„Tore, et ERSO on professionaalse orkestrina Eesti muusikaelu nii kaua rikastanud”

Kultuurist kõnelemine-kirjutamine on viimasel ajal tõesti populaarne. Ühe väikese iluveaga. Nimelt selle asemel, et rääkida sellest, mida loojad loovad ja esitajad esitavad, arutab ajakirjandus kirglikult nn organisatsioonilisi küsimusi, maksuvõlgnevustest koondamisja vallandamisteadeteni. Kui asetame professionaalse kunstitegemise meediakajastuse nüüd põhiseaduse vaimu valgusesse, avaneb üsna piinlik pilt.   

Sirbis:
* Gösekeni ilmumised. Intervjuu Valve-Liivi Kingisepaga vana kirjakeele uurimisest.
* Arvamusi kultuuri-, majandus ja meediapoliitikast: Alari Purju, Martin Ehala, Kaarel Tarand, Evi Arujärv.
* Prantsusmaa avastamine Graham Robbi abil: "Ajaloo varjus askeldavad omasoodu arvutud inimesed, kelle maailm püsib ajastust ajastusse muutumatuna, toimib oma kohalike seaduste järgi, ning kus ollakse täielikus teadmatuses teistest samasugustest maailmadest".
* Linnaplaneerimine ja turvalisus, Soome arhitektuurieksport.
* Kas ja kuidas saab Narva veel Rootsi lõvisid?
* Kärt Hellerma kirjanduskriitikuna poksiringis.
* Sandra Jõgeva vaatab, kuidas Aigi Vahing meelt parandab.
* Cosmoneurootilises tajuväljas esteetilist lunastust ei leidu, tõdeb Mihkel Kunnus Birk Rohelennu romaane uurides.
* Kontserdipeegel, jalutuskäik galeriides, noorte interpreetide konkurssfestival.
* Eesti teater väärtuste embuses: Eesti Teatri Agentuuri töötubades toimunust neid juhendanute pilgu läbi.
* Regiooni osavõtuteater Helsingis.
* Feminism ja naisõiguslus, suurkuju Mary Kelly, soolisus Ida-Euroopa kunstis.
* PÖFFi-filme.
* Taevavõtmed Õunapuu käes, Toomiku tuttav Oleg.
* Miks juhtivad urbanistid metsas elavad?
Kõike seda ja palju muud sel aastal eelviimast korda.

4. detsembril Jõhvi Kontserdimajas toimunud pidulikul vastuvõtul selgus esimene Kaljo Kiisa nimelise noore filmitegija stipendiumi laureaat, kelleks sai noor režissöör Liis Nimik õpetaja ja õpilase suhte oskusliku tabamise ning dokumentalistile väga olulise elu usaldava hoiaku säilitamise eest tõsielufilmis „Helene elukool“, mis filmiti Maidla põhikoolis 2009 – 2010.

Keelemees Aaviku sünnipäeval Eesti Rahva Muuseumis  Homme, 8. detsembril kell 15-18 tähistab Eesti Rahva Muuseum Johannes Aaviku sünniaastapäeva ettekandega keelemehe käsikirjalisest pärandist Eesti Kultuuriloolises Arhiivis ja ERMi 2010. aasta jõulujutuvõistluse lõpetamisega. Tutvustatakse raamatunäitust „Keeleuuenduse kurvilisel teel“. Näitusel „Muuseum näitab keelt“ saab mängida Aavikust inspireeritud arvutimängu.  

3. detsembril 2010 kuulutati A. H. Tammsaare Muuseumis välja romaanivõistluse "Uus Põrgupõhja Vanapagan" tulemused. Võistlusele oli laekunud 11 romaanikäsikirja. Žürii (Rein Veidemann, esimees, Toomas Haug, Karl Martin Sinijärv, Maarja Vaino, Ingrid Velbaum-Staub) otsustas esimest, teist ja kolmandat auhinda mitte välja anda. Žürii pidas vajalikuks ära märkida ühte võistlustööd, milleks osutus Enn Põldroosi romaan "Absalon". Romaan kujutab Põrgupõhja järeltulijaid tänase maailma probleemide keskel. Autori sõnul käsitleb romaan üldinimlikku nähtust, otsivat vaimu, kes läheb elus kõigele vastu.
 
Ugala teatri kassas ootab kõiki osalejaid nende märksõna all 2 tasuta piletit etendusele "Jürka"!
 

Noor luuletaja Joanna Elmann esileb oma kolmandat luulekogu „Kriipimisi kookonist“ Tampere Maja keldriklubis (Jaani 4, Tartu) neljapäeval, 9. detsembril kell 18. Kirjandusest, elust ja rokenrollist vestleb autoriga muusik ja kirjanik Robert Kurvitz.