Insener Heinrich Laul ja Eesti XX sajandi ehituskultuur
Näitus „Heinrich Laul 100” Tallinna Tehnikaülikooli peahoone fuajees 10. IX– 4. X. Näituse korraldajad: Signe Jantson (TTÜ), prof Karl Õiger (TTÜ). Näituse koostajad: Maris Suits (EKA), Carl-Dag Lige (Helsingi ülikool), Milvi Vahtra (TTÜ).
Eesti ehitus- ja arhitektuuriajaloolased on siinsetele ehitusinseneridele tavatult vähe tähelepanu pööranud. Seepärast pole ka üllatav, et meie inseneride tegevus üldsusele üsna vähe huvi pakub ning avalikkus neid piisavalt ei tunne ega tunnusta. Läinud reedel, 10. septembril avati Tallinna Tehnikaülikooli peahoones näitus „Heinrich Laul 100”, millega püütakse seda puudujääki parandada. Akadeemik Heinrich Laulu (1910–1991) võib pidada Eesti XX sajandi üheks tähtsamaks ehitusinseneriks ja -teadlaseks. Ehkki nimekiri arhitektuuriobjektidest, mille puhul Heinrich Laul oli peakonstruktor, on üllatavalt lühike, on ta oma erialase tegevuse kaudu mõjutanud kogu meie ehituskultuuri.
Reedel Sirp koos Diplomaatia ja Keele Infolehega
Sirbis
* Siugja Sulepea uus permees Indrek Koff - ei noh, täitsa normaalne mees ju!
* Arvo Pärdi peod läbi, Olav Ehala omad algamas.
* Pärani avatud ühiskond - Hent Kalmo Karl Popperist.
* Ühiskondadest mõtlemise apooriad, mis teeb Eesti ajaloo maailmas ikka huvitavaks.
* Avalik kiri Urmas Sisaskile.* Mats Traadi toekas punkt (?) mägedele mineku saagale.
* Ott Raun - paaria või separatist?
* Jalutavad galeriides - mitmekesi ja mitmes.
* Marge Monko nõukogude naine.
* Kuraliivlane ja salatsiliivlane, üks neist viimsena Kanadas. Liivi keele - põliskeel Lätis. Suurs salatsiliivi sõnaraamat.
* Kaks pilku Artishiki biennaalile.
* Väikelinn Viimsi - veel lahtie identiteedi, kuid linnaomaste probleemidega.
* Mailma arhitektuuriladvik Tallinnas, intervjuu Louise Coxi, UIA presidendiga.
* Kiek in de Köki uus elu nii tornis kui sellest kaugemal ja sügavamal.
* Kaks pingsa koega draamat Vanemuises - "Gorgo kingitus" ja "Quevedo".
* Mida toob Eestisse seekordne Kuldne mask?
*Allakäinud ühiskond ETV "ENSV-s".
* Matsalu loodusfilmide festival.
* Ja veel nii mõndagi, mida ei oskaks oodatagi.
Eesti Njingma kutsub: IV rahvusvaheline konverents „Budism ja Põhjala 2010”
23.-25. septembril 2010 on idahuvilised taas teretulnud Tallinna Ülikooli, võtma osa IV rahvusvahelisest konverentsist „Budism ja Põhjala”.
Kolme päeva jooksul kuuleme ettekandeid nimekailt teadlastelt ja õppejõududelt nii idast kui läänest - Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Peterburist, Saksamaalt, ning Taist, Mongooliast ja Nepaalist.
Eesti Rahvuskultuuri Fond jagab stipendiume
Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond võtab vastu taotlusi 2011. aasta stipendiumideks ja toetusteks
Taotluste vastuvõtt lõpeb reedel, 15. oktoobril 2010 kell 16.00
Taotlused esitage Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond aadressil:
A. Weizenbergi 20A-13 (III korrus), 10150 Tallinn
Telefon 601 3428
Vastuvõtt tööpäeviti 10.00 - 16.00
Täpsem informatsioon ja taotluse esitamiseks vajalik ankeet
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond kodulehe www.erkf.ee avalehel
Autoriteatri tankid peatänaval
Teatrifestivali „Draama” võlu ja valu peitub mastaapsuses, mida paistab iga korraga aina juurde tulevat.
Alvar Loog:
Väga meeldiv, et „Draama” on taas kuraatorifestival ning loobutud on kõigist sportlikest ettevõtmistest. Ma ei arva, et kuraatori pilk oleks printsiibi ja praktikana kuidagi adekvaatsem, hõlmavam või üldistavam (mida on selgesõnaliselt taotletud) kui vahepealne väljanäituse süsteem, kus iga teater valis ise, millise lavastusega kohale tulla. Aga see on kindlasti konkreetsem, teravam ja terviklikum, sellega on võimalik suhestuda ning huvi või vajaduse korral ka vaielda, sest see põhjendab ennast, sel on mingi nimi ja nägu, subjektsus, kui soovite. Usun, et põhiprogrammi kuraatori Madis Kolgi valik oli aus ja hea, ehkki on selge, et ükskõik kes teine oleks ülimalt suure tõenäosusega valinud hoopis teised lavastused. Sest ükskõik kes teine pole ka Madis Kolk. Selles valikus oli nõudlikkust, head maitset ja vastutustunnet nii žanri ajalooliste traditsioonide kui ka seda kohapeal kandvate institutsioonide suhtes. Üllatas vaid, et „Draama” põhiprogrammi kaheksa töö hulka olid tee leidnud üks muusika- ja üks tantsulavastus ning üks nappide visuaalsete turgutite toel kohapeal sündiv kuuldemäng.
ERSO uue kapteniga tõusulainel
Hooaja avakontserdid 9. ja 10. septembril Estonia kontserdisaalis.
Tänavune ERSO hooaeg avati seniolematul moel ja vaata, et seniolematus olukorras. Kindlasti pole ühtki ERSO hooaega siiani avatud publiku tungist tingitud kahe avakontserdiga. Kuid kunagi pole uut peadirigenti vastu võetud ka seda laadi skandaalse „tervitusega” nagu nüüd koju naasnud maailmameest maestro Neeme Järvit. Siinjuures ei maksa siduda publikuhuvi skandaaliga, sest kontserdid olid välja müüdud juba varem.
Klaasikunstnikus on koos kunstnik ja disainer!
Intervjuu EKA klaasikunsti osakonna juhataja klaasikunstnik Mare Saarega
Mis laadi ja mis kaaluga on Kanazawa näitus? Mis tähendus on sellel rahvusvahelises klaasikunsti kontekstis?
See on seda laadi sündmus, mida klaasikunstnikud ootavad kolm aastat. Esiteks on see ülemaailmne. Kui üleeuroopalisi klaasikunsti näitusi võib veel leida, siis ülemaailmseid on vähe, Kanazawa on neist praegu kõige vanem, tegutsenud kümmekond aastat. Sinna tuleb päris paras hulk töid kokku: tänavu oli 470 tööd 39 maa kunstnikelt, kõige rohkem konkureerijaid (156) ja ka näitusele valituid – seekord 30 protsenti üldarvust – oli Jaapanist. Neist valitakse välja 30, neist omakorda 17 pälvivad auhinna. Kõige kõrgemad on grand prix ja kuldmedal, siis tuleb neli hõbemedalit ning seejärel ülejäänud. 2001. aastal sai Ivo Lill hõbemedali. Tal oli väga efektne töö.
Lugedes saab Siemensiks
Eesti kirjastajad vaidlevad maksu- ja tolliametiga e-raamatute käibemaksumäära üle. Kirjastuste arvates peaks raamatute väljaandjatele kohaldama käibemaksu soodusmäära tulenevalt asja sisust, mitte vormist. Maksustajad on seni arvanud vastupidi ja nõnda sisaldab paberkandjal autoritekst poole vähem käibemaksu kui sama tekst digiraamatuna lugerisse laetult. Vähe sellest, et tegu on sama toote ebavõrdse kohtlemisega, küsimus on ühiskonnale hoopis põhimõttelisem. Raha pärast pole ju mõtet suurt kära teha, sest e-raamat on esialgu tilluke nišitoode, mille käibemaksust riigieelarve ei ela ega sure. Nagu kogu raamatuturu omastki.
