Helju Rammo 
9. V 1926 -- 25. VII 1998

25. juuli varahommikul viis raske haigus igaviku teedele laste- ja näitekirjaniku Helju Rammo.
Sündinud ja õppinud Tallinnas, töötas Helju Rammo algul ajakirjanikuna Noorte Hääles, Pioneeris ja Tähekeses, valmides toimetusetöö kõrval tasapisi kirjanikuks; liikmeskonda kuulus ta ametlikult 1978. aastast.
Ehkki lillemüüja tütar ja lilli armastav, ei kirjutanud ta lastele lilledest, vaid lastest enestest. 1966. aastal ilmus tema esimene raamat "Salgajuht Mare", milles kujutatud tolleaegset kooli- ja pioneerielu läbi huumoriprisma. Helju Rammo noorsoojuttudes paeluvad huvitavad karakterid ja teravad süñeed, ilmekaks näiteks "Üks omamoodi poiss", "Pääasterõngas iseendale" ja "Passita täismees". Nooremale koolieale kirjutatust on meeldejäävamad "Riuakaraamat", "Kogel-mogel" ja "Imekaru".
Kirjaniku meelisalaks jäi aga dramaturgia. Aastaid tagasi oli tema osa meie teatrite lasterepertuaaris küllaltki suur: Ugalas lavastati "Kindral kriuhh minestab", Endlas "Operatsioon "Kintsutükk"" ja Tartu kultuurihoones "Reinu sõit Kuule". Eriti sagedasti aga mängiti tema pisinäidendeid koolilavadel. Sama terava sulega on ta kirjutanud hulga kuuldemänge -- "Ühel äreval ööl", "Kahekesi mättal", "Üks maine asi", "Hea laul" jt., ja telenäidendi "Püha paberi tuli".
Eesriie on sulgunud. Kolleegidele jääb mälestus tagasihoidlikust, kuid kompromissitust inimesest, kelle hella hinge õnnestus tabada vaid lähematel sõpradel.
Eesti Kirjanike Liit
Kolleegid