Sirbis sel nädalal:

Kaanel:

Helle Michelson: Eestlased Piiteri teel

 

Sirp küsib nagu lapsesuu:

MIDA OOTATE EESTI KULTUURIPOLIITIKALT PÄRAST VALIMISI?

Edasi >

Priit Pärnale ASIFA auhind

Online-uudisedStuudio Eesti Joonisfilm

Priit Pärna joonisfilmid "EINE MURUL"  ja "HOTELL E" valiti rahvusvahelise animafilmi organisatsiooni ASIFA poolt viimase 50. aasta 50-ne parima filmi hulka.
 
Seoses rahvusvahelise animafilmide organisatsiooni ASIFA 50. sünnipäeva tähistamisega kuulutati välja võistlus „ ASIFA 50 on 50“, mille eesmärk oli välja selgitada 50 silmapaistvamat animafilmi, mis on loodud viimase poole sajandi jooksul, mil organisatsioon on tegutsenud.


Tunnustati saarlaste elulugusid

Online-uudisedAldo Kals, Eesti Rahvuskultuuri Fondi Eesti biograafika stipendiumi halduskogu liige

18. veebruaril toimus Tartu Nägemisvaegurite Arenduskeskuse korraldusel Eesti Vabariigi 93. aastapäevale pühendatud eluloopäev, mis kandis järjenumbrit 7. Nendega alustati aastal 1993 ja neid on toimunud iga kolme aasta järel. Seekordsel üritusel tunnustati haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase osavõtul Tallinna Saarlaste Ühenduse eestvedamisel aastatel 2003-2008 Paul Tamkivi toimetatud ja avaldatud sajakonna elulooga viieköitelist sariteost Saarlaste elulood.

Rootsi Eestlaste Liidu kultuuriauhinnaRootsi Eestlaste Liidu kultuuriauhinna laureaat on Peeter Puide

Online-uudisedRELi kultuuriauhinna kolleegium

Peeter Puide on tuntud ja hinnatud kui proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija nii eestlaste kui rootslaste hulgas. Tema sulest on tänaseni ilmunud kolm romaani, kaks luulekogu ja arvukalt proosa- ja luuletõlkeid eesti keelest rootsi keelde. Ta on ka teinud filme ja kirjutanud esseid ja artikleid, esinenud loengute ja ettekannetega jms.         

Jaan Krossi kirjandusauhind Mats Traadile

23. veebruaril anti teist aastat Kirjanike Maja saalis pidulikult üle Jaan Krossi pärijate algatatud kirjandusauhind, et tunnustada silmapaistvaid kirjanduslikke saavutusi valdkondades, mis seostuvad Jaan Krossi mitmekülgse loometegevusega, sellele iseloomuliku eetilise ja esteetilise nõudlikkusega.       

Žürii (koosseisus Toomas Haug, Kristiina Ross, Mati Sirkel, Jaan Undusk ja Märt Väljataga)  kaalutluste käigus jäi sõelale kolm esiletõstmist väärt kirjategu. Esiteks ajaloolase Ivar Leimuse töö Christian Kelchi kroonika „Liivimaa ajalugu” ja „Liivimaa ajaloo järg” tõlkimisel. Neist Eesti ajaloo tähtsamaist alliktekstidest on lähtunud suur osa eesti ajalooteemalise ilukirjanduse loojast, Eduard Bornhöhest Maimu Bergini. Hoopis teistsugust, isiklikult läbi elatud ajalugu pakub Tõnu Õnnepalu luulepäevik „Kevad ja suvi”. See on suur sündmusteta ajalugu –  inimhinge looduslugu või müüt.    

Nadežda Tšernobai "Altarid"

PressiteatedIndrek Grigor

28.02.-20.03. 2011 on Taru Kunstimaja Monumentaalgaleriis avatud Nadežda Tšernobai "Altarid" (avamine 28.02. kell 17:00) 

Nadežda Tšernobai on tuntud oma väga ekspressiivsete väljendusvahendite poolest. Veri, kuld ja usk segunevad seekord viiealtarilises sarjas, mida saadab personaalne ikonostaas. Altari funktsioon Tšernobai loomingus on ambivalentne. Osalt iroonilised või isegi julmad, on  neist igaüks ometi sügavaks austusavalduseks pühendatule, mida aitab rõhutada nii kappaltari sümboolse tausta kui ka mediaalse mitmekihilisuse oskuslik ärakasutamine.