Lapi torn, Ameerika kotkas ja gooti kell

Sirbis:
* Mismoodi üks sümfooniaorkester tegelikult töötab ja hingab, kui ministeerium talle parasjagu mõnd kriisi pole sokutanud, räägib Mati Lukk, ERSO kontrabasside pealik.
* President Toomas Hendrik Ilves Sõnause ehk sõnaloomevõistluse mõttest ja vältimatusest.
* Arvamused: milles seisneb kultuuripoliitika, mida teeb normaalne hunt teiste huntide hulgas, Raul Eamets, Kaupo Vipp ja Mart Laar majandusest ja eriti maksudest, Hent Kalmo võrguühsikonna võimalustest ja väärkohtadest.
* Berk Vaher lisab veel pisut õli eelmise Sirbi kriitikute tuleproovi lõkkesse.
* Kivirähk ja piparkook. Klassik ja suverään Arno Oja pannil.
* Sada muusika-aastat Valter Ojakääru sule all.
* Jazziaasta ja jazzisügis. Kontserdipeegel. Muusikamaailm.
* Georg Malviuse ootuspärased astmed "Vihmamehes".
* Bernard Kangro kojujõudmine Tartu krüptis. Kastreeritult.
* Mis on säästumaja? Riik arhitektuuritellijana, kõigi oma saja häda ja eriti Riigi Kinnisvara AS-iga.
* Üks maja - Valve Pormeistri kodumaja Mooni tänaval Tallinnas.
* Teenuste disainist.
* Mitu kunstinäitust Tallinnas ja Helsingis, Lõuna-Aafrika kaasajast klassikalise Viru rannani.
* Miks mässab moodsa vastu Pariisis elav kunagine popkunstnik Rein Tammik?
* Euroopa tänavused filmiauhinnad.
* PÖFF.
* Ja kui sellest veel ei piisa ..., siis saab järgmisel nädalal vähemasti sama portsu lisaks.

Kahes Hollandi keskuses, Leidenis ja Amsterdamis korraldasid kümmekond sealset koori 5. ja 6. XI Veljo Tormise juubeli puhul tema loomingule pühendatud koorifestivali. Järgnev pärineb festivalimaterjalidest ning maestro Tormiselt endalt.
Leidenis oli Tormise festivali „Leiden laulab Tormist” paigaks linnasaal Stadsgehoorzaal. Iga koor sai Tormist laulda umbes 10 minutit oma dirigendi juhatusel ning lõpus esineti ühendkoorina. Kokku tuli mahukas, tundidesse ulatuv festivaliprogramm.

Tähistamaks Anna Raudkatsi 125. sünniaastapäeva kuulutas Eesti Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts välja uute tantsude konkursi, mille eesmärk oli saada uut, eesti rahvatantsust lähtuvat repertuaari kogu Eesti tantsuperele. Konkursi lõppvoorus Salme Kultuurikeskuses valiti teise vooru jõudnud 47 uue tantsu seast välja parimad. Üldse saabus konkursile 81 tantsu.

Reedel, 3. detsembril avatakse A. H. Tammsaare Muuseumis näitus  “PARADIISI UUS PERENAINE. Leida Kibuvits Tammsaare juures”
 
Leida Kibuvitsa näitus jätkab A. H. Tammsaare Muuseumis näitustesarja, kus saavad sõna erinevad XX sajandi eesti kirjanikud. Sarja avas 2008. aastal näitus Mati Undist – “Poiss ja liblikas. Mati Unt Tammsaare juures”, 2009. aastal oli Tammsaarel külas August Gailit („Viiuldaja karussellil“).

Uue Kunsti Muuseumil on rõõm teatada,et saame avada oma uksed Esplanaadi 10, Pärnus,  taas neljapäeval, 2.detsembril kell 17.00, toimub Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäituse „OMADEGA MÄEL“ avamine.

Näitusel osaleb üle 50 autori, ühe või mitme tööga – tuntud tegijatest uute tulijateni, klassikutest tudengiteni. Esindatud on nii traditsioonilistes tekstiilitehnikates loodud teosed kui uued ja taasavastatud eksperimentaalsed katsetused. Kõik eksponeeritud tööd on autorite uudislooming – valminud viimase kahe aasta jooksul.

Kolmapäeval, 1. detsembril kell 17.00 avatakse Tallinnas Vabaduse platsi all, jalakäijate tunneli Eksperimentaalgaleriis näitus "Kuidas ma siia sain?". Näituse avamisel kuulutatakse välja need autorid, kelle tööd kandideerivad 2011. aasta koolinoorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni.

Galeriis saab tutvuda üle-eestilise Talendijahi tulemustega ehk kolme eelvooru käigus enam kui sajakonna töö hulgast väljavalitud parimate noorte kunstnike projektidega. Viimase vooru töötubades esitlesid noored oma kavandeid professionaalsetele kunstnikele, kellega koos analüüsiti ideede uudsust näituseteema "Ruum" käsitlemisel ja tööde tehnilisi lahendusi. Noortega töötasid kunstnikud Tanel Saar, Erik Alalooga, Sandra Jõgeva ja Mai Sööt rühmitusest Kunstikonteiner, OÜ Visible Solutionsi kunstnikud Taaniel Raudsepp, Sigrid Viir ja Karel Koplimets ning kunstnik Andrus Joonas.

1.detsembril kell 18 avatakse ArtDepoo galeriis näitus "GIRL POWER". Eksponeeritud on üheteistkümne  naiskunstniku teosed, keda seob koostöö ArtDepooga. Püüame lahti mõtestada küsimust, kas sugu määrab kunsti tulemuse?  Kas teoses kajastub, kummast soost on tema autor – naine või mees? Kas naiskunstnike väljenduslaad on  vaadeldav läbi naisega stereotüüpselt seostatavate omaduste või mitte? Kas näitusesaali astudes on tuntav, et pildid on tehtud naiste poolt? Kas on mingid määratlematud alateadlikud vibratsioonid, mis panevad seda või teist teost vaadates tunnetama naiselikku energiat?