Tagasiviitavad tõendid. Teine pilk pilditeadusele
Ivar-Kristjan Heina intervjuu Karlsruhe kunsti- ja disainiülikooli kunstiajaloo ja meediateooria professori Beat Wyssiga
Möödunud nädalal pidas Karlsruhe kunsti- ja disainiülikooli kunstiajaloo ja meediateooria professor Beat Wyss Eesti kunstiakadeemia kunstiteaduste instituudis doktorantidele seminari „Tagasiviitavad tõendid. Teine pilk pilditeadusele”. Ta keskendus saksa idealismi ning essentsialistliku filosoofia mõjutustele ehk sellele, mis sellest on jõudnud praeguse aja kujunditeooriasse. 1947. aastal Baselis sündinud šveitsi kunstiajaloolane töötab Karlsruhe kunstikõrgkooli kõrval ka Zürichis Šveitsi kunstiuurimise instituudis, ta on Heidelbergi teaduste akadeemia liige. Ta on õppinud kunstiajalugu, filosoofiat ja saksa kirjandust Zürichi ülikoolis, täiendanud ennast Berliinis, Roomas ja Ameerika Ühendriikides Santa Monicas. Ta on töötanud Bonni, Ruhri ja Stuttgardi ülikoolis, Ameerika Ühendriikides Cornelli ülikoolis ja mujal. Üks uurimisprojekte, mida professor Beat Wyss juhib, puudutab Ida-Euroopat, nimelt sealsete riikide osalemist Veneetsia biennaalil ning selle tähendust. Veneetsia biennaal on 1997. aastast peale Eesti kunstiekspordi kõige olulisem sündmus. Kuigi Beat Wyssi ja tema doktorantide uurimistöö haarab XX sajandi algust, on meilgi sellest midagi õppida. Tallinnas viibis Beat Wyss tänu Eesti ülikoolide kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli rahastusele.Sügise alguse Sirp reedel saadaval
Sirbis:
- Mis saab riigi uuest kultuuripoliitikast? Kuidas ja millal?
- Mida teha erakondadega, rahastada või kontrollida? Või mõlemat?
- Mismoodi käitub edaspidi inimkonna vägevaim väljamõeldis raha?
- Mida head teeb meile Zola?
- Kes sai Siugja Sulepea, kes Ervin Pütsepa auhinna?
- Mis saab Tartu muuseumi(de)st?
- Milline oli nädal muusika- ja kunstielus.
- Milliseid pruute koolitatakse Tõstamaal?
- Mis juhtus teadusfilosoofia maailmakongressil?
- Millise monumendi said õigeusu sakraalhooned?
- Miks Kaurismäe film on Hollywoodi lõpuga?
- Kas hakkame uueks fosforiidisõjaks valmistuma?
- Mismoodi paistis Matsalu festivalil vigaseks tehtud Maa?
- Kes saab loodava teadusagentuuri pärisperemeheks?
- Küsimusi on ilmas otsata palju. Sirbist saab vastuseid.
Tartu Ülikooli ajaloolaste avalik pöördumine
Käesolevat kirja ajendas koostama Kultuuriministeeriumi korraldus võtta Eesti Ajaloomuuseumi püsiekspositsioonist välja materjalid Alfred Rosenbergi kohta. Küsimus pole mitte Rosenbergi isikus ega tema rollis natsipartei ideoloogia kujundamisel. Probleem seisneb pigem selles, et Kultuuriministeerium sekkus põhjendamatult muuseumi teadus- ja näitusetegevusse. Meile teeb muret, et ministeeriumi tegevus meenutab Nõukogude Liidu võimuorganite tegevust muuseumide väljapanekute ideoloogilisel suunamisel.
Iga kinnistõde on vaidlustamist väärt
Ei pea olema meediaekspert ega suhtekorraldusgeenius, et teada, kuidas Eesti ajakirjandusse uudiseid tekitada. See on imelihtne, nagu kultuuriminister Rein Lang esmaspäevases Vikerraadio saates taas tõestas. Iseenesest pole midagi uudisväärtuslikku faktis, et Tartu kunstimuuseum ei ela õlitatud järjel. Imestama paneb aga see, millise järjekindlusega jaksavad asjaosalised teeselda imestust, kui keegi otsustajakõrgemalseisja midagi ütleb. Eriti majade kohta. Nagu poleks enne midagi kuulnud ega aimanud.



