Lõuna-Eesti märgid Bernard Kangro loomingus

Arutelu poliitilise reklaami võimalikkuse üle rahvusringhäälingu kanalites lähtub vaikimisi eeldusest, et reklaamikeeles suhtlemine on valitava ja valija vahel hädavajalik. Kordadel, kui riigikogus on piike murtud poliitilise välireklaami lubamise-keelamise üle, pole vaidluse sisuks olnud reklaami mõttekuse või mõttetuse küsimus, vaid pelk turu ümberjaotamine. Enne, kui meid tabab järjekordne poliitreklaami hiidlaine, on sobiv poliitilise  reklaami otstarve avaliku võimu kvaliteedi tagamisel jälle küsimärgi alla seada. Mis mõttega seda tehakse? Mida see annab? 

Valimiste eel annavad erakonnad ohtralt lubadusi. Nelja aasta pärast pole neid aga sugugi kerge üles leida. Miks eelmiste riigikogu valimiste lubadustesajust järgmiste valimiste eelõhtul erakondade kodulehelt enam jälge ei leia, rääkimata sellest, et oleks võimalik lubaduste ajalugu detailselt üle vaadata? Kas neli aastat valitsusvastutust kandnud erakond ei peaks oma kodulehel ära tooma ka analüüsi, kus põhjendatakse, miks kõik lubatu ei realiseerunud, ning arutatakse ehk koguni selle üle, kas vääramatute jõudude kõrval ei mänginud luhtumises kaasa ka mõnede lubaduste endi arutus? Kas valimislubaduste näol on tegu ühekordse ajupesuga, mida ajaloo ees häbenema ja varjama  peab?     

Kui enne oli mitu väikest lõhkist küna, siis nüüd ehitatakse ühte suurt ja seda suuremate aukudega.       

Viimase aja ajakirjandusest on mitmel korral läbi jooksnud muinsuskaitse temaatika. Selleks on põhjust andnud muinsuskaitseseaduse eelnõu, mis on riigikogu menetluses, ja jõudnud juba läbida ka esimese lugemise. Täpsemalt on riigikogu bürokraatias 806 SE I tähistuse saanud dokument „Muinsuskaitseseaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seadus”. Eesti õigusloomes on üha  sagenenud seaduste puuduste lappimine seaduse muutmisega. Reeglina on selle põhjuseks seaduse vananemine või uue õigusliku situatsiooni kujunemine. Antud juhul on seaduse muutmise põhipõhjus uutes allveearheoloogia ja detektoristidega seonduvates probleemides.      

Miks kaasaegset kunsti valitseb mõõdutu turvatunne, arutlevad Milano õpetlased Marco Scotini ja Andris Brinkmanis.
 
Põhiküsimus poliitikas on teada ja ühesuunaline dialoog või alata. Tulumaksust emotsioonideta.
 
Mälestusi eelmise aastatuhande lõpust. Mis jäi meelde Erast Parmastole, Hellar Grabbile ja Endel Priidelile.
 
Kirjanikud tuuritasid maakonnaraamatukogudes. Seitsmendat korda.
 
Paul Saare maalide avastamine Tartus.
 
Kuidas täita kunstiteadlase erialast missiooni väärikalt olukorras, kus haridus- ja kultuuripoliitika näib pigem hindavat kiirust ja efektiivsust kui teadmisi ja loomingut, küsib professor Krista Kodres.
 
Planeering - jumalik töö või bürokraatlik dokument?
 
Rohkesti Puccinit ja natuke Verdit Estonia laval, kolm koorilauluplaati müügiletil.
 
Klaveripidu sai läbi.
 
Lindgren päästab teatrikassa. Kalle Blomkvist Tallinnas, Katuse-Karlsson Viljandis.
 
Inimkonna ainus lootus on allakäik ja loomastumine maailmapäästmine, arvab (:)kivisildnik pärast teatrikülastust Pärnus.
 
Ekspert Piccinato ja Tallinna vanalinna korralduskava.
 
Hõimufilmid hõimupäevadel.
 
Suur eesti dokumentaalfilmide väljanäitus Torontos.
 
Ja veel nii mõndagi mehukat.

SA Tallinna Kunstihoone Fond teatab, et neljapäeval, 11. novembril  kell 18  avatakse Tallinna Kunstihoone galeriis  Marko Mäetamme näitus “30 Stories and 4 Cockroaches”  ehk siis “30 lugu ja 4 prussakat”. Näitus on lahti 12 . XI – 5. XII 2010.

„Püha Tõnu kiusamine“ on Euroopa filmiakadeemia auhinna nominent filmikunstniku kategoorias. Taavi Eelmaa tunnistati rolli eest „Püha Tõnu kiusamises“ Cottbusi filmifestivalil parimaks näitlejaks.

Reedel, 12. novembril algusega kell 10 toimub Tartu ülikooli nõukogu saalis traditsiooniline, seekord juba X vana kirjakeele päev, kus kohtuvad Soome, Ungari, Rootsi ja Eesti vana kirjakeele uurijad. Konverentsile eelneval päeval, 11. novembril kell 15 tähistatakse Tartu ülikooli peahoones Johannes Voldemar Veski auditooriumis teeneka eesti vanema kirjakeele uurija emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepa 75. sünnipäeva, mille puhul esitletakse ühtlasi Valve-Liivi Kingisepa, Kristel Ressi ja Kai Tafenau koostatud raamatut „Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350”.

Neljapäeval, 11. novembril toob Rahvusooper Estonia esimest korda eesti kuulajateni Vincenzo Bellini ooperi „I Capuleti e i  Montecchi“. Estonia kontserdisaalis toimuvat ettekannet juhatab Risto Joost, solistid on Annely Peebo, Irina Dubrovskaja, Priit Volmer, Oliver Kuusik ja Mart Laur.

Laupäeval, 13. novembril kell 19.00 Tallinna Kunstihoone galeriis  Vabaduse väljak 6.

Kätte on jõudnud kolmas ja viimane skriining sarjast "Rain of Down" ning erinevalt eelmistest toimub see seekord tehnilistel põhjustel Kunstihoone galeriis. Valikus on kunstnikud kelle teosed pendeldavad videoperformance`i, kunstniku video ja live performance´ite vahepeal. Projekti on eksponeeritud Helsinkis, Tamperes ja Pärnus. Terve 2010. aasta jooksul on seda näidatud ka kolmes osas Tallinnas. Kaks esimest toimusid 27 märtsil ja 17. juunil Tallinna Linnagaleriis.