1. juulil jõustub uus keeleseadus
Mati Hint: „Praegusel 2011. aastal on Eestis mõjukad isikud juba mitu korda jõudnud esitada mõtte, et eesti rahvas on väsinud oma keeles ja kultuuris elamisest. … Rahvusena olemasolu debatt on jõudmas eetilisse ja isegi loogilisse absurdi: Nõukogude okupatsioonivõimu venestamisplaan oli alatu, aga oma keelest ja kultuurist loobumise mõte iseseisvuse ajal vaata et progressiivne. 50 aastat võõrast võimu ei pannud meid kahtlema eesti keele ja kultuuri püsimises, 20 aastat iseseisvust on pannud. Kui ma ütlen „meid”, siis ei mõtle ma neid, kes tähistavad Sonda kooli eesti keele õpetaja Meinhard Laksi algatatud emakeelepäeva” (ÕL 01.04.2011).
Uus keeleseadus võeti vastu eelmise riigikogu viimasel tööpäeval 23. veebruaril, president kuulutas selle välja 9. märtsil ning see jõustub 1. juulil. Tegemist on 1995. aasta seaduse uue redaktsiooniga, struktuuri korrastamise kõrval on tehtud ka olulisi täiendusi.Sirp läheb suvitama
Puhkusel eel ilmuvas Sirbi topeltnumbris lugemist augustini.
- Raamatu-, kontserdi-, teatri- ja näitusearvustusi igale heale maitsele.
- Suvejutte värsis ja proosas.
- Pikad pilgud minevikku.
- Noorte kunstnike uued lennud ehk koolilõputööd.
- Kes loeb, ei kahetse.
Roxanna Panufnik lõi Tallinnale missa
Doris Kareva vestlus Roxanna Panufnikuga.
Roxanna Panufniku, poola juurtega inglise helilooja suurteose „Tallinna missa. Elutants” on temalt tellinud Tallinna Filharmoonia programmi „Tallinn – Euroopa Kultuuripealinn 2011” raames. Selle eestikeelne tekst põhineb Bernt Notke „Surmatantsul”, autorid Jürgen Rooste ja Doris Kareva, ning ladinakeelsetel liturgilistel tekstidel. Teose maailmaesiettekanne toimub 29. juunil Tallinnas Jaani kirikus. Esinevad Patricia Rozario (sopran, Inglismaa), ETV tütarlastekoor, Tallinna Ülikooli Kammerkoor, kammerkoor Collegium Musicale ja Tallinna Kammerorkester Eri Klasi juhatusel.
DORIS KAREVA: Teid on kuulutatud kaasaegse liturgilise muusika kultusheliloojaks, eriti pärast „Westminsteri missa” ülevoolavalt sooja vastuvõttu. Kuidas te ise enda ümber loodud müüti suhtute?
ROXANNA PANUFNIK : (naerab üllatunult) Kultushelilooja? Mida see peaks tähendama? Kõlab kuidagi pahaendeliselt; kultusest, eriti religioosses mõttes, küll pigem hoiduksin. Aga kui seda mõeldakse tunnustusena tehtud töö eest, siis olen muidugi rõõmus.Vähem raha on midagi muud kui vähem raha
Nädal tagasi informeeris rahandusministeerium lakooniliselt avalikkust järgmise aasta riigieelarve koostamisest. Õigupoolest on ministri vastavasisuline käskkiri päris pikk ja mitme lisaga. Uudisekünnise ületas aga ainult info, et mõnel ministeeriumil on nn piirarvuna järgmisel aastal võimalik kulutada vähem raha kui tänavu. Nõnda ka kultuuriministeeriumil tervelt 6 miljoni euro võrra.
Kõige ahnemate edetabel
Eesti Rahva Muuseumi ehitamise 102. aastal saime lõpuks teada kogu tõe. Otse põhiseaduse sissejuhatuse mõtte alusel rajatud kultuuritemplit (ja seda loomulikult eeskätt sisu ja alles seejärel vormi poolest) ei olegi võimalik Eestis hoonena materialiseerida. Pahupidiselt meenutab see natuke Oleviste kiriku ehitamise legendi. Tallinlased said muiste oma Põhjala kõrgeima kirikutorni ikkagi kätte, mis sest, et võõramaa ehitajalt ja peaaegu väga kallilt. Õnneks selgitati vanakuradiga sobingus ehitaja nimi õigeaegselt välja ja nõnda jäi raha linna kaukasse. Meie oma tänapäevased ehitajad aga lihtsalt keelduvad ERMi ehitamast. Ausalt või turutingimustel. Paku raha või ära paku. Just sellise sõnumi andsid ehitajad riigile mõistusevastaselt kõrgeid pakkumisi tehes.
