Põhust oleme me võetud ja põhuks me saame

Kolmapäeval ärkas ennistamisjärgsele uuele elule kahe sajandi vanune Tartu tähetorn. Loodetavasti rikastub eestlaste argikeel sündmuse tagajärjel selliste unarsõnadega nagu „refraktor” (eriti Fraunhoferi, aga ka Zeissi  oma), „heliomeeter” ja „astrograaf”. Samuti on ülikooli ajaloomuuseumi osana tööle hakkav tähetorn heaks ettekäändeks meenutada XIX sajandi Eesti suuri teadlasi. Eriti muidugi Friedrich Georg Wilhelm Struvet, aga ka tema kaasaegseid ja muidu seotud „kaubamärke”, mis toovad Eestile tänase päevani rahaks konverteeritavat tuntust.       

Muljeid XII rahvusvaheliselt koorifestivalilt „Tallinn 2011”         

Iga kahe aasta tagant Tallinnas toimuv rahvusvaheline koorifestival tõi sel korral 14. – 17. IV Estonia kontserdisaali väga kõrgetasemelisi ja huvitavaid koore 13 riigist. Peavõit läks seekord lõunanaabritele lätlastele ning kuigi eesti koorid võtsid esikoha kahes kategoorias, tõi üritus eredalt esile meie koorikultuuri kitsaskohad. Justkui ühest suust kinnitasid nii festivali  kunstiline juht Hirvo Surva, žürii liige Mikk Üleoja kui ka emeriitprofessor Ene Üleoja intervjuus Eesti Rahvusringhäälingule, et tänavuse konkursi tase oli väga kõrge. „Euroopa peal on vaid mõni konkurss, mis on võib-olla tugevam,” kinnitas žürii liige Mikk Üleoja: „Konkursil osales mõningaid üsna rabaval vokaalsel tasemel kollektiive. Kui kuulata professionaalse kooriga töötava inimese kõrvaga, siis tegelikult osales konkursil üsna suur hulk  lauljaid, kes olid vähemalt sellisel tasemel nagu Eesti Filharmoonia Kammerkoori lauljad ja osa isegi paremad”.    

Leo Metsar ja tšehhi keel     

Küsimus: „Miks valisite oma huvialaks just tšehhi kirjanduse eestindamise?” 

Leo Metsar: „See oli tegelikult juhus. Aastal 1957 otsustati hakata välja andma Loomingu Raamatukogu. Öeldi, et kui keegi midagi tõlkida oskab, siis mingu toimetusse ja andku ennast üles. Mina mõtlesin, et võiks proovida saksa keelega. Läksin kohale, aga toimetaja Otto Samma ütles, et saksa keelest tõlkijaid on neil maa ja ilm. Võttis siis nimekirja ette ja vaatas – tšehhi keel on vaba. Ütlesin, et mina ka seda ei oska. Samma vastas, et mis siis, Tartu ülikoolis  loetakse seda, mine kuula loenguid, võta Čapek või Hašek kätte, neid on tõlgitud igasse ilma keelde, ja mis seal siis on. Nii asusingi kuulama ülikoolis kursusi ja Čapekit tõlkima. 1957. aastal ilmus minu esimese tšehhi-tõlkena Karel Čapeki valimik „Jutte ühest ja teisest taskust”. Hiljem äratas minu tegevus ka tšehhide poolel tähelepanu. Mind kutsuti Prahasse suvekooli, mis oli mõeldud just tõlkijatele ja üliõpilastele, kes tahavad ennast täiendada. Seal sain  põhilise lihvi, seal oli võimalik ka kokku saada kirjanikega, käia kirjastustes – olla kursis sellega, mis toimub. Tutvusin seal Vladimír Macuraga, keda huvitas Tartu ja Juri Lotman. Aga kui ta hakkas neid semiootikaasju saama, siis ta nägi, et ilma eest keelt tundmata ei saa hakkama – palju asju on eesti keeles. Ta oli nutikas poiss, õppis eesti keele ära ja hakkas ka eesti keelest tšehhi keelde tõlkima, tõustes lõpuks Prahas suureks eesti kultuuri tutvustajaks. Seda laadi oli asi kahepoolne – tema hoidis mind kursis sellega, mis on Tšehhimaal, ja mina teda sellega, mis on meil Eestis. Nii sai tšehhi keeles välja antud näiteks Enn Vetemaad ja Jaan Krossi, Friedebert Tuglast ja Oskar Lutsu, luulekogumikke ja palju muud.” (Intervjuu, 2002)        

Mõned võimalused Andres Tali kunsti mõistmiseks       

Viimaseid päevi on Tallinna Kunstihoones vaadata Andres Tali seni suurim isikunäitus. Väljapanek on saanud igati positiivse vastukaja: ka need väljaanded, mis viimasel ajal kunstielus toimuvale just eriti tähelepanu ei pööra, on pidanud vajalikuks Tali näitusele reageerida, see tausta ning tähendusvälja asetada. Tõsisemat käsitlust tuleb veelgi: Jan Kausi tõlgendus Vikerkaares, loodetavasti KUN ST.EE- s, ehk ka Estonian Artis. Ka Sirbis tuleb tagasivaatavalt psühholoogi ja meesuurija Jüri Uljase käsitlus. Sellele vaatamata on publikumenu, isegi -huvi olnud kesine.     

Aprillis peeti Otepääl kolmepäevased mõttetalgud, et leida linnale uusi ideid. Valla initsiatiivil kutsuti nõu andma grupp Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala neljanda kursuse tudengeid koos juhendajate professor Andres Alveri ja emeriitprofessor Veljo Kaasikuga.       

Otepää asub looduslikult kaunis kohas: madalate majadega ääristatud tänavad looklevad üles-alla ja linna piirab hajaasustatud looduspark. Suurem osa keskuse puithoonestusest põles Teise maailmasõja ajal maha, säilinud kivihoonetele on 60ndatel lisandunud stalinistlikke ehitisi, millest osa on tunnistatud XX sajandi väärtarhitektuuriks. Märkimisväärsemad on 1950. aastal Pühajärve tee äärde rajatud Otepää kultuurimaja ja Otepää kõrgeim hoone – endine täitevkomitee, praegune vallamaja – linna keskuses. Vallamajast Pühajärve tee poole jääb kõrghaljastusega kolmnurkne Lipuväljaku park ning Valga maantee poole parkimisplatsina kasutatav endise bussijaama ala, mida peetakse keskväljakuks. Sellelt avaneb maaliline vaade linna piiravale orule, Linnamäele,  kirikule ja Tehvandi hüppetornidele.       

29. aprillist kuni 1. maini peetakse Haapsalus õudus- ja fantaasiafilmide festivali.       

Tärkavat kultuurikevadet on sel nädalavahetusel hea vastu võtta Haapsalus, kus lisaks Eesti esirinda pürgivale kohvikukultuurile ootab žanrifilmisõpru reedel algav Haapsalu õudusja fantaasiafilmide festival (HÕFF). 

Haapsalu linna, kultuurikeskuse ja PÖFFi koostöös toimuva, järjekorras juba VI HÕFFi juhtmotiiviks on tänavu „uus” ning seda õieti mitmel tasandil. Sisuka programmi, autori- ja vaatajasõbraliku atmosfääri poolest Euroopas üha rohkem tunnustust pälviva festivali küpsemist täisväärtuslikuks filmisündmuseks takistanud Haapsalu kultuurikeskuse renoveerimine on jõudnud eduka lõpuni. Värske kinotehnika ja publikumugavustega üldmuljelt veidi Berliini  legendaarset kino Internationali meenutav kultuurikeskuse kino saab oma tuleristsed juba täna startival HÕFFil.  

4. mail kell 19 jätkub Kloostri Aidas sari "Kohtumised kamina juures". See ühendab kirjandust ja jazzi, elava tulega kamina juures kohtuvad Poeet ja Muusik. Hubane õhkkond, kus mõelda, tunda ja lõõgastuda.

Kuulete vastse Eesti Kultuurkapitali aastapreemia ja F. Tuglase novellipreemia laureaadi MAARJA KANGRO luulet ning katkendeid novellikogust „Ahvid ja solidaarsus“, SIIM AIMLA saksofonil ja ARA JARALJAN  kontrabassil.

Tule kuula oma kõrva ja vaata oma silmaga, Eesti andekate noorte heliloojate ja filmitudengite värsket loomingut. Noored heli loojad ja filmitegijad astuvad dialoogi 4. mai kell 19 Kirjanike majas.

Corelli Music tähistab emadepäeva 8. mail kell 19 Rootsi-Mihkli kirikus kauni kontserdiga, kus saab Eestis esmakordselt kuulda metsasarvekontserte barokiajal levinud naturaalsarvel. Kontserdi peaesineja on selle haruldase instrumendi, naturaalsarve meister Teunis van der Zwart Hollandist. Kontsert lõpetab Hollandi nimeka naturaalsarvemängija, dirigendi ja õppejõu kahepäevase meistrikursuse Eesti muusika- ja teatriakadeemias.