Eesti muusikateadus laiendab rahvusvahelist haaret
Foto: PIIA RUBER
Eesti Muusikateaduse Seltsi infolehe mulluses, 17. numbris kirjutas Kerri Kotta, et teaduslike tekstide publitseerimine on Eesti tänasel teadusmaastikul kuum teema ja eriti humanitaarvaldkondade teadlased on mitmel pool väljendanud oma rahulolematust Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) peale surutud kriteeriumidega. Arutluses muusikateadusliku ajakirja võimalikkuse üle, ütles seal Urve Lippus: „Sellise ajakirja väljaandmine Eestis oleks vajalik, aga momendil tundub realistlik regulaarselt ilmuv aastaraamat, retsenseeritav ja võõrkeelsete resümeedega. Päris ajakiri tahaks uurimuste kõrvale ka teisi rubriike, eelkõige arvustusi. See peaks ilmuma kolm-neli korda aastas – iga kord peale sisuartiklite saamise ja retsenseerimise ka keeletoimetamine, resümeede tõlkimine, küljendamine, trükikojaga asjaajamine ja levitamine, raha taotlemine ja aruannete kirjutamine. Vähemalt üks võimekas inimene peaks olema päriselt selle töö peal, pidama kontorit ja kirjavahetust. Olen 12 aasta jooksul trükki toimetanud kaheksa köidet Eesti Muusikaloo Toimetisi ja kujutan seda tööd üsna hästi ette, aga muude tööde kõrvalt regulaarset ajakirja siiski ei tee”. Nüüdseks on EM TSi ja EM TA muusikateaduse osakonna ühise aastaraamatu Res Musica esimene number just tema eestvedamisel ilmunud. See ja muusikateadlaste tegemised laiemalt ajendaski vestluse kahe professori, EM TA muusikateaduse osakonna juhataja Urve Lippuse ja EM TSi esimehe Toomas Siitaniga.
Aasta andis hea logosaagi
Muuseumiaasta sai läbi. Läbimurdeaastaks seda nimetada ei saa. Selge ju ka, et kui lisategevuseks lisaressurssi ei antud, tegid muuseumid seda, mida nad oma arengukava järgi tegema peavad. Ja siis aasta lõpu poole hakati osa neist ootamatult reformima. Viimast plaani tabas õigustatud vastuseis. Pole mõtet alustada uusi ümberkorraldusi, kui muuseumivaldkonna kehtivas arengukavas prioriteedina kirjeldatu on lõpuni ellu viimata ja viljad maitsemata.
46. Sirp
Reedene Sirp jälle normsuurusest paksem. Miks? Sest kultuurielu rikkus lihtsalt nõuab tüsedamat tagasisidet kui tavapaksuses lehte ära mahub.
Sirp tervitab rahvusülikooli tema 90. sünnipäeval:
* intervjuu klassikalise filoloogia professor Anne Lillega
* valik teaduskirjanduse ja populaarteaduslike raamatute arvustusi.
PÖFF - sisse vaatavad Donald Tomberg, Jüri Laulik, Aare Ermel.
Ike Volkov nõukodadest, Jaak Tomberg Laanese lepitamatutest dialoogidest.
Dramaatiline road-movie Henrik Visnapuust.
Risto Joost - üle kümne aasta kogemusi muusikajuhina.
Elleri kooli juubeli eelõhtul.
Feminism on kõikidele - näitus "Naised muudavad maailma" Tallinna kunstihoones.
Adamson-Ericu Kreeka-ainelised maalid Kreeka suursaatkonnas
Kreeka suursaadik Tallinnas hr Polydore Kokonas ja Eesti Kunstimuuseumi peadirektor pr Sirje Helme juhatasid eile keskpäeval Kreeka suursaatkonnas sõnavõttudega sisse eksklusiivse näituse, mis on seotud 75. aasta taguse nn ateljeemanifestatsiooniga, kui kunstnik Adamson-Eric esitles Tallinna Kunstihoones asunud ateljees oma Kreeka-ainelisi maale.
Swedbanki kunstipreemia laureaat kuulutatakse välja juba kümne päeva pärast
10. detsembril avatakse Riias Riga Art Space galeriis Swedbanki kunstipreemia 2009 kandidaatide näitus. Kohapeal kuulutatakse välja võitja, kellele omistatakse 10 000 euro suurune rahaline auhind.
Konverents "Kuradi küsimus. A. H. Tammsaare Põrgupõhja uus Vanapagan 70"
Reedel, 4. detsembril toimub A. H. Tammsaare Muuseumi 5. sügiskonverents "Kuradi küsimus. A. H. Tammsaare Põrgupõhja uus Vanapagan 70".
Konverents keskendub kirjaniku viimasele romaanile "Põrgupõhja uus Vanapagan", mille ilmumisest möödub tänavu 70 aastat. Romaan on nii eesti kui välismaiste kirjandusteadlaste seas huvi äratanud nii oma erilise keeletundlikkuse kui ka paljude lugemismudelite poolest.Tammsaare pani oma romaanis kuradi maailma lunastama ja küsima: kas lunastus on üldse võimalik? Me võime küsida: mis kuradi küsimus see on? Või: mida teha kuradi küsimusega.
Romaani ja kuradi küsimust lahkavad konverentsil Katre Kikas, Hasso Krull, Toomas Liiv, Paavo Matsin, Mihkel Mutt, Vaapo Vaher. Sissevaate Tammsaare käsikirja lõpp- ja töövariandi erinevustele teeb Maarja Vaino.
Robert Annus toob Sadamateatris lavale „Linna“
Vanemuise teater esietendab laupäeval, 5. detsembril Sadamateatris briti nüüdisaegse draama ühe tuntuma autori Martin Crimpi koomilist müsteeriumi „Linn“.
Vana-aasta ööl lõpeb nüüdismuusika-alaste artiklite koostamise võistlus!
Kuni 31.detsembrini 2009 kell 23.59:59 Eesti aja järgi on kõigil huvilistel võimalik osaleda Vikipeediapõhise nüüdismuusika-alaste artiklite koostamise võistlusel. Võistluse võitjale on Eesti Arnold Schönbergi Ühing Eesti Terminoloogia Ühingu toel pannud välja tunnustusauhinna, mille maksab Eesti Kultuurkapital. Tunnustusauhinna määramine on osa Eesti Arnold Schönbergi Ühingu poolt algatatud nüüdismuusika oskuskeele arendamise projektist.
Valmis film Henrik Visnapuust
Karl Ristikivi Seltsi toodetuna ning koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumiga sai operaator ja režissöör Vallo Kepp valmis kultuuriloolise dokumentaalfilmi isamaalauliku ja lembelüüriku Henrik Visnapuu viimasest 10 eluaastast „Henrik Visnapuu üheteistkümnes kiri“.
Priit ja Olga Pärna film sai Grand Prix
I Castelli Animati festivali Grand Prix sai Olga ja Priit Pärna joonisfilm „Elu ilma Gabriella Ferrita“.
