Mees nagu vaal ühest unistuste saare magalast
Intervjuu Valgeir Sigurðssoniga
Valgeir Sigurðsson on oluline figuur Islandi muusikaelus ning ühtlasi plaadifirma Bedroom Community juht, asutaja ja produtsent. Aastatel 1998–2006 oli Sigurðsson üks Björki lähedasemaid stuudiokaastöötajaid, osaledes albumite „Selmasongs”, „Verspentine”, „Family Tree” ja „Medulla” salvestusprotsessis. Kui ta seejärel otsustas pühenduda enda plaadifirmale Bedroom Community, sai Björki stuudioabiliseks tema asemel Michael Pärt (Arvo Pärdi arhiivi juhatuse esimees), kellel palusime mõne sõnaga iseloomustada Sigurðssoni ja tema plaadifirmat. Michael Pärt: „Island on intensiivne riik ja keskkond. Nii ka seal elavad inimesed – nad on ääretult hästi kõigega kursis, jälgivad uudiseid ja orienteeruvad maailma asjades. Nad on ka väga loomingulised ja leiavad selle väljendamiseks alati mooduse. Oma geograafilise eraldatuse tõttu on islandlased ääretult leidlikud ja aktiivsed välisilmaga sidet pidama ja kontakti otsima. Kuna tegijaid on vähe, suudavad need, kes tegutsevad kirega nagu Valgeir Sigurðsson, teha kümmet asja korraga – see teeb nende karakteri rikkamaks ja mitmekesisemaks. Valgeir töötab oma plaadifirmas, muusikategemises ja ka -tööstuses tohutu intensiivsusega, kogudes seeläbi enda ümber hingesugulasi ja kaasamõtlejaid üle maailma. Tema stuudio on tipptasemel ja töö käib seal pidevalt. Bedroom Community ei anna lihtsalt välja artistide muusikat, vaid on mingis mõttes väike kommuun, kus artistid mängivad üksteise plaatidel ja musitseerivad pidevalt koos – nii juhtubki, et nad saavad ka maailmas koos tuuritada.”
Enneaegsed surmateated
Nädalakirja Weekly Standard värskes numbris (36, 7. VI) on avaldatud kolumnist P. J. O’Rourke’i plaan, mis võiks päästa trükiajakirjanduse. O’Rourke’i lahendus on lihtne, ellujäämiseks piisab vaid ühe uue rubriigi sisseseadmisest, milleks on „Pre-obituary” ehk „Eelnekroloog”. „Üks särav idee ei lahenda kõiki Ameerika ajakirjandustööstuse probleeme, kuid see on siiski ühe särava idee võrra rohkem, kui neid selles tööstusharus viimase 40 aasta jooksul on leidunud. Ma panen ette asutada rubriik Eelnekroloog, mis sisaldaks ametlikke teateid selle kohta, et konkreetsed inimesed ei ole veel surnud, koos nende elu lühikese ülevaatega, mis annaks aimu, miks me soovime, et nad enam elus poleks”. Julmad naljad, võiks öelda, eriti, et autor loetleb nende kõrval, kelle puhul juba eelnekroloogiga surma tõttu hiljaks jäädud, ka terve rea elusaid auväärseid üles: Jimmy Carter, Gore Vidal, Ted Turner, Jane Fonda, Andrew Lloyd Webber. Nobelist Paul Krugman on noorimana alles 59aastane. Kõigile neile tahaks O’Rourke oma rubriigis teada anda, et aeg teispoolsusesse kolimiseks on kätte jõudnud.
Rada mööda raudset eesriiet
Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomitee (TRAN) liige Michael Cramer (Roheliste/ Euroopa Vabaliidu fraktsioon) on Tallinnas komitee tutvumisvisiidil. Cramer on erinevalt kolleegidest-poliitikutest ise oma alal ka aktiivne praktik, mitme rahvusvahelise projekti initsiaator (vaata www.ironcurtaintrail. eu).
Olete üks raudse eesriide raja loojaid. See matka- ja rattatrass on ligi 7000 kilomeetrit pikk, kulgeb läbi Euroopa Barentsi merest Musta mereni ja järgib kunagise raudse eesriide loodud piirijoont. Mis see täpsemalt on – poliitika-, kultuuri- või turismiprojekt?
2009. aastal tähistasime Berliini müüri langemise 20. aastapäeva. Ligi pool sajandit jagas raudne eesriie Vana Maailma vägivaldselt Ida- ja Lääne-Euroopaks. Euroopa taasühinemise meenutamiseks arendasingi selle projekti, mis sisaldab säästlikku turismi ja avastusretke ajalukku. Sel teel on 20 riiki, millest 14 on Euroopa Liidu liikmed. Raudse eesriide rada läbib mitmeid rahvusparke ja huvitavaid maastikke, mis on piiritsooni tõttu, tihti olnud üsna ligipääsmatud. Samuti jääb sellele rajale palju muuseume, monumente jms, mis meenutavad Euroopa jagamise ja Ida-Euroopa vabanemise lugu.
Reedel Sirp nr 23
Sirbiga kaasas Roheline Värav.
Sirbis:
* Litokeskus on kohal! Miks ja kuidas, räägivad asutajad Kadri Alesmaa ja Jaak Visnap.
* Humanitaarteaduste järjekordsest surmaohust
* Tiina Kirss ja Rein Raud.
* Eesti haiku sisaldab trohheusi ja muid loomi.
* Kui kõmisevad loovtööstuse kahurid, kunst vaikib.
* Keskea rõõmud Linnateatri laval.
* Kuidas elab või sureb Kinoliit oma 50. eluaastal - räägivad Jaak Lõhmus,Peeter Brambat, Peter Murdmaa, Jaan Ruus, Mikk Rand ja Heilika Pikkov.
* Liina Keevallik ja Ene Rämmeld otsivad ja leiavad eestlasi Pariisis. Tõnu Õnnepalu aga seikleb Pariisis
* Kuidas tantsija Duda Paiva vahtkummi sisse elu pumpab.
* Mirjam Tally - publikusõbralik festivalihelilooja.
* Maailmaküla külalised maailmast.
* Pärnu Filharmoonia lõpetamine. Miks?
* Paul-Eerik Rummo sule all kõnnib kuldnokk.
* Kuidas lugeda Marko Kompuse luuletusi mitmesuunaliselt, autorit sõnavembunaljaninaks pidamata.
Ja nagu ikka, arvamusi ja arvustusi, ülevaateid, sekka uudiseidki, aga jaanipäevani nendega veel välja ei vea, enne seda tuleb veel Sirpi ja lisasidki.
Haabjategu Narva Muuseumi Põhjaõues
10.–16. juunil toimub Narva Muuseumi Põhjaõues Haabjategu. Teist suve on Põhjaõues haabjameister Jaan Keerdo, kelle käe all valmib haavapalgist ühepuupaat ehk haabjas, nii nagu seda on tehtud vanast ajast peale. Kellel huvi rohkem, saab haabjameistrilt tema puhkepauside ajal uurida lähemalt, kuidas valida haabjaehituseks sobilikku materjali, millised tööriistu haabjameistrid kasutavad, kuidas nad neid kasutavad, mis on haabja laotamine ja kuidas seda tehakse.
Võru Linnagaleriis Jaanus Orgusaare isiknäitus "11"
Kunstnik esitleb disainiobjekte ja arhitektuurimakette. Jaanus Orgusaare esimese personaalnäituse puhul 2004. aastal Tallinna Linnagaleriis on pressitekstis Anders Härm kirjutanud: "Orgusaar on kunstnik, kes teadvustab oma loomingu protsessi ja tegeleb selle mõtestamise ja kontseptualiseerimisega. Ta keeldub reglementeeritud väärtussüsteemidest, mida ta ei soovi esindada ja piiratud moemängudest, mida ta ei soovi kaasa mängida." Kuue aasta tagune tähelepanek käis eelkõige Jaanus Orgusaare kui moekunstniku kohta, sest ka toonane näitus keskendus disainijalatsitele, kuid nii nagu kunstnik ise tollal väljendus, ei keskendunud näitus moeteadlikkusele ega ka jalatsifetisile, mis iseenesest on põnevad ning Eesti kontekstis suhteliselt vähe läbimängitud teemad, vaid "need olid tähelepanekud elust, mis on leidnud teostuse materjalis läbi (kunstniku) nägemuste, arusaamiste, tunnete ja avastuste. Mingid vastused või visioonid vastustest".
Maalikunstnike Liidu näitus "National Gallery. Suvila ehitamise talgud"
8. juunil kell 17 avatakse Vaal galeriis Maalikunstnike Liidu näitus "National Gallery. Suvila ehitamise talgud".
Viljandi folgi tantsuteatris astuvad lavale Aleksander Rybaki taustatantsijad
Tulenevalt tänavuse Viljandi pärimusmuusika festivali teemast "Seest tuleb üks tants!" avatakse festivali kolmeks esimeseks päevaks linna spordihoone vanas osas tantsuteater, kus kodumaiste tantsijate ja muusikute kõrval pakuvad elamusi andekad tegijad Norrast ja Hispaaniast. Teiste seas tulevad lavale erakordsete akrobaatiliste võimetega norralased, kes viimase aasta vältel on üle-euroopalist kuulsust kogunud Eurovisiooni lauluvõistluse võitja Aleksander Rybaki taustatantsijatena.
