Orient”. Teine puudutab iga aastaga teravamaks muutuvat küsimust, kas ka rahvalaulul on autor ning millised on rahvalauliku kui interpreedi õigused muusikabisnessis. Kurkela loengule toeks on mitmete rahvuslike ja rahvusvaheliste seaduste analüüsid ning etnomusikoloogide ja arhivaaride arvamused intellektuaalse pärandi kohta. Järgnevast nõupidamisest võtab osa ka Eesti Autoriõiguse Ühingu esimees Kalev Rattus. Arutelu algab Eesti Keele Instituudi teise  korruse saalis kolmapäeval, 16. septembril kell 11.30. Kõik asjahuvilised on teretulnud. 
                                                                  Vaike Sarv 

Pianistide suvekool  Valgas 
 25-- 28. oli Valgas V pianistide suvekool. 
Üritus oli sel aastal väga osavõturohke: klaverimänguoskusi lihvima ja teadmistele täiendust saama oli tulnud 50 õpilast ja 70 õpetajat Tartu, Jõgeva, Valga, Otepää, Viljandi, Abja, Antsla, Ilmatsalu, Tõrva ja Kilingi-Nõmme muusikakoolist. Kursuste neli tööpäeva sisaldasid huvitavaid erialakonsultatsioone EMA dotsendilt Ivari Iljalt, improvisatsioonitunde EMA õppejõult Anto Petilt (koostöös tudengitega), samuti Tartu H. Elleri nim. Muusikakooli õpetajate lahtisi tunde. Lisaks kuulati Riitta Viitala (Jyväskülä Kesk-Soome Konservatoorium) ettekannet algõpetusega seotud küsimustest ja Gerda Heinmaa (Jõgeva Muusikakool) sõnavõttu eelklassi õpilaste koolitamisest. Ivari Ilja praktiline seminar vaagis Chopini interpretatsiooniprobleeme. Kursuslastele esinesid ka Tanel Joametsa kvintett ja Anto Pett koos oma improvisatsiooniklassi üliõpilastega. Nende kursuste idee algatajat, teenekat klaveripedagoogi Anu Antzonit meenutasid mälestuskontserdiga tema õpilased. Suvekursused said teoks tänu Eesti Kultuurkapitali, Tartu Kultuurkapitali, Tartu H. Helleri nim. Muusikakooli ja Valga Muusikakooli abile. 
                                                      Pille Taniloo    

Repliik 
"Kus suitsu, seal sõnatuld!" 
Möödunud reedel, 4. septembril 1998. a.  Estonia laval puhkenud kahjutulega  seotud fakte on ajakirjanduses käsitletud kahetsusväärse suvalisusega. 
T õ d e  on, et Estonia lava ei olnud "üleni  leekides" ning samuti polnud mingeid hirmsaid pauke  ja plahvatusi, mis olevat tekkinud "valgustuse ülekuumenemisest", nagu kirjeldab Eesti Päevaleht! Sõnumilehe väitel "põlesid kardinad ja eesriie". Mingeid kardinaid ja eesriiet laval polnudki! Eesriie on eelmise hooaja lõpust kokkupakitult laos! 
Tuleroaks ei läinud sugugi balleti "Tuleingel" dekoratsioon "täielikult", nagu väidab Õhtuleht – põles osaliselt balleti "Tuleingel" dekoratsioon ja lava tõstemehhanismid  ning  Paul Mägi on rahvusooperi  loominguline juht ja peadirigent, mitte Eesti Kontserdi peadirektor (sellel ametikohal töötab hr. Enno Mattisen!). 
"Tuleingli" esietendus toimub 25. septembril,  mitte 19. septembril (ETA). 19. septembril on Estonia 93. hooaja avaetendus G. Bizet’ ooper "Carmen". 
Täielik üllatus oli lugeda 7. septembril Äripäevast, et "Teater Estonia taotles pärast tulekahju puhkemist  augustis lõppenud ehituskindlustuse lepingu pikendamist kindlustusseltsilt Polaris". 
Rahvusooperil Estonia pole kindlustusseltsiga Polaris mingit lepingut! 
Rahvusooperi töötajad on kindlustatud õnnetusjuhtumite puhuks Eesti Kindlustuses. Teatri maja kultuuriobjektina on kindlustamata! Ja see pole enam ainuüksi Estonia probleem, vaid meie  kultuuriobjektide kindlustamise probleem üldse! 
Estonia laval tekkinud kahjutule põhjusi uurib Tallinna Kesklinna Politsei osakond.  Ekspertiisiks vajalike materjalidega tegeleb Politseiameti kohtuekspertiisi büroo. Teatrimajas viiakse läbi ametkondlikku  juurdlust.  Kahjutule tekkega seotud asjaolude selgitamiseks on moodustatud teatrisisene komisjon eesotsas peadirektor Paul Himmaga. 
Kahjud on selgitamisel. Fakt on, et tule- ja veekahjustused on oluliselt väiksemad kui  paistis esialgsel  hinnangul. Lõppkokkuvõtte saab teha pärast kõigi süsteemide kontrollimist ja remonditööde  täielikku lõppemist. 
                                                  Age Raa, 
                                                  Estonia teatri pressiesindaja