Valimisprogramm ja rahva teenimine
Valimisprogrammide koostamist on paljuski vaja just erakondadele endile ja seda mitmetel metodoloogilistel ja psühholoogilistel põhjustel.
On õige ja loomulik, et iga erakond tahab saada valimistel võimalikult hea tulemuse. Hea tulemuse peamine mõõt on võimalikult palju hääli. Kogemus õpetab, et üks valimisteks vajalik ettevalmistav töö on valimisprogrammi (vahel mõned nimetavad seda ka valimisplatvormiks) koostamine, s.t kirjutatakse üks või rohkem sellist teksti, kus sisalduvad erakonna valimislubadused, kuid enamasti mitte ainult, sest enamasti on seal otseste lubaduste kõrval mitmesuguseid analüüse, hinnanguid, põhjendusi, tulevikukavasid, visioone jne. See on igati mõistlik, sest ka konkreetsed, ühe valimisperioodiga täidetavad valimislubadused on mõistetavad vaid laiemas kontekstis, kuidas meie maa on jõudnud praegu valitsevasse olukorda ja milline on erakonna pikemaajalisem arusaam sellest, mida ja kuidas peaks muutma. Meil on suurematel erakondadel olnud kombeks anda programmis oma kavad kõigi oluliste poliitikavaldkondade kohta ning teha seda niisugusel kujul, justkui erakond oleks võitmas valimisi nii suurelt, et on võimeline moodustama valitsuse üksi. Selliselt on valimisprogramm siis n-ö maksimumprogramm, millest tegelikult koalitsioonivalitsuse puhul tuleks teostamisele ainult niisugune osa, mida õnnestub koalitsiooniläbirääkimistel valitsuse tegevusprogrammi „sisse lükata”. Väikesel erakonnal, millel ei ole realistlikku lootust saada küllalt kohti parlamendis (Eesti riigikogu tingimustes kümme või rohkem, väiksema hulga kohtadega ei suudeta „katta” kogu riigikogu tegevust) ja millel on mingi oma kitsas teemavalik, ei ole laia programmi ilmtingimata tarvis, kui oma sihtide saavutamise meetodina antakse oma toetus domineerivatele erakondadele muudes küsimustes (ükskõik, kas formaalselt ollakse valitsuskoalitsioonis või ei).
Ülikoolis pidanuks juba ammu häirekella lööma
Ülikooli juhtkond on aastaid ignoreerinud tegelikkust ega ole olnud võimeline adekvaatselt hindama juba kujunenud või kujunevaid vajadusi ja võimalusi ning käituma kooskõlas rahvuslike huvidega.
Riigikogu kultuurikomisjon on üles näidanud soovi Tartu ülikoolis lahvatanud sisemiste erimeelsuste lahendamiseks-lepitamiseks. Ometi pole selge, keda oleks vaja lepitada. Küsimus ei ole selles, et keegi on tülli pööranud ning ei ole nõus ilma valitsusjuhi või riigikogu kultuurikomisjoni vahenduseta leppima. Kui TÜs oleks rahuldav olukord, siis oleks ehk tõesti vaja paluda, et kuratoorium võtaks hoogu maha ega seaks pikkade aastate jooksul saavutatut ohtu. Praegu on aga olukord vastupidine: Tartu ülikool on lakanud olemast eelistatud õppe- ja uurimisasutus ning rahvusliku intelligentsi kasvulava. Miks oleks vaja seda hoida-kaitsta ja allakäigu põhjusi jätkuvalt maha vaikida? Ülikooliseaduse ja Tartu ülikooli seaduse loomise ajal ei suutnud riigikogu toonane kultuurikomisjon ette näha, et autonoomia tingimustes võib ülikooli juhtkond muutuda enese- ja rahakeskseks ning vastanduda riiklikele ja rahvuslikele huvidele.
Värskes Sirbis
Festivali "Täiuslik vaikus" alguse puhul räägib muusikast ja loomisest Helena Tulve.
Sirbi eri on pühendatud kunstitöötajate häälele: küsime, kes on kunstniku tööandja, kuidas peaks kujutava kunsti rahastamine toimuma
Indrek Ibrus erakondade kultuuriprogrammidest ja ideoloogiast. Lisaks Sirbi toimetajate suur vestlusring kultuuripoliitikavisioonidest eel valimisi.
Toomas Tammis arutleb, kes on arhitekt.
Linnateater saab 45-aastaseks. Elmo Nüganen pajatab.
Triin Soomets ja Eeva Park käisid Indias luulefestivalil.
Tiiu Levald vaatas Tallinnas Riia ooperiteatrit.
Jaak Lõhmus raporteerib 61. Berlinalelt
Peeter Sauter ja Jaan Kolberg kaevuvad stsenaristikasse.
Kas sõna "legendaarne" on juba legendaarselt ära lörtsitud?
Ja palju muud põnevat, järgmise Sirbini.
Sõbrapäeva kontsert Estonia kontserdisaalis
Esmaspäeval, 14.veebruaril 2011 kell 19:00 toob kauni muusika Estonia kontserdisaali silmapaistev trio Anna-Liisa Bezrodny viiulil, Henry-David Varema tšellol ja Ralf Taal klaveril.
Maailmaklassi muusikud Bezrodny, Varema ja Taal esitavad sõbrapäeva õhtul romantilist muusikat Schumannilt, Mendelssohnilt ja Turinalt.
