Sirp 39
Reedel Sirbiga kaasas Minu Esimese Kunstikogu 3. anne – Laurentsius.
Ja sama kaasas kultuurkapitali stipendiumide III jaotuse õnnelike nimekiri.
Sirbis:
Võitlus mitmel rindel:
- Jätkub vaidlus arhitektuurikonkursside mõttekuse üle (Leonhard Lapin ja Peeter Pere).
- Algab vaidlus Tallinna Tehnikaülikooli tegevuse sihipärasuse üle (Ülo Vooglaid, Andres Keevallik, Jakob Kübarsepp).
- Jätkub mõttetöö maailmamajanduse parema korralduse leiutamiseks (Joe Stiglitz, Anneli Albi, Vlady Kellik, Peep Siitam).
- Mõttevahetus bibliomeetria jumalikust või kuratlikust päritolust (Jüri Allik, Tiina Kirss, Rein Müllerson).
Samal ajal valitseb rinneteta rahu mitmes kunstiilma nurgas:
- „Kalevipoeg“ tähistab 150. sünnipäeva uustõlkega inglise keelde.
- Kutseline Endla tähistab 100. tegevusaastat, Sirbis Tiit Palu mõtetega.
- Baltlaste õnn veeretati Jaapanisse UIA ja BAUA egiidi all.
Ja arvustusi ja arvamusi kauni kunsti iga avaldumisvormi kohta nädalaks ja teisekski.
Ta paisub siiski, ja kiirenevalt
Nobeli füüsikaauhind 2011 anti kaugete supernoovade vaatluste kaudu avastatud kiirenevalt paisuva universumi eest.
Tänavu läks Nobeli füüsikapreemia igas mõttes asja ette. See anti olulise avastuse, puhta ja elegantse vaatluse eest valdkonnas, mis uurib universumi olemust ja arengut. Keerukas kosmoloogia on siiski seletatav ka valemivabalt. Tähti, tähekogusid ja galaktikaid on astronoomid vaadelnud-kirjeldanud sajandeid ja Linnuteed on teatud tuhandeid aastaid. Esmalt tehti vaatlusi silma ja hilisemal ajal läätsedest optiliste teleskoopide abil. Arvata võib, et sama vana kui astronoomia on ka kosmoloogia ehk lood-teooriad universumi tekkest, olemusest ja arengust. Moodne kosmoloogia on aga üsna hiljutine ja selle nurgakiviks on Einsteini teooria ja teisalt avastus, et universum paisub. XX sajandi kosmoloogiliste teooriate hulk on aukartustäratav ja astrofüüsikud fantaseerivad maailma tekke ja arenguteede üle sedavõrd, kui selleks on olnud katsetes kindlaks tehtut. Kuna tähtede kaugusi on võimalik mõõta, ja eeldada võib, et tähed on enamjaolt ühesugused (oma füüsikalises loomuses), siis ilmnes, et mida kaugem täht, seda pikema lainepikkusega on tähes toimuvat meieni toov valgus.
Uus esimees: Piret Bristol
Palju õnne värskele Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimehele! Millised on plaanid järgmiseks kolmeks aastaks?
Piret Bristol: Ennekõike on kavas keskenduda kirjanike maja ajaloo ja arhiivi tundmaõppimisele, eriti kuna järgmisel aastal tähistab kirjanike liit oma 90. tegevusaastat ning lähiajal täitub 20 aastat Kirjanduse Maja taastegutsemisest Vanemuise tänaval. Näen siin häid koostöövõimalusi kirjandusmuuseumiga. Kaante vahele tuleks koguda esmajärjekorras Tartu osakonna sõjajärgne ajalugu, alates Erni Hiirest, Kalju Käärist ja Lehte Hainsalust. Sõjaeelse aja kohta on Katrin Raidi raamat „Loomise lugu“ olemas. Tuleks uurida, kas on alles koosolekute protokollid, vaadata läbi arhiiv, koguda Õpetaja ja Vanemuise tänava majaga seotud inimeste mälestusi. Seda ongi juba teinud näiteks Jaan Malin. Põhiline on, et tegevust jätkuks kõigile kirjanike liidu Tartu osakonna liikmetele.Linnastumise paratamatuse indeks
Sel nädalal rõõmustas siseministeerium rahvast järjekordse edetabeliga. Ritta pandi kõik Eesti omavalitsused ja mitte niisama, tunde järgi, vaid korralikult mõõdetult. Märkimisväärseid üllatusi mõõtmine kaasa ei toonud, endistviisi on jõukad vallad jõukad ja vaesed vallad vaesed. Kohalike omavalitsuste võimekuse indeksit arvutatakse saja punkti skaalal ning tulemused jäävad vahemikku 85,8st (Viimsi) 14,8ni (Õru) perioodil 2007–2010. Arvutusmetoodikale pole midagi ette heita ja tulemused kahtlemata rikastavad teadmisi elu võimalikkuse kohta kogu riigi territooriumil. Need on siiski ainult mõõtmistulemused ning mõtte peavad neile andma alles poliitilised järeldused.
NYYD-festival algab!
Madis Kolgi vestlus festivali peakülalise James MacMillaniga.
Rahvusvaheline uue muusika NYYD-festival „Tulevikusümfooniad” 20. – 28. X programmis „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011”, kunstilised juhid Erkki-Sven Tüür ja Madis Kolk, peakülalised James MacMillan ja HK Gruber.
Sümfoonilise muusika areng ja otsingud liiguvad mitmesugustel teedel. Palju katsetatakse uute arvuti- ja meediatehnoloogiate võimalusi. Multimeedia-, YouTube’i-, mobiiltelefonisümfooniad ... Teid see liin pole seni vist veel eriti ahvatlenud? Teine suund, millele pööratakse järjest suuremat tähelepanu, on klassikalise muusika mitmekülgsem osalus ühiskonnas: luuakse sidemeid akadeemilistest esinemispaikadest väljas, hõlmatakse noori.
