70 aasta tagune helisalvestusprojekt jõudis lõpule
Riigi Ringhäälingu saatekava juhataja Hanno Kompus korraldas 1939. aasta suurt heliplaadistamisaktsiooni. Parikase foto, TMM
Aastavahetusel ilmus ja pärjati kohe kultuurkapitali aastapreemiaga kogumik „Eesti helisalvestised 1939”, mis koosneb 12 CDst ajalooliste helisalvestistega (4 CDd orkestrimuusikaga, 3 koorimuusikaga, 2 instrumentaalse kammermuusikaga, 1 ooperikatkendite ja soololauludega, 1 lööklaulude ja operetinumbritega, 1 puhkpillimuusika ja kõnedega) ning eesti- ja ingliskeelsest raamatust. Salvestised on tehtud ühe tervikliku aktsiooni käigus 1939. aasta 15. maist 14. juunini Tallinnas, ülesvõtjaks firma The Gramophone Company Taani haru heliinsener Johann Dændler. Raamatus on salvestiste registrid, neli artiklit eri autoritelt, salvestistel esindatud heliloojate ja interpreetide lühibiograafiad ning hulk fotosid, muu hulgas arhiividokumentidest. Margus Pärtlas tutvustab kogumikku.
Apelsinid – kelle huvides?
Nädal tagasi tegid rahvusooper Estonia ja rahvusringhäälingu televisioon koos ajalugu. Kulissidetaguse otseülekanne paralleelselt laval toimuva otseülekandega – esmakordselt Eestis! Me saime kinnituse, et ETV tehniline võimekus on tänu uuele ülekandebussile tõesti tõusnud. Samuti on vähetõenäoline, et ükski Estonia lavale tulnud ooper oleks kunagi varem juba enne esietendust saanud „apelsinidega” võrdväärselt reklaamikontakte.
Eesti parlament peab kardinaalselt muutma oma suhtumist rahvusringhäälingusse
Rahvusliku kultuurikoodi säilitamine on rahvusringhäälingu olulisim missioon.
Millised on Euroopa avalik-õigusliku ringhäälingu põhiülesanded?
Maarja Lõhmus , ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi õppejõud: On kümme põhiprintsiipi, mis peaksid ühe riigi avalik-õiguslikule rahvusringhäälingule juhiseks olema. Esiteks stabiilsus: märk stabiilsest programmist, s.o traditsioonilise programmiga liidetakse uusi ideid ja vorme.
Reedel taas Sirbiga
Värskes Sirbis:
* Maarja Kangro ja Marek Tamm sellest, kuidas ja kellele määrata kirjandusauhindu (mida võiks hoopis rohkem olla).
* Märt Väljataga sotsiaaldemokraatia tulevikust, Mart Laar ajaloolise mõtteviisi nõrkusest.
* Tsensor Artur (Käärkäsi) Adsoni tegevusest Eesti filmikunsti lõikamisel aastatel 1935-1940.
* Tõnu Õnnepalu Mehis Heinsaare ajast, elust ja hämarusest.
* Noored pianistid ja täiusliku vaikuse muusikud.
* Tähelepanekuid Bermani virtuaalsete apelsinide kohta.
* Kas Virginia Woolfi kardetakse rohkem Linnateatris või NO99-s?
* Konverents "Kunst, kujutis ja ekspluateerimine".
* Doris Kareva jalutuskäik paradiisis.
* Ja veel mõndagi arvustamise- ning arvamisväärset. Sirbiga kaasas ka Roheline Värav.
Suvel antakse välja suurim ajakirjandusauhind
Möödunud suvel kuulutati välja Eesti suurima, Hans H Luige Oivalise Ajakirjanduse preemia asutamine. Esimene preemiasaaja valitakse välja Võidupühast Võidupühani ehk 23. juunist 2009 kuni 23. juunini 2010 Eesti ajakirjanduses eesti keeles kirjutatud ja avaldatud tööde hulgast.
Jaak Alliku avalik kiri Indrek Sammulile (kärbeteta)
Sirp avaldab teatraali ja poliitiku Jaak Alliku avaliku kirja täisteksti Ugala peanäitejuhile Indrek Sammulile (ajalehes Postimees ilmus kiri kärbetega).
Taasasutati Eesti PEN
Kolmapäeval, 3. veebruaril toimus Tallinnas kirjanike liidu saalis koosolek, millega taasasutati Eesti PEN. 1921. aastal Londonis asutatud PENi Eesti filiaal asutati 1928. aastal Tartus. 1940. aastal see suleti ja taastati Stockholmis 1946. aastal. 1989. aastal jõudis Eesti PEN koju tagasi, ent tegevus vaibus mõne aasta pärast.
Riigi kultuuripreemiate komisjoni ettepanek kultuuripreemiate määramiseks
Riigi kultuuripreemiate komisjon teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku määrata riigi kultuuripreemiad järgnevalt:
kultuuripreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest:
Leila Pärtelpoeg, Andres Sööt, Lea Tormis.
Kultuurkapitali kirjandusauhindade nominendid
Kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad antakse üle 14. märtsil, emakeelepäeval.
