Kommunikatsioon ei ole vaid sõnum
Alfredo Jaariga vestlevad Maria-Kristiina Soomre ja Reet Varblane
14. aprillil näidati Kumu auditooriumis ühe huvitavama nüüdiskunstniku Alfredo Jaari (1956) filmi „Pasolini tuhk”. See film on hommage erakordsele mõtlejale, intellektuaalile, filmirežissöörile, luuletajale ja kirjanikule Pier Paolo Pasolinile, kes mõrvati 1975. aastal. Pasolini osales ühiskonna poliitika- ja kultuuridebattides vaba mõtleja, kartmatu ning riskialti ühiskonnaprotsesside analüüsijana. Selle hoiaku tõttu oli ta konfrontatsioonis kehtivate ühiskondlike normide ja tõdedega. Alfredo Jaar, kes usub, et eetika ja esteetika küsimuses on määrav ühiskonna aktiivne ja sotsiaalselt vastutav roll, ei püüagi leida filmis vastust küsimusele, kes tappis Pasolini. Pigem leiab ta, et Pasolini tapmise põhjus oli hirm, ühiskonna hirm kuulda Pasolini häält, mõtteid, ideid, aktsepteerida tema elulaadi. Filmi näidati ka möödunud suvel Veneetsia biennaalil Jota Castro kuraatoriprojektis „Hirmu ühiskond”. Kui Castro meie ülikiiresti muutuvat maailma ning selle tõttu tekkinud hirmu kui kokkuvarisenud väärtuste emotsionaalset vastust analüüsiv väljapanek oli vaieldamatult biennaali üks sisukamaid ning haaravamaid projekte, siis Jaari Pasolini film selle sügavamaid, vastuolulisemaid ning mõtlemapanevamaid teoseid.
Lohutusauhind
Kõik sai alguse sellest, et „meil merevood on vabad”. Veel õige hiljuti oli voogude vabadus nii suur, et vete kohal ja merepõhjas lehvis ühtviisi ainult täielik õiguslik vaakum. Kuni vaakumi täitumiseni seadusega ei saanud vees midagi püsivamat ette võtta. See olukord ei meeldinud avamere tuuleparkide arendamissooviga ettevõtjatele ega ka Tallinna lahe täisehitajatele, kelle meelest Tallinna kuivamaa osa on juba täis mis täis.
Reedel Sirbis nr 18
* Teine maailmasõda ja temast kirjutatu katkematu vool - arvavad jaarvustavad Olaf Mertelsmann, Vahur Made, Aro Velmet, Andres Kasekamp, David Vseviov ja Mati Hint;
* Kaarel Tarand poliitiku religioossusest, Valle-Sten Maiste konservatiivsuse kandjaist;
* Anu Kõlar ja kogu tõde Cyrillus Kreegist. Mida räägiti muusikanõukogus ja milline on eesti interpreedi saatus?
* leedulased juhivad Moskva teatrielu;
* Doris Kareva ja Asta Põldmäe arutavad joovastuse ja vaimustuseta kirjutamise võimalikkuse üle;
* Märt Väljataga lahkab Charles Baudelaire'i tõlkeid;
* Hartšenko vestles luigega;
* miks Eesti produtsendifilmid sünnivad justkui reklaamibüroos?
* meister Nikita Mihhalkovi ootamatu primitiivsus;
* ja veel üksjagu kriitilist lugemisvara heale maitsele.
Aastaajad kevadpealinnas
Juba õige pea on Eestimaa kevadpealinnas Türil kolm kaunist kevadpäevapühendatud loodusele ja muusikale. Algamas on järjekordne Türi Kevadfestival, mis rõõmustab muusika- ja loodusesõpru juba neljandatkordaja toimub 7.-9. mail. Festivali patroon Fred Jüssi avab festivali 7. mai õhtul kell 18 Türi Kultuurimajas. Samas on võimalik imetleda Looduse Aasta Foto võistlustöid, mis on näitusena väljas kogu festivali ajal.
Prima Vista on Ellujäämise kunsti elav tõestus
6.- 8. maini täidab kirjandusfestival Prima Vista oma üritustega kevadiselt kauni Tartu. Kuid tänavuse festivali peateema „Ellujäämise kunst“ pole kaugeltki nii lilleline, kätkedes endas mitmeid tõlgendamisvõimalusi.
