Mari Saat: „Raamat võib muutuda eluks”
Tallinna Kirjanike Majas peeti Mari Saadi loomingu konverents „Võlus ja vaimus, valguses ja varjus”.
Mari Saat: Sel suvel oli Lahtis rahvusvaheline kirjanike kokkutulek, mida nad vist igal aastal korraldavad. Arutelus tuli juttu sellest, mis võiks olla romaan. Seal oli väga huvitav moderaator, kes arutelu väga hästi juhtis – Virpi Hämeen-Anttila –, kes mõtles, et kui tema nõbu oli väike poiss, selline paari-kolmeaastane, siis lõi ta väikese mänguhaamriga kogemata sõrme pihta ja vihastas nii, et hakkas karjuma, nutma ning lõi üha uuesti ja uuesti. Kas see ei võiks olla romaan? Tema meelest oli nõbu kogu oma elu niimoodi elanud ja nõnda ta küsiski, kas see on romaan. Ma olen sellele väga palju tagantjärele mõelnud. Minu meelest on see täiuslik romaan, kuna seal on puänt, tera või iva öeldud ja ühtlasi on antud tema elu ühe lausega. Teisest küljest ei osanud ma niimoodi mõelda enne Lahti sündmust. Minu jaoks on romaani üldiselt muist juttudest eristanud pikkus. Kui on pikk, siis on romaan. Tänapäeval on kõik see ühelt poolt muutunud, teiselt poolt jälle segunenud. Kui ma ise kirjutan, siis kirjutamist alustades ei oska ma kunagi arvata, mis sellest tuleb, kas romaan või novell. Näiteks minu esimene niisugune märkimisväärseim jutt oli „Katastroof”, mis ilmus väikeses Loomingu Raamatukogu väljaandes ja sai Tuglase novelliauhinna, aga minu oma teada oli ta romaan. Nii et lühiromaani, novelli ja romaani vahe on väga segane. Muidugi on huvitavad ka jutud või, kuidas seda öelda, kus on romaan lugudes või novellides.Korras rahandus tõotab pahandust
Eesti globaalpoliitiline doktriin, millest valitsus vähemasti tegevuse üksikakte hinnates aina meelekindlamalt põhimõttelagedana juhindub, võiks lühikokkuvõttena kõlada: „Meie, väike vapper Eesti, võime olla kuitahes kaabakad igas rahvusvahelise suhtlemise aspektis, võime ühise väärtusruumi peenimatelgi parkettidel tibla moodi poriste kirsadega trampida, sest meil on ju korras rahandus”. Läinud nädalal sattusin kuulama peaminister Ansipi korralist vestlustundi Vikerraadios, kus väljend „korras rahandus” kõlksus nagu luksatus vähemasti igas kolmandas lauses, söögi alla ja peale. On ikka üks pahupidi maailm küll, kus oma riigieelarvet tagastamatu välisabirahaga juba aastaid täitev avaliku võimu organ teeb raamatupidamisreeglite järgimisest endale õigustuse mis tahes põhimõttelageduse ilmingu puhul.
Kas omakeelsel haridusel ja teadusel on tulevikku?
TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvaltsi küsimustele rahvuskeele seisundi kohta teaduskeelena üleilmastuvas maailmas vastavad konverentsiga seotud teadlased.
TLÜ teaduskeelekeskus korraldas koos TLÜ eesti keele ja kultuuri instituudiga 29. ja 30. augustil rahvusvahelise konverentsi „Rahvuskeeled teaduses ja kõrghariduses”. Euroopa Liidu pürgimus on säilitada ja arendada keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Eesti kõrgharidusstrateegia (2006–2015) järgi tuleb
Euroopa avatud haridusruumiski kindlustada eestikeelse haridus- ja kultuuriruumi areng nii, et eestikeelset kõrgharidust saab jätkuvalt kõikide õppesuundade kõigil õppeastmeil. Samalaadne probleemistik on kõne all teistegi riikide teadusasutustes ja ülikoolides Euroopas ning mujal.
1. Milline on teie rahvuskeele roll ja staatus teaduses ja kõrghariduses?
2. Kuidas tuleks seda rolli teie rahvuskeele piirkonnas arendada ja milliseid samme võtavad ette riiklikud ning akadeemilised institutsioonid?
3. Kas näete teadusuuringute ja kõrghariduse tulevikku maailmas pigem ükskeelsena, inglise keelel rajanevana, või mitmekeelsena? Miks?Reedel taas Sirp väljas!
Sirbiga kaasas kinoleht La Strada.
Sirbis:
Uus Maailm. Jaan Tootsen vaatab omanäolise Tallinna eeslinna asukaid läbi objektiivi, filmi ja elu (pea)osalised ise eeslinna ilma objektiivita.
Antarktika. Mõistmatuse akt: Eesti valitsus tahab loobuda nii lõunamandri kaitsest kui ka selle uurimisest. Selle mõtte kuritegelikkusest räägivad Enn Kaup ja Mart Saarso.
Arhitektide Liit 90 – mis tehtud, misa saab edasi.
Martin Creed tahab luua keskkonda, kus on hea olla.
Kuidas õpetada juurat nii, et see kujundaks õiglasemat ühiskonda, mitte ei teeniks vaid turu vajadusi.
Ajalookirjanduse teetähiseid.
Muusika aastaauhinnad.
Kontserdi- ja näituseelu ülevaated ja arvustused.
Kaks vastandlikku vaadet Leedu Rahvusooperile. Tallinna jazzinädalalõpp.
Salieri ja Mozart võitlevad Viljandis.
Euroopluse origami. „Kolm kuningriiki“ alustavad rahvusvahelist elu.
Eestlased PEN-klubi 77. kokkutulekul.
Traumaatiline elulookirjandus.
Kunstimehed Greenberg ja Sannamees naiste kallal.
Fotokuu staar Boriss Mihhailov.
Ja veel ja veel lektüüri vihmase ilma jaoks.
