Uus seadus tulekul
Eestimaa talupoeg oli nelikümmend aastat vabadust maitsenud, aga ta oli vaesem ja viletsam kui pärispõlves. Vabadus oli talle õiguse andnud kinnisvara omandada, aga mitte ainuski peremees kogu Tallinnamaal polnud veel nii kaugele kosunud, et endale oleks jõudnud talu osta. Ja talupoja kosutamiseks oli see vabadus ometi antud. Mis ime siis, et praegune teoori uut päästvat seadust kirglikumal õhinal ootas kui pärisori neljakümne aasta eest priiust. Ta ootas seda, nagu pika hävitava põua aegu taevaservale pilvekest oodatakse.
See ootamine kestis juba kaua. See põhines aina paljal kumul. Ainult õhus heljuvate kuulujuttude järgi teadis talupoeg, et midagi on teoksil, midagi on tulekul. Kindlasti ei teadnud ta kunagi, millal saksad seadusi tegid, see jäeti harilikult salajaks. Esiteks ei sündinud saksa seisusliku kõrkusega kokku talupojaga avalikest asjust juttu ajada ning teiseks võtsid või tegid saksad enestele sagedasti otse kohuseks hoida seaduslikke uuendusi, kui need talupojasse puutusid, kuni nende maksmahakkamiseni ainult eneste teada. Balti rüütlitel polnud nimelt millegi ees nii suurt hirmu kui talupoegade rahutuste ees. (Eduard Vilde „Mahtra sõda”, 1902).
Küsimuste esitamise päevad
Ehkki välja vahetatud on kogu lavakujundus ja samuti osatäitjad, kehtib Eduard Vilde sajanditagune Mahtra sõja põhjuste kohta kirja pandud üldistus (vt esikülge) osaliselt tänapäevani. Kehtiv seadus ja kord on ajale jalgu jäänud ega rahulda enam paljusid. Õhus on kuulujuttu ja ootust, et millalgi ja kuskil hakkavad kehtima riigi kultuuripoliitika uued põhisuunad. Et see, mis teoksil ja tulekul, ainult kumuks ei jääkski, tuleb igal huvilisel mõistagi midagi palju enamat ette võtta kui hangu-rehaga või pintslipoognasulepeaga ministeeriumimaja juurde uue seaduse ettelugemist ootama minna.
Austatud kultuurirahvas
Tartu Kunstimuuseum on talletanud, kogunud, tutvustanud Eesti Vabariigi kunstivarasid nii kodumaal kui ka väljaspool juba üle 70 aasta. Me oleme kõiki neid ülesandeid täitnud endast maksimumi andes, hoolimata majanduslikest ja reaalsetest takistustest.
Muuseumis hoiustatavad kunstiteosed on Tartus Vallikraavi 14 hoones asunud juba 1940. aastatest peale ja nende eest on hoolt kantud kõrgel professionaalsel tasemel.Reedel Sirp koos Keele Infolehega
Sirbis:
- Mari Saat kirjanduses ja kirjandusest.
- Korras rahandus tõotab pahandust.
- Uue kultuuripoliitika tulekul: kultuur kui probleem, mitte lahendus; poliitika sõnastamise teoreetilised lähtekohad; kultuuripoliitika uurimine ja teised teemad, mille läbimõtlemiseta pole mõtet poliitikateoga pihta hakatagi.
- Tartu kunstikuu näitused, eriti aga Abramovic.
- Mismoodi Tartus arhitektuurivõistlust tehti ja kuidas selle peale kaevati.
- Maria Arusoo kontinuum.
- Tagasivaade arhitektuuribienaalile ja lihtsalt vaade Pärnu ranna tulevikule.
- Suured intervjuud Margo Kõlariga muusikast, Vahur Kelleriga teatrist, Indrek Ibrusega rahvusmeediast, Cyril Tuschiga Hodorkovskist.
- 100 aastat eestikeelset mineraloogiat.
- Teadusmõtte ja teaduse mineviku lood.
- Valetaja Helga Nõu, aegajalt luuletaja Uno Schultz.
- Vabastav tehnoloogia teatrilaval.
- Arvustusi, operatiivinfot, üle-, ette- ja tahavaateid, haritule jõukohast terveks nädalaks
