Sirp nr 3 homme väljas
Selle sees:
* Eesti on kaugenenud oma juurtest ja ka maailmast, arvab 70. sünnipäevani sammunud Jaan Kaplinski.
* Arvamusi valimistest, kultuurikojast, tehnoloogiausu vildakusest.
* Niall Fergusoni raharaamat eesti keeles.
* Eve Kask räägib alanud Tallinna graafikatriennaalist, tehtust armastuse, mitte raha pärast.
* Kolm graafikanäitust Tallinnas. Euroopa "Manifesta" - seekord Hispaanias.
* Õnnelik Luulur Jaan Malin ja kirjanduspealinn Tartu.
* Kuidas Tartu kõlab, küsivad ja vastavad pianistid, kitarristid ja kontserdikorraldajad.
* Koorimuusika-aasta 2010.
* Leelo Kõlari klaverijutud, lugu Columbuse sümfooniaorkestri taassünnist.
* Teraapilisest teesklusest võrsus teater - "Idioodid" Von Krahlis.
* Uued eesti filmid ühest sõbrast ja Hando Runnelist, Sofia Coppola "Kusagil".
* Arhitektuuriõppe kvaliteeti lahkab Tõnu Laigu, kommenteerib Margit Mutso.
Ja veel nii mõndagi, mile üle rõõmustada või imestada.
Avaliku sektori motiveerimine etenduskunstide toetamisel
Eesti näide. Taustaks Euroopa
(Eesti Etendusasutuste Liit tähistas kolmapäeval Tallinna Linnateatris kõnekoosolekuga oma 20. sünnipäeva.)
Vaatamata sellele, et Ameerikas on kuulutatud kõige ulatuslikum majanduskriis pärast 1930. aastate suurt depressiooni enam-vähem lõppenuks, valitsevad tuleviku osas pigem skeptilised meeleolud. IMF on teatanud, et majandusolude paranemisest ja lühiajalise ebakindluse vähenemisest hoolimata jääb globaalne finantssüsteem pikemaks ajaks ebakindluse faasi1.
Euroopa majanduse diskussiooniruumis on täheldatavad vastuokslikud positsioonid: ühelt poolt tõdetakse, et eurotsooni kriisi intensiivseim laine on praeguseks möödas (kese 2010. aasta aprillist juunini) ja üldised majandusnäitajad on paranemas, teiselt poolt kardetakse doominoefekti PIIGS-riikide poolt ning spekuleeritakse kriisi uute lainetega, mille põhjustavad euro väärtuse langus,2 tööstusriikide toetuspakettide lõpetamine ja riigieelarvete kärpimine vmt.
Tülikad kodanikud
Tänase Sirbi viimasel küljel avaldame kaks n-ö jätkulugu, kaua väldanud tülid mõlemad. Vardo Rumesseni aastaid kestnud kohtusaaga autoriõiguse kaitse ja taastamise pärast sai detsembris järjekordse kohtulahendi, kõigist vahe-etappidest pole aga ajakirjandus teateid levitanud, mistõttu Sirbi veebilehel kogu loo ka pikemalt välja paneme.
Rõhutamist väärib sel puhul, et aus kodanik käis kohut riigiga, mille ülesandeks küll põhiseaduse järgi kultuuri kaitse, kuid mis tegelikkuses kultuuriministeeriumi isikus on üritanud kodanikku seni vintsutada, kuni ta pigem loobuks ja elaks õigusteta elu, oma riiki kartes ja needes. Mis mõte sel on? Kas nii toimivad riigivõimu esindajad ikka on kodanike riigi mõttest õigesti aru saanud?
„Eestis on intellektuaalset rikkust liiga vähe”
Triin Ojari intervjuu arhitektuuriajaloolase, Eesti Kunstiakadeemia professori Mart Kalmuga, kellest möödunud aasta lõpul sai värskelt valitud akadeemik kunstiteaduse erialal.
Triin Ojari : Kuidas sulle tundub, kas Teaduste Akadeemia on muutumas?
Mart Kalm : Teaduste Akadeemia (TA) otsus laieneda, tekitada ka uus kunstiteaduse koht, on põhimõtteliselt positiivne. TAs on humanitaarteadused olnud suhteliselt kõrvalisel positsioonil ja selle valdkonna esindajana on mul loomulikult hea meel, et meie tegevust on märgatud. Kõik algas sellest, kui Jaak Kangilaski Eesti Kunstiakadeemia rektorina astus 1990. aastate alguses julge sammu ja moodustas kunstiteaduse eriala. Sellega seoses on kunstiteaduse instituudis rakendust leidnud terve uus põlvkond kaasaegselt kunstiteadust viljelevaid inimesi ja nende tegevus mõjutab Eesti ühiskonda. Lisaks võis kunstiteadus Teaduste Akadeemiale silma jääda ka seetõttu, et Eesti probleemides kaasarääkimisel on humanitaaride seas olnud kunstiteadlased ühed aktiivsemad.
Oma kirjakeele tegid ikka liivlased ise
Aasta 2011 on rahvusvaheline liivi keele ja kultuuri aasta
Rahvusvaheline Liivi Sõprade Selts ja Liivi Kultuuri Keskus (Līvõ Kultūr sidām) Riias on kuulutanud aasta 2011 rahvusvaheliseks liivi keele ja kultuuri aastaks. Nimelt täitub sel aastal 150 aastat esimese liivi keele grammatika ja sõnaraamatu ilmumisest Peterburis.
See A. J. Sjögreni ja F. J. Wiedemanni ühistöös valminud suurteos hõlmas ka esimesi liivi folkloori, luule ja vaimulike tekstide näiteid. 90 aastat tagasi ilmus esimene ilmaliku sisuga liivikeelne raamat „Līvõd ežmi lugdõbrōntõz” („Esimene liivi lugemik”), millega alustas oma toimetiste sarja Akadeemiline Emakeele Selts. 80 aastat tagasi hakati Soome Akadeemilise Hõimuklubi (Akateeminen Heimoklubi) toetusel välja andma esimest liivikeelset ajakirja Līvli (Liivlane). 75 aastat tagasi koostas liivlane Kōrli Stalte Akadeemilise Emakeele Seltsi tellimusel esimese liivi keele aabitsa.
20 aastat tagasi asutati Läti riigi erilise kaitse alune kultuurajalooline territoorium Līvõd rānda (Liivi rand). Läti Vabariigi seaduses „Läti rahvuslike ja etniliste rühmade vabast arengust ja õigusest kultuuriautonoomiale” tunnistati liivlased Läti põlisrahvuseks.
Samuti on selleks aastaks viis aastat tegutsenud liivi kultuuri ja keele portaal livones.lv: jagatakse teavet liivi, läti, inglise ja osalt ka eesti ning soome keeles. Liivi keel ja kultuur pole üksnes ajalooline väärtus, mida katab sajandite tolm, vaid tähenduslik tänapäeva Läti ja loodetavasti Eesti ja teistegi maade kultuurielus. Selle valla avastustel pole mitte üksnes teaduslik, vaid ka argieluline tähtsus. Aastal 2011 ilmub seni mahukaim liivi-eesti-läti sõnaraamat, mille autoriks on tänapäeva silmapaistvaim liivi keele uurija emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso. Uus sõnaraamat koos liivi keele grammatika ja autentsete keelenäidetega on sobiv liivi keele õppevahend.
Möödunud aasta lõpul kaitses Tartu ülikoolis filoloogiadoktori kraadi Valts Ernštreits uurimusega „Liivi kirjakeele kujunemine”, tänavu ilmub selle põhjal raamat liivi kirjakeele allikatest. Eestis antakse välja mahukas koguteos liivi ajaloost, kultuurist ja keelest, kuhu on koondatud eesti, läti ja soome teadlaste olulisimad uurimused, ilmub liivi luule antoloogia ja muid liivi kultuuri tutvustavaid teoseid. Lätis, Eestis ja Soomes korraldatakse rahvusvahelisi teaduslikke konverentse, seminare, näitusi jm.
