„Göseken on tulnud minu juurde kolmel korral”
Külli Habichti intervjuu Valve-Liivi Kingisepaga
11. novembril esitleti Tartu ülikoolis Valve-Liivi Kingisepa ja tema õpilaste koostatud väljaannet „Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350”. Raamatust leiab Kullamaa kirkuõpetaja Heinrich Gösekeni 1660. aastal ilmunud saksakeelse grammatika eessõna ja keeleõpetuse tõlke eesti keelde (tõlkija Kai Tafenau) ning mahuka sõnastikuosa, kus esimeseks keeleks on seatud eesti keel (koostajad Valve-Liivi Kingisepp ja Kristel Ress). Järgmisele päevale oli ajastatud rahvusvaheline vana kirjakeele uurijate konverents, nn Tartu ülikooli vana kirjakeele päev, mille üks korraldajaid on olnud ka Valve-Liivi Kingisepp ja mida sel aastal peeti juba kümnendat korda. Sisutihedal teemapäeval arutasid Eesti, Soome, Ungari ja Rootsi teadlased nii käigus sõnastikuprojektide kui ka oluliste tekstide keelekasutuse ning kirjakeelte kujunemise aegsete olude üle. Selleaastasel konverentsil osalesid peale keeleuurijate ka ajaloolane Aivar Põldvee ja usuteadlane Peeter Roosimaa, kelle huvitavad vaatenurgad toovad vana kirjakeele uurimisse väga vajalikku interdistsiplinaarsust.
Sirbi jõulud algavad teistest varem
Jõuluaja Sirbiga kaasas Keele Infoleht ja Roheline Värav.
Sirp võtab kokku kirjandus-, muusika-, kunsti-, teatri-, arhitektuuri- ja
filmiaasta hea ning parema. Tõrvatilgad ka.
Sirbi paremad kirjutajad 2010.
Allar Jõksi hinnang poliitika neliaastakule.
Pühad tulekul. Mihhail Lotman kristlusest ja tänapäevast, Peep Ilmet
inimlikust mõõtmest.
Jaanus Aadamsoni vaade geeniuste asjale.
Ülevaated kontserdi-, teatri- ja näituseelust.
Lugemist topeltnumbri jagu ehk vähemasti uue aastani.
Ühtlasi soovib Sirp kõigile sõpradele rahulikku meelt ja parasjagu lund.
Kaks protsenti on parasjagu
16. septembril 1998. aastal kiitis riigikogu heaks dokumendi „Eesti riigi kultuuripoliitika põhialused” (www.riigiteataja.ee/akt/76129). Vanemad inimesed mäletavad seda veel ja teinekord tsiteerivadki heldimusega. Väidetavalt on kõik hilisemad valitsused selle dokumendi järgi ka kultuurielu korraldanud ja et põhialused on üsna üldsõnalised, oleks ka raske tõestada lausa vastupidist. Mõnes punktis siiski. Näiteks on olnud riigikogu tahe see, et kultuuritoodetele ja -teenustele kehtiks üldisest madalam käibemaksumäär. Nagu ka see, et kõrgharidusega kultuuritöötaja tasu ületaks riigis kehtiva keskmise palga. Palk on endiselt keskmisest madalam, käibemaksusoodustus aga kaotatud.
Valimislubadused kahanevas majanduses
Rohkem kui soov püüda kinni rikkamad riigid, võib valijat praegu mõjutada hirm elatustaseme languse ees.
Seni avalikustatud valimisprogrammid ja arvamuslood lähtuvad stabiilse majanduskasvu eeldusest, mis näib toetuvat usule, et masu on kohe läbi ja järgneb stabiilne ja ühtlane kasvuperiood. Eeldatakse, et elame jätkuvalt üldiselt aktsepteeritud vabakaubanduse tingimustes, kus kaupade ja teenuste eksport on põhiline rikkuse loomise viis (Neivelt, Sirp 26. XI). Selline majanduskeskkond on aluseks ka Eestis valitsevale nn „neoliberaalsele konsensusele” (vt Saarts, Sirp 26. XI), mille kohaselt parandavad elujärge soodne ettevõtluskeskkond, mis loob uusi töökohti, õhuke riik, mis võimalikult vähe takistab majanduse arengut, ning tasakaalustatud riigieelarve, mis tagab majanduskeskkonna stabiilsuse.
